Transport ja logistika

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/25

Sirvi

Sirvides Transport ja logistika Märksõna "Economy and Management--Production Management" järgi

Näitamisel1 - 3 3-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Iseteeninduslikku infrastruktuuri omava ettevõtte loomise võimalused Eesti pakiveoturul
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Keler, Erich; Nõuakas, Kati
    Pakiveoturu mahud kasvavad kiiresti nii Eestis kui ka globaalselt. Peamine kasvutegur jõudsalt arenev e-kaubandus. Pakiautomaaditeenuse pakkujad on Eestis arendanud välja kolm eraldiseisvat pakiautomaatide võrgustikku. Eelpool nimetatud võrgustikud toimivad suurel määral paralleelselt ja katavad sama nõudlust. Ühtlasi on võrgustike operaatorid sunnitud läbilaskevõime kasvatamiseks suurendama võrgustikes olevate pakiautomaatide arvu, mis on loonud olukorra, kus oluliste liiklussõlmede ja linna tähendusega tõmbekohtade ümbruskonnas olevate pakiautomaatide arv on kasvanud kaheksani. See omakorda tekitab klientides segadust ja peamine argument – pakiautomaatide kasutusmugavus on kaotamas oma kaalu. Pakiveoturu mahu tulevikuprognoosid näitavad kasvutempo jätkumist. Aastaks 2027 ületab pakiveoturu maht 25 miljoni paki piiri. Olemasolevate pakiautomaatide võrgustike läbilaskevõime ei võimalda teenusepakkujatel tulevikunõudlust ära teenindada. Turul olevate kapilahtrite arv peab nõudluse teenindamiseks suurenema ligi kaks korda so 120 000ni. Selle numbri saavutamiseks on pakiveoturu jaoks antud lõputöö tulemuste kohaselt parim võimalik suund tarnijaneutraalse, suure mahutavuse, efektiivse, tuntud ja käidavatele asukohtadele keskendunud pakiautomaatide taristu loomine. Töö autori hinnangul on lõputöö eesmärgiks toodud küsimus saanud positiivse vastuse. Lisaks peamisele eesmärgile said vastatud kõik sekundaarsed küsimused. Kõrvalproduktidena saadud andmed ja järeldused on oluliseks sisendiks edaspidistele analüüsidele. Lõputöö koostamisel õnnestus autoril hoida erapooletut ning objektiivset vaatenurka turul esineva probleemi käsitlemisel.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Komponentide nõudluse prognoosimise parendamine ettevõttes Bed Factory Sweden OÜ
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Luik, Kairi; Nõuakas, Kati
    Tuleviku prognoos on ettevõtetele vajalik teada, et planeerida erinevate osapoolte tööd, organiseerida plaanitav töö maht ja vajalik ressurss. Eesmärk on, et lõpptulemus valmiks oodatud ajal ja kvaliteediga. Komponentide nõudluse prognoosimise roll ettevõtte toimimises on oluline, sest komponentide olemasolu vajalikul hetkel tagab tõrgeteta töö ja võimaluse eesmärki saavutada. Täpne prognoos aitab ettevõttel optimeerida kulusi kogu tarneahela lõikes, kliendi nõudluse saab rahuldatud ning läbi hea tarnekindluse parandada oma turupositsiooni. Tarnijatele edastatav komponentide nõudluse porgnoos aitab efektiivselt tarnijate ladusi hallata ning vältida tarneriske. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli koostada ettevõttele komponentide nõudluse prognoosimise mudel, mida saab kasutada otsustusprotsessis ning tarnijatega info jagamisel. Eesmärgi saavutamiseks kasutas autor kvantitatiivselt uurimismeetodit. Analüüsi teostamisel kasutas autor algselt laiendatud andmeid kogu ettevõtte müügiprotsessist perioodis 2016-2019, et määrata ettevõttele toodete müügisessoonsus. Hiljem autor täpsustas perioode ja edasised analüüsid valitud toodete lõikes teostas 2019 aasta andmete põhjal. Autor koostas ettevõttele komponentide prognoosimise mudeli, lähtudes kliendi prognoosist, müügiajaloost ja erinevatest arvutuskäikudest. Uurimistöö autor leidis vastused eelnevalt püstitatud uurimisküsimustele 1. Milline on ettevõtte praktika prognooside kasutamisel? 2. Milline saab olla alternatiivne prognoosimise tehnika ettevõttele? 3. Mis valdkondades ja mis ulatuses pakutav lahendus efektiivsust tõstaks? Autor uuris ettevõtte seniseid sisended prognoosimiseks, tegi analüüsi valides andmed suuremast osakaalust lähtuvalt eesmärgiga, et saavutatud tulemus oleks võimalikult täpne ja hiljem hästi edasi arendatav igapäeva töös kasutamiseks. Autor koostas ettevõttele komponentide nõudluse prognoosimise mudeli, mille alusel prognoosi täpsuse parendamis võimalus on seniselt +/- 38 % lt uue mudeli abil +/- 5 ni. Alternatiivse meetodi koostamisel selgitas autor välja võimalused, kus kliendi poolne sisend ei pea olema kuude lõikes kuvatud ja täpne, kui seda ei ole võimalik teostada. Sobib näiteks ka sisend planeeritavast müügikasvust protsendis järgnevas prognoosimise perioodis. Arvesse võttes analüüsidest saadud tulemusi koostas autor komponentide nõudluse prognoosimise mudeli, mida ettevõte saab kasutama hakata. Lisaks pakkus autor ettevõttele välja soovitused prognoosimise parendamiseks. Autor soovitas klientidega infovahetust planeeritavate kampaaniate kohta ja arvestada selle infoga prognoosimisel ning teha prognoosimise täpsuse analüüse vähemalt kvartaalse tihedusega, analüüsida saadud tulemusi ja teha järeldusi tuleviku planeerimiseks. Koostatud prognoosmudel koos soovitustega aitab efektiivsust tõsta ostuosakonna töös komponentide nõudluse planeerimisel, aitab täpsustada informatsiooni tarnijatega materjalide varumiseks, vähendab seisvate varude teket kogu tarneahelas ja on abiks parema tarnekindluse saavutamiseks.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tootmisliini protsessi optimeerimine standardiseerimise kaudu Hilding Anders Baltic AS ettevõtte näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Airapetjan, Jana; Hintsov, Tõnis
    Hilding Anders Baltic AS nagu teisedki tootmisettevõtted on huvitatud tootmisprotsesside efektiivsuse suurendamises. See aitab vähendada kulusid lisatööjõu värbamisele ja maksimaalselt kasutada ettevõtte ressursse. 2015. aasta lõpuks ettevõte Hilding Anders Baltic AS suurendas oma tootmismahtu ja tootesortimenti. Tootesortimendi suurenemisel tekkis kettalõikuse tootmiskeskuses lisatöötaja rakendamise vajadus ning kangajääkide suurenemine. Edasi autor keskendus protsesside optimeerimise võimalustele ja nende rakendamisele Hilding Anders Baltic AS ettevõtte näitel. Teoreetilises osas autor tõi välja metodoloogia, mille abil on võimalik optimeerida protsessi. Aluseks oli võetud Lean Six Sigma, mis on kombineeritud Lean ja Six Sigma erinevatest metodoloogiatest. Lean keskendub kaheksa raiskamise vähendamisele, aga Six Sigma – variatsiooni vähendamisele. Ettevõttes autor viis läbi projektipõhilise töö, mis koosnes viiest etapist. Need etapid kuuluvad DMAIC-metodoloogiasse, mis on üheks probleemide lähenemisviisiks, ja kujutavad endast probleemi defineerimist, andmete kogumist ehk mõõtmist, kogutud andmete analüüsimist, parendusettepanekute väljatöötamist ja ellu viimist ning viimaseks tulemuste ohjamist. Lisaks tegi autor tutvustust ettevõttega Hilding Anders Baltic AS ja tegi ammendava ülevaade madratsite ja madratsikatete tootmisest ja logistilistest protsessidest. Käesoleva lõputöö metoodika osas on autori poolt täpsemalt kirjutatud uurimistöö käik. Autor valis projektipõhise töö tegemise antud ettevõttes ja selleks oli valitud tegevusuurimus. Vastavalt DMAIC-metodoloogiale olid kirjeldatud iga etapi kasutatud meetodid: huvigrupi kaart, SIPOC, ajurünnakud, riskide lühianalüüs, parendamise kavand, andmete kogumise plaan, väärtusvoo kaardistus ja analüüs, vaatlus, poolstruktureeritud intervjuud, raiskamiste väljaselgitamine, parendusettepanekute kokkuvõte, tulemuste kontroll ja ohjamine auditi ja mõõdiku rakendamise abil. Autor seletas lahti ka mida need meetodid endast kujutavad. Empiirilises osas autor selgitas välja et, lisatööjõu kasutamise vajaduse ja kanga jääkide suurenemine oli seotud toodete tüüpide variatsiooni kasvuga: tehases käsitletav kangaste artiklite arv oli 01.02.2015 seisuga 103, aasta pärast samal ajal oli ta 190. Kettalõikuse töökeskuse artiklite variatsioon suurenes vastavalt 1,8 korda (190÷103). Probleemide lahendamiseks autor kutsus kokku meeskonna ja tegi liikmete analüüsi huvitatuse ja mõju taseme järgi. Lisaks oli tehtud lühike riskide analüüs ja määratud optimeerimise projekti piirid, et tegutsemissuund oleks selge. Teisel etapil autor koos meeskonnaga arutas, mis on võimalikud probleemide juurpõhjused ja mis andmeid on vaja koguda edaspidiseks analüüsimiseks. Selle põhjal oli koostatud andmete kogumise plaan, teostatud mõõtmised ja mõõtmiste tulemused võimalusel esitatud visuaalselt. Oli koostatud tegeliku protsessi väärtusvoog, mis lubas selgitada välja selle puuduseid. Jälgides kettalõikuse töökeskuse operaatori tööpäeva autor teostas põhjalikku ülevaadet toimuvast ja tuvastas mitu ajaraiskamise momenti. Väljaselgitatud probleemide põhjal autor koos meeskonnaga pakkus erinevaid lahendusi ja tegi nende analüüsi ning maksumuse ja teostamisvõimaluse hindamise. Parendusettepanekud puudutasid käsitsi plaani töötlemise muutmist poolautomatiseeritud viisi peale standardiseerimise abil, põrandapinna ja riiulite markeerimist kanga jääkide loogiliseks ja korralikumaks hoiustamiseks, abitooli ja metallkapi tööriistade jaoks kasutuselevõtt. Tehtud parendusettepanekute põhjal autoril oli võimalus teha piloot-projekt. Selle raames olid tehtud tehnilised, ergonoomilised ja protsessi muudatused. Saavutatud tulemus erines oodatud rahalisest kasust, kuid oli ikkagi positiivne. Veebruaris tööd hakati tegema ~1,44 korda kiiremini, kui see oli jaanuaris. Samas veebruari keskmine 7,3t tulemus annab võimalust teha tööd ainult ühe töötajaga mitte kasutades lisatööjõudu. Lõputöö käigus autor tutvus protsesside optimeerimise võimalustega ning rakendas need Hilding Anders Baltic AS ettevõttes ühe töökeskuse näitel. Selle jooksul oli saavutatud reaalne tulemus ja rahavõit ettevõttele. Teised tootmisettevõtted saavad ka kasutada käesolevas töös rakendatud metodoloogiaid enda tootmisprotsesside optimeerimiseks.