Transport ja logistika

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/25

Sirvi

Sirvides Transport ja logistika Märksõna "Environmental Technology--Technology and Waste Management--Energy and the Environment" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Vesinik kui alternatiivkütuste tulevik
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tamsalu, Ethela; Hintsov, Tõnis
    Euroopa Liidu saastekvoodid aitavad hoida kontrolli all heitkoguste hulka keskkonnas. Süsinikdioksiid, mis on Eestis peamine kasvuhoonegaas ja ühe osana see tekib fossiilsete kütuste põlemisel, seega puhtama õhu ja jätkusuutlikuma tuleviku nimel on vaja läbi viia muutused transpordisektoris. Üheks viisiks peetakse vesiniku tehnoloogia kasutusele võtmist, sest sõitmisel eraldub puhas õhk ja vesi, välja on arendatud vajaminev tehnoloogia tootmiseks ning tarbimiseks, kuid siiski pole vesinik laialdaselt kasutuses. Antud lõputöö eesmärk oli välja selgitada, millistel tingimustel saaks vesinik tõsiseltvõetavaks ning konkurentsis olevaks kütuseks. Töö probleemi lahendamiseks viis autor läbi intervjuud kütuseekspertidega, koostas rahvaküsitluse, saamaks ülevaate tarbija seisukohast ning tegi vajalikud arvutused intervjuude ja küsitluse toetuseks. Vesinik saab tõsiselt võetavaks alternatiivkütuseks kui on olemas võimalus transportida vesinik Eestisse, sest hetkel puuduvad spetsiaalne torujuhtmestik, mis oleks efektiivseim transpordivõimalus. Kokkuhoidlikum oleks vesiniku tootmine kohapeal, et transpordikulud oleksid väiksemad ning rajatud oleks vesiniku lõppkasutamiseks vajalik infrastruktuur ehk tankimisjaamade kättesaadavus. Sellisel juhul on võimalik teha ka tehnoloogia kättesaadavaks, see tähendab, et inimestel on võimalik kütuseelemendiga autot soetada. Samuti oleks vajalik riigi ja autotootjate poolne eeltöö, et tõsta rahva teadlikkust. Sellisel juhul toimuksid muutused/üleminekud tulevikus efektiivsemalt ja kiirelt. Konkurentsiks teistele kütustele, peab vesinik jõudma kütuseturule vähemalt sama hinnaga nagu seda on teised kütused ja auto maksumus peab langema vähemalt 30%. Autori arvutuste kohaselt saaks vesiniku kulud võrdväärseks bensiini- ja elektriauto kuludega, kui vesiniku hinnaks saab 0,5 €/kg ja kütuseelemendiga auto hinnad algaksid 57 000 eurost. Suurimaks takistuseks vesiniku turule tulemisel on vajalikud rahalised investeeringud, mida on vaja teha, et vesinikku toota ning transportida. Samuti pole tehnoloogia taskukohane tarbijatele. Seega muutuste läbiviimiseks on vaja riigitoetust, sarnaselt elektriautode turule tulemisel. Suuremad muutused on võimalikud valitsuse abil, kelle võimuses on kehtestada uusi seadusi ning teha pööre transpordipoliitikas. Ühe lahendusena nähakse näiteks vesinikbusside või -rongide kasutuselevõtmist, mille uurimine oleks juba järgmise lõputöö teema. Ühistranspordisektor looks vajaliku taristu vesinikule, mis saaks areneda järk-järgult edasi tavatarbijani.