Transport ja logistika

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/25

Sirvi

Sirvides Transport ja logistika Märksõna "Economy and Management--Process Modelling" järgi

Näitamisel1 - 3 3-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Efektiivsuse tõstmise võimalused Lean juhtimisfilosoofia abil ETS Logistics OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Joala, Tanel; Hintsov, Tõnis
    Töö esimene osa keskendus tootmisest pärinevate Lean põhimõtete olemusele ja teenindusvaldkonnas rakendatavuse uurimisele. On üldine arusaam, et Lean põhimõtted on tööstussektori raamidest välja kasvanud ning teenindussektoris rakendatavad. Teenindussfääris on hulgaliselt näited ettevõtetest, kes on suutnud mainitud põhimõtete abil tulemusnäitajaid parandada. Lean konseptsiooni ülekandmiseks tööstussektorist teenindusvaldkonda tuleb põhimõtteid vastavalt konkreetse teenuse tootmise iseloomule ja eripäradele kohandada. ETS Logistics OÜ-l puudus konkreetne ülevaade pakutavate teenuste mahtudest, tulususest ja kaubakogustest. Analüüsi käigus selgus, et 91 % tellimuste mahust ning 87% ettevõtte kogutuludest moodustab tavakauba maanteetransport, seetõttu võttis töö edasise analüüsi aluseks just tavakauba maanteetranspordi. Andmete analüüsi käigus selgus, et kaubakogustest moodustavad tellimuste arvud väikesaadetistele 41%, osakoormatele 37%, täiskoormatele 11%, pakisaadetistele 9% ning pisipakisaadetistel 2%. Tuludest moodustavad kaubakoguste järgi osakoormad 52,71%, väikesaadetised 29,92 %, täiskoormad 13,07%, pakisaadetised 3,77% ja pakisaadetised 0,53%. Ajakulu analüüsist selgus, et antud hetkel korraldab ettevõte pakisaadetiste ja pisipakkide transporti kahjumlikult. Ühe pakisaadetise tellimuse tellimuse realiseerimise keskmine kulu on 44,75 eur ning pisipaki keskmine kulu 59,32 eur, keskmine tulu ühe pakisaadetise tellimuse kohta 37 eurot ning pakisaadetise tulu 21 eurot. Efektiivsuse tõstmise võimaluste analüüsist selgus, et ettevõttel on potentsiaalne võimalus ajakulu päringute ja tellimustega tegelemiseks teatud määral vähendada, kuid kokkhoitud aeg ei muudaks vastavaid teenuseid praeguse juhtumipõhise töökorralduse juures tulusaks. Ettevõtte praeguse juhtumipõhise töökorralduse juures oleks otstarbekas loobuda pisipakkide ja pakisaadetiste transpordi korraldamisest ning keskenduda suuremate kaupade transpordile. Pisipakkidest ja pakisaadistest loobumisel kaotaks ettevõtte 4,3% tuludest, kuid langeks ära 23,4% päringute mahust ning vabaneks märkismisväärne osa logistikute ajast tegelemaks tulusamate teenuseliikidega. Osakoormate ja täiskoormate maanteetranspordil on suurim erinevus kliendi soovide ja ettevõtte poolt pakutu vahel lisaks transpordihinnale ka sobiva transpordivõimaluse õigeaegne pakkumine, mis oleneb väga suurel määral ettevõtte partnerite kontaktibaasi kvaliteedist ja reageerimise kiirusest. Analüüsist selgus, et ettevõtte tähtsaimal veosuunal olid 62,5 % partneritest vaadeldaval perioodil passiivsed. Tõstmaks allhankijate kontaktibaasi aktiivsust ja seeläbi suutmaks paremini kliendi ootustele osa- ja täiskoormate transpordil vastata, tuleb ettevõttel kasutusele võtta allhankijate aktiivsuse ja kvaliteedi hindamise süsteem. Lean põhimõtted peavad tähtsaks protsesside katkematut voogu. Ettevõtte tööjaotuse analüüsist selgus, et töömahud on logistikute vahel jaotunud ebavõrdselt, mistõttu pikeneb pooleliolevate protsesside ooteaeg. Võimalik lahendus on sissetulnud päringute süsteemne jaotamine läbi isiku, kellel on ülevaade reaalajas kogupäringute arvust ja logistikute hetkel pooleliolevatest päringutest. Lean filosoofia tähtsustab pidevat püüdlust kliendi ootuste täpsustamiseks ning protsesside optimeerimiseks. Vaadeldes ettevõtte andmete kogumise süsteemi, selgus, et ettevõte tulemuste hindamisel puuduvad tulemusnäitajad konkreetsete teenuste lõikes ning ei koguta andmeid päringute mitterealiseerumise põhjustest. Ettevõtte tulemuste põhjuste mõtestamiseks, võimalike probleemide tuvastamiseks ning erinevate teenuseliikide arendamiseks vastavalt kliendi ootustele, peab ettevõte tulemuste hindamisel arvestama eri teenuseliikide tulemusnäitajatega ning koguma jooksvalt informatsiooni realiseerimata jäänud päringute põhjustest.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Klienditeenindajate tööprotsesside optimeerimine Raben Baltikumi näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Tormis, Jete-Mari; Popell, Janek
    Käesoleva lõputöö eesmärk oli kaardistada ning optimeerida klienditeenindajate tööprotsesse Raben Baltikumis ning seeläbi soovituste ja ettepanekute tegemine ettevõttele. Tulenevalt uurimisprobleemist, kerkis peamiseks uurimisküsimuseks küsimus, kuidas optimeerida Raben Baltikumis klienditeenindajate tööprotsesse ning millist kasu saab sellest ettevõte. Töö teoreetilises osas leidis autor tööprotsesside kaardistamise ja optimeerimise vahendid ning klienditeeninduse olulisuse logistikas ja Raben Baltikumis. Lisaks uuriti teenuse kvaliteedi mõõtmise vajalikkust ning indikaatoreid. Empiiriline osa koosneb as-is ja to-be protsessidest ning mõõtmiste tulemustest. Autor koostas ka kaks ankeetküsitlust klienditeenindajatele ning müügiosakondadele, teada saamaks kas ja millistes protsessidest klienditeenindajad näevad probleeme ning mitu päringut saabub, kui palju neist läheb töösse ja kui palju on vaja kontrollida manuaalselt tellimusi ühes päevas. Klienditeenindajate protsesse analüüsis autor tekstianalüüsi kaudu, mille põhjal selgus, et eelnevalt kaardistatud protsessid kattusid teiste klienditeenindajate poolt välja toodud protsessidega. Hinnapäringute ning keskmiste tellimuste arvu teadasaamiseks kasutati analüüsimiseks aritmeetilist keskmist. Raben Baltikumi klienditeenindajate seas läbiviidud osalusvaatluste ning protsesside kaardistamiste ja mõõtmiste tulemusena selgus, et protsesside optimeerimisega on võimalik nii Eestis, Lätis kui ka Leedus kokku hoida märkimisväärne hulk aega. Täpsemalt hoiaks Raben Baltikum kokku ca kaheksa täistööajaga töötaja tööaja ühes kuus. Suurim võit tekib Leedu puhul, kuna tegemist on Baltikumis suuruselt esimese filiaaliga. Vastavalt mõõtmiste tulemustele, hoiaks Leedu kokku tööprotsesse autori ettepanekute järgi optimeerides 893 tundi ning 44 minutit, Läti 299 tundi ja 29 minutit ning Eesti 164 tundi ning 6 minutit. Tulemuste saamiseks on arvesse võetud 2018 aasta tellimuste mahtu. Suurim vahe as-is ja to-be protsessil tekkis mahtude kontrollimise ning võlgnikutega tegelemise juures. Autor tegi ettepanekud võtta kasutusele töös välja toodud optimeerimise võimalused, koostada kliendirahulolu küsitlusi ning lisada klienditeenindajatele üks väärtust lisav tööülesanne igapäeva töösse, et saada klientidelt kvaliteetsemat tagasisidet. Autori hinnangu kohaselt täitis käesolev lõputöö oma eesmärki. Töö käigus said kaardistatud Raben Baltikumi klienditeenindajate tööprotsessid ning välja selgitatud mis kasu saab ettevõte kui antud protsesse optimeerida.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Pakendamise protsessi efektiivistamine AS A.Le Coq näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Millend, Monika; Tulvi, Ain
    Ettevõttes AS A.Le Coq esineb pakendamise protsessis olulisi kitsaskohti, mis pikendavad toodangu läbimisaega ettevõttesiseses tarneahelas. Mõningatel juhtudel seisab toodang pärast lattu saabumist mitu nädalat, sest pole tarneks valmis. Probleemidena esineb informatsiooni-, materjali- ja ruumipuudus. Intervjuude ja osalusvaatlusel kogutud andmete hetkeolukorra analüüsi tulemusena selgus, et infovoog protsessis toimub paralleelselt materjalivooga, kuid seda ainult materjalivooga samas suunas. Selle tulemusena ei ole protsess läbipaistev ega ka jälgitav, põhjustades tarneahelas ebatäpsusi. Infovoo puudumine mõjutab pakendamise protsessiga otseses seoses olevate toimingute kvaliteeti. Varude haldamisel kasutatakse visuaalse kontrolli meetodit, mis kasvava töömahu juures ei ole enam efektiivne. Pakkematerjalide kasvava mahu ja seetõttu ebaefektiivseks muutunud virnastamismeetodi kasutamisel on pakendamise alal tekkinud ruumipuudus, mis pärsib töö tootlikkust. Pakendamise protsess vajab uut lähenemist, mida võimaldavad alljärgnevad aja komperssiooni strateegiatest tulenevad ettepanekud. Materjalivooga paralleelselt ning mõlemas suunas liikuva infovoo tagamiseks pakendamise protsessis, tuleb kaotada pakketellimuste liikumine paberkandjal. Selle asemel tuleb digitaliseerida kõik pakendamisega seotud tegevused. Veebikeskkonda tuleb luua tellimuste esitamise süsteem, kasutades ettevõttes juba kasutuselolevaid infotehnoloogilisi võimalusi. Sisevõrku loodud tellimissüsteemi ülesehitus peab olema lihtne ja arusaadav, nõudes vähest ajalist ressurssi. Tellimuse täitmiseks vajalik informatsioon on eelnevalt vastutavate isikute poolt tootepõhiselt süsteemi sisestatud. Oluline on muuta protsess võimalikult automaatseks ning vältida tõrkeid juba selle varajases faasis. Süsteemis kajastuva tellimuse staatuse tõesuse tagamiseks igal ajahetkel toimub pidev sünkroniseerimine ERP programmiga- võimaldada tuleb reaalajas jälgitav protsess. Juurdepääs süsteemis sisalduvale informatsioonile peab olema igal protsessiga otseses või kaudses seoses oleval As A.Le Coq töötajal. Sellega tagatakse protsessi läbipaistvus kogu ettevõttesisese ahela ulatuses ning luues ühene andmebaas informatisooni talletamiseks. Pakendamise protsessi infovoo tagamine ja selle läbipaistvuse saavutamine võimaldab tulemuslikumalt hallata laovarusid. Laoseisu visuaalse kontrollimise asemel on võimalik kasutusele võtta efektiivsemaid tellimismeetodeid. Pakkematerjalide nõudlusmustrit tuleb vaadelda tooteartiklipõhiselt ning arvestada hooajalise- ja hooajavälise müügiperioodiga. Pakkematerjalide puhul, mida kasutatakse erinevate tooteartiklite pakendamisel, saab rakendada tellimuspunkti meetodit. Selle kasutusele võtmiseks tuleb analüüsida varasemate aastate nõudlust, mille suure hajuvuse tõttu nõuab suuremat tähelepanu reservvaru suuruse määramine. Pakkematerjalide puhul, mida kasutakse vaid kindla tooteartikli pakendamisel ja nõudlus on selgesti sõltuv, ei sobi kasutada eelnimetatud meetodit. Sõltuva nõudlusega materjalide puhul on võimaluseks materjalide planeerimise meetodi kasutamine, mis eeldab koostööd tootmisjuhiga. Tõese informatsiooni kättesaadavus soovitud ajahetkel võimaldab teha õigeid otsuseid täiendtellimuse esitamisel, vältides materjali defitsiidiolukorra tekkimise võimalust. Parema varude haldamise tulemusena võivad teatud ajahetkedel pakkematerjalide hoiustatavad kogused laos olla tavapärasest suuremad. Ladustamistehnoloogia peab võimaldama praegusest rohkem hoiukohti, seejuures laoruumi maksimaalselt ära kasutades. Pakkematerjalide ladustamiseks on kaks erinevat võimalust- kas kõikide või osaliste aluste hoiustamine pakkimisalal. Kõikide kartongkastide ladustamisel tuleb kasutada kombinatsiooni kahe- ja ühekordsetest kaubaaluse riiulitest, võimaldades aluseid hoiustada kolmel korrusel. Alusekohti ja tööruumi tekitatakse juurde, kuid kaubaaluste käitlemiseks vajatakse spetsiaalseid tõstuki kahvlite pikendusi. Teise variandina on võimalik pakkimisalal tekitada juurde ruumi, kasutades kolmekorruselisi kaubaaluse riiuleid vaid kahe pakkimisala eraldusena pöördega seina äärt mööda. Hoiukohtade vajadus on kaetud, sest igast tooteartiklist ladustatakse pakkimisalal vaid kaks kuni neli alust, seda sõltuvalt nõudlusest. Ülejäänud varude hoiustamine toimub virnastamisel ladustamisalal, mida autor peab kõige mõistlikumaks lahenduseks. Pakkeliini nihutatakse seinale lähemale, suurendades oluliselt tööala. Kauba käitlemiseks on võimalik kasutada olemasolevat laotehnikat. Ettevõttes AS A.Le Coq on toodangu pakendamine plastkastist kartongkasti üheks olulisemaks mõjuteguriks läbimisaja kujunemisel ekspordis. Pakendatava toodangu mahtude kasvades tuleb luua kõik eeldused pakendamise protsessi efektiivseks toimimiseks, et tulla toime ka suure töökoormuse juures. Seeläbi suudetakse vähendada läbimisaega, hoides kinni vähem käibevahendeid ning pakkudes kvaliteetset klienditeenindust. Nimetatud lahendusettepanekud aitavad pakendamise protsessi muuta tootlikumaks, luues eeldused selle tõrgeteta funktsioneerimiseks.