Üldise ohutustaseme parendamine ohtlike kaupade maantee- ja raudteeveol läbi ohutusnõunike pädevuse tõstmise Eestis

Antud diplomitöö on üles ehitatud järgides põhimõtet, et ka teemavälistele lugejatele oleks sõnum võimalikult selgesti edasi antud. Töö esimene osa selgitab ohtlike kaupade transpordi ning sellega seonduvate rahvusvaheliste seadusandluste ning regulatsioonide kujunemist. Samuti tehakse ka ülevaade ohtlike kaupade transpordi koostööorganisatsioonidest, milledega ka Eesti on vähemal või rohkemal määral seotud. Nendeks on ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR), Raudteede Koostööorganisatsioon (OSJD) ning Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevaheline Organisatsioon (OTIF). Autori panus antud osas on väga mahukate materjalide läbitöötamine ning struktuurjooniste koostamine. Diplomitöö teine osa astub sammu lähemale antud teema tuumikule. Käsitletakse lähemalt ohtlike kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamine ülemaailmset harmoniseeritud süsteemi üldpõhimõtteid. Antud osa aitab lugejal paremini mõista kemikaalide olemust ning sellest tulenevalt nende liigitust ja sellega kaasnevaid täiendavaid parameetreid. Ühtse süsteemi loomine aitab paremini erinevatel riikidel mõista ning tõlgendada ohtlikke kaupasid ning sellest tulenevalt ka minimeerida võimalikke tekkivaid riske, mille mõju võib kolmandatele isikutele, keskkonnale või varale olla üsna märkimisväärne. Töö kolmas osa, milles diplomitöö autor püüab nii praktilise kui ka teoreetilise uurimustööga leida kinnitust sissejuhatuses püstitatud hüpoteesile - ohutusnõunike pädevuse tõstmine aitab oluliselt kaasa ohtlike kaupade veol kaasnevate riskide maandamist ning seeläbi tõsta üldist ohutustaset antud valdkonnas. Diplomitöö autori panus seisneb läbi isikliku kogemuse ohutusnõunike koolituste analüüsimises, Eesti ning Belgia ohutusnõunike koolituste korraldajatega küsimustiku läbiviimises, teemaga haakuvate mahukate direktiivide, konventsioonide ning riiklike seadusandluste analüüsimises ja tuginedes läbi töötatud infole teha omapoolsed järeldused igas empiirilises peatükis toodud teemale. Tuginedes eeltoodud järeldustele tehakse diplomitöö neljandas peatükis reaalselt töösse rakendatavad soovitused ning ettepanekud. Eeltoodud ettepanekutest ja soovitustest võib otsene kasu olla ohutusnõunike koolituste korraldajatele, koolitajatele ning pädevatele asutustele. Kaudne kasu on Eesti Vabariigile ning ühiskonnale, kuna ohutusnõunike pädevuse tõstmine aitab kaasa üldise ohutustaseme parendamisele ohtlike kaupade vedudel. Kuigi ohtlike kaupadega seotud õnnetuste arv on Eestis üsna väike võib siiski täheldada avalikkuse muret antud teemal. Arendades koostööd riiklikul tasandil võib minimeerida kaasnevaid probleeme ning suurendada ohutust.

The topic of this current thesis is - „Gaining overall safety in the field of Dangeours Goods road and rail transport by improving the competence of Safety Advisers“. Dangerous Goods Safety Adviser (further on DGSA) was firstly mentioned in international law in the year of 1996. DGSA is to be assigned in acts of road, rail, inland waterways transport or handling of dangerous goods. Main tasks of a DGSA are with all applied means, actions and in accordance with excisting requirements to assure most safest actions related to dangerous goods procedures. The role of DGSA is underestimated and the related trainings are quite often attended because of bureaucratic reasons and candidates do not understand the consequences their action or inaction could possibly have. This current matter could be improved by developing the compulsory trainings for DGSA-s. Having in mind the fact that transport of dangerous goods vast and detailed area, then it’s quite clear, that merely passing the trainings can’t ensure the procurement of necessary skills and knowledge. The aim of this thesis to analyze the directives, conventsions and national legislation that regulate obligations and role of DGSA-s. Second part of the analysis will consist the DGSA trainings in Estonia ad Belgium. Belgium has a long theoretical and practical experience in the field of dangerous goods transportation. A point of comparsion will be created with the aforementioned countries, to see wether there is something to take over or not. The hypothesis on this thesis is following – gaining the competence of DGSA-s will help to minimize the risks of transport of dangerous goods and thereby to improve the overall safety in that field. To get an answer to the hypothesis the following tasks and questions have been set up: 1) passing the ADR basic course and tank trunk additional course; 2) passing the DGSA courses for road and railway transport; 3) carrying out a survey research with the DGSA course organizers from Estonia and Belgium; 4) finding out which international regulations, conventions and national legislations regulate the transport of dangerous goods and DGSA-s; 5) finding out how many DGSA-s have been trained in Estonia; 6) finding out if there are any impovements to make in the DGSA courses in Estonia; 7) analyzing the collected data, make conclusions and suggestions. The made analyze led to the following conclusions and suggestions: 1) Estonian Technical Surveillance Authority, Estonian Road Administration and the TTK University of Applied Sciences should intensify co-operation in the area of DGSA-s. The national legislation should be changed in the point of examinations; 2) Estonian Technical Surveillance Authority, Estonian Road Administration and the TTK University of Applied Sciences should consider of putting together a common question bank and sending it to the European Commission as the directive 2000/18 foresees; 3) TTK University of Applied Sciences should join the IRU Academy, which offers the „Train the trainer“ programme for lecturers; 4) Estonian Technical Surveillance Authority, Estonian Road Administration and the TTK University of Applied Sciences should consider putting together a pre- and aftertraining internet platform for DGSA-s; 5) a standard form for DGSA annual report should be implemented in the national legislation with the timeframe for presenting it each year; 6) the maximum amount of consulted companies of each DGSA should be fixed and implemented in the national legislations; 7) the DGSA courses should consist of one practical day on the field with real exercises related to the area of transport of dangerous goods. The aforementioned suggestions and reccomendations could have a positive direct impact on the DGSA course organizers, lecturers and competent authorities. Secondly an indirect positive impact would be for Estonia and its society, as gaining competence of DGSA-s will help to improve the overall safety in the field of dangerous goods transportation. Although the amount of serious related incidents are rather low the concerns of the society is still remarkable. Intensifying the co-operation on the national level will help to minimize the risks and gain safety in the field of dangerous goods transportation.