JELD-WEN Eesti AS toodangu väljaveokulude optimeerimine

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida tootmisettevõtte JELD-WEN Eesti AS-is käivitatud projekti toimimist. Projekt viidi läbi ajavahemikul jaanuar – aprill 2014. Projekti eesmärk oli haagiste efektiivsem kasutamine. Püstitatud eesmärgi saavutamise tulemusena võib teha järgmisi kokkuvõtteid ja järeldusi: 1. Enne projekti alustamist jälgis konsultatsioonifirma kolme kuu jooksul (august – oktoober 2013) JELD-WEN Eesti AS Rakvere tehasest väljuvate haagiste mahu täituvust. Vaatluse käigus võrdlesid konsultandid teoreetilisi andmeid (saadud programmiga TITAN) ja reaalset olukorda. Lisaks jälgiti reaalseid tööprotsesse ning teostati intervjuusid töötajatega. Algandmeteks võeti kaalupiirang ja keskmine mahukaal. Jälgiti 385 haagise mahu kasutust ning kaalupiirangust tulenevalt on haagise maksimaalne mahutavus 53 m3. 2. Projekti alustati andmete kogumisega, milleks koostati Exceli põhine tabel. Esmaste analüüside tegemiseks koguti andmeid kuus nädalat. Kogutud andmete analüüsist tuli välja, et Prantsusmaale minevate haagiste keskmine mahu kasutamine on kõige kõrgem (47m3). Kõige rohkem koormaid kuue esimese nädala jooksul läks Rootsi (39). 3. Peamised tootealused, mis ettevõttest välja saadeti olid lengi alused. Lisaks uuris ettevõte põhjuseid, miks haagiste kaubaruum ei ole efektiivselt kasutatud. Põhjused tulid välja valmistoodanu töötajate jälgimise tulemustest. Tootmistöölised jälgisid laadimiste ajal kas ja miks jäi haagistesse vabaruumi. Põhjuseid oli kokku seitse ning tuli välja, et kõige rohkem laeti kuue nädala jooksul madalaid normaalaluseid. Kliendi minimaalne tellimus on 50 tk alusel, sellest ka selline nimetus. 4. Autode keskmist mahutavust jälgiti terve projekti vältel. Käesolevas lõputöös on välja toodud haagiste keskmine mahutavus nädalatel 4 – 13. Sel vahemikul kõikus keksmine mahutavus 42 m3 ja 45 m3 vahel. Kõige madalam oli see viiendal nädalal ning kõige kõrgem 13 nädalal. 5. Analüüsi tulemustest lähtuvalt hakkas ettevõte ellu viima ühte võimalikku lahendust. Lahenduseks oli aluste kõrguste muutmine. Selleks, et see oleks võimalik, pidi ettevõte alustama läbirääkimisi klientidega. Praeguste aluste maksimaalne kõrgus on 120 cm, kuid seda soovitakse tõsta 5 cm võrra kõrgusele 125 cm. 6. Riikide lõikes on veohinnad erinevad. Ustealuste veo puhul mahub haagisesse 26 alust. Ettevõttes ladustatakse alusele 25 ust – aluse kõrgus on 107 cm. Kokku mahub haagisesse 650 ust, millede kogukaal on 17 290 kg ja ruumala 44 m3. Mõnda tüüpi uste puhul ladustab ettevõte alusele 27 ust. Sel juhul on aluse kõrgus 115 cm, uste kogus haagises 702 tükki, kauba kogukaal 18 673 kg ning ruumala 48 m3. Ettevõtte hinnavõit transpordikuludelt sellise veo puhul on 3 EUR ühe kuupmeetri kohta. Ettevõtte eesmärgiks on ladustada alusele 29 ust. Sel juhul oleks aluse kõrgus 125 cm, uste kogus haagises 754 tükki, kogukaal 20 056 kg ja ruumala 51 m3. Kui jõutakse sellise tulemuseni, siis oleks hinnavõit ettevõttele 5 EUR ühe kuupmeetri kohta. 7. Lengialuste veol mahub haagisesse 64 alust. Alusel kõrgusega 89 cm on 120 lengi. Haagises on lenge kokku 7680 tükki, mille kogukaal on 14 592 kg ning ruumala 32 m3. Lubatud maksimaalne aluse kõrgus 120 cm, alusel on lenge 168 tükki, lengide kogus haagises 10 752 tükki, kogu kaaluga 20 429 kg ning ruumala on 44 m3. Ettevõte võidab sellise veo puhul 12 EUR ühe kuupmeetri kohta. Ettevõtte eesmärgiks on suurendada aluse kõrgust kuni 125 sentimeetrini. Sellisel alusel on lenge 180 tükki ja haagises kokku 11 520 tükki kogukaaluga 21 888 kg ning ruumala on 48 m3, ettevõte hinnavõit transpordikuludelt 14 EUR ühe kuupmeetri kohta. 8. Autoripoolsed parendusettepanekud on muuta töökorraldust nii, et laadimiste eest vastutaks terves ettevõttes üks inimene. See muudatus annaks ülevaate kogu laadimisprotsessist ja vähendaks info sulgu erinevate töötajate vahel. Teiseks ettepanekuks tõi autor välja aluste soovitusliku miinimumkoguse ühe tellimuse kohta. 9. Kuna klientidega läbirääkimised ja kokkulepete saavutamised võtavad aega, ei õnnestunud ettevõttel projekti lõpuks kõigilt klientidelt nõusolekut saada, et muutusi ellu viia.

The thesis aims to investigate a project launched by the production company JELD - WEN Eesti AS. The project was carried out from January to April in 2014. Goal of the project was- the effective use of trailers. The project had three phases. The first was data collecting, second was data analysis and the third was finding better solutions. Before starting the project, a consulting firm observed trailers leaving Rakvere factory and their capacity for three month. During the observation, consultants compared theoretical data and real-life situations. Also they monitored different work processes and interviewed employees. The initial data was trailer´s weight limit and the average volume weight. 385 trailers and their capacity were monitored and due to the weight limit, maximum capacity of a trailer is 53 m3. The company's main products are doors and frames. The consulting company observed trailers to Denmark, Sweden, the Baltics, Finland and France. The project began with data collecting and then analysis. First analyze was done after six weeks. The result was transport cost saving for one cubic meter. After the data analyze they started the process of finding solutions. As a one possible solution, the company planned to change the height of pallets. Current maximum pallet height is 120 cm, but the plan was to increase it by 5 cm, up to 125 cm. In order to increase the pallet height, agreements with all customers are needed. Since the negotiations take time, the company failed to sign all agreements by the end of the project and therefore changes were not implemented.