Eesti Mereväe laevade kasutatud mootoriõli ning pilsivee tagastuslogistika analüüs

Käesoleva lõputöö eesmärk oli analüüsida ja välja selgitada pilsivee ning kasutatud laevade mootoriõli tagastuslogistikat Mereväebaasis. Autor pakkus välja läbitöötanud määrdeaine kasutamise hoonete kütmiseks ja tagastuslogistika korraldamise territooriumil. Püstitati kaks uurimisküsimust: 1. Kas Mereväebaasi infrastruktuur suudab tagada tagastuslogistika korraldamise ohtlike jäätmete realiseerimiseks neid territooriumilt välja viimata? 2. Kas ja kui pika aja jooksul tasuksid ära uue katlamaja investeeringud? Lõputöö teoreetilises osa andis autor ülevaate tagastuslogistika olemusest. Põgusalt peatuti selle tekkelool ning selgitati täpsemalt erinevate osapoolte rolli reversiivses kaupade ja teenuste voogude süsteemis. Uuriti seadusandluse regulatsioone ja kuidas korrektselt käidelda ohtlikke jäätmeid. Ülejäänud osades keskendus autor oma ülestõstatatud küsimuste vastamisele ja arvutuste tegemisele. Uurimismeetodiks oli visuaalne vaatlus, eelarve ja soetatud õlikoguste andmete analüüs. Autor käsitles Mereväebaasi väikesadamana, et oleks hea võrdlusmoment teistele samasugustele või väiksematele laevade struktureeritud peatumiskohtadele. Seepärast kasutas autor vajalike seadmete ja transpordivahendite valikul avalikke portaale ja ei peatunud ega uurinud Kaitseväe pakutavaid võimalusi. Autor välistas pilsiveepuhastusseadme soetamise investeeringu kõrge hinna tõttu ja keskendus põhiliselt vanaõliga kütmise analüüsile. Infrastruktuurilt suudab Mereväebaas tagada ohtlike jäätmete käitlemise ilma neid territooriumilt välja viimata. Hoonete seisukord on rahuldav ja vahemaad samuti lühikesed. Tasuvusanalüüsis selgus investeeringute kasumlikkus, aga suureks riskifaktoriks on vanaõli vähene kogus. Vajamineva ning hetkel saadaval olevate mahtude vahe on ligi kolmekümnekordne. Miinilaevdivisjoni laevastik ei suuda hetkel selliseid nõudmisi täita. Võimalik koostöö teiste sadamatega suudaks olukorda võib-olla lahendada, aga lõputöö raames seda ei uuritud. Uurimustöö eesmärk oli ka tähelepanu pööramine õhusaaste teemadele. Kontrollimatu erinevate kütmise jääkgaaside õhku paiskamine kahjustab meie tervist ja vähendab eluiga keskmiselt rohkem kui kaheksa kuu võrra ning kõige saastatumates linnades ja piirkondades isegi rohkem. Antud lõputöö täitis oma eesmärki, uurimaks ohtlike jäätmete kütmisvõimalusi ja näitas tagastuslogistilise toetussüsteemi olulist rolli. Uuringut saavad kasutada väikesadamad oma infrastruktuuri arenguks ning vajalike arvutuste tegemisel.

The aim of this work is to analyse and to find out how the reverse logistics functions in Estonian Naval base, the focus is on waste water and old motor oil. Author suggests to use them for heating and he plans all the necessary supporting elements on the territory. Two main questions were established: 1) Can the Naval Base infrastructure manage the reverse logistics system to handle with the toxic waste disposal, without transporting them outside the territory? 2) If and how long is the time, when all the investments are paid off when we buy new waste oil boiler? In the theoretical part of this thesis author gives an overview about reverse logistics. He writes about history and explains the rolls of every party in the chain. Legal issues are also reflected, what is are the correct manner to handle toxic wastes. The rest of the work was to answer two created questions, which was established above and to make all the right calculations. Research method for this thesis was visual survey, budget and new oil quantities analysis. Author considered Naval base as a small harbour, to have a good comparison with similar structured vessel stopping point. For that reason all public websites was used and possibilities from the Defence force were not considered. Wastewater treatment facility was ruled out because the investment was to high and there was not enough material for the very expensive machine. Author focused his attention on old oil and how to burn it in the boiler house. Naval Base infrastructure can handle the toxic waste disposal without taking them outside. Buildings were in satisfying shape, distances were also short. Cost-benefit analysis showed that the investments will be successful but a very big risk factor was the volume of old oil. Difference between available and needed volumes were thirty times. Estonian Navy ships do not produce so much old oil. Possible cooperation between different harbours could be considered, but in this thesis it was not studied. The objective of this work was filled and research was made about toxic waste different disposal methods in this case heating advantages and showed the importance of the reverse logistics system. Small harbours could use this work for their infrastructure developments and calculations purposes.