Elektritehnika
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Elektritehnika Märksõna "Construction--Building Construction--Building Construction and Design--Building Technical Systems and Energy Efficiency" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Põhja-Eesti regionaalhaigla operatsiooniruumi ventilatsioonisüsteemi optimeerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Terve, Rainer; Saarts, Samo; Roman KuzminLõputöö eesmärk oli leida, kas ventilatsioonisüsteemis on võimalik õhutöötluskulusid säästa. Uurimise alla võeti süsteem, mis teenindab Põhja-Eesti regionaalhaigla operatsioonisaali. Operatsioonisaali sisekliima loomisel on määratud õhuparameetrite vahemik, mille tagamisel võib kuluda küllalt palju energiat. Kulude säästmiseks uuriti õhumasside segamisel tekkivat temperatuuri ja õhuniiskust. Reguleerides välisõhu ja ruumist tagastuva õhu koguseid on võimalik optimeerida parameetrid enne, kui õhk suundub töötlusprotsessidesse. Õhu koguseid reguleeritakse välisõhuvõtu klapi asendiga 30-70% avatud. Vastavalt aastaajale koostati kaks analüüsi tabelit, suvine ja talvine režiim. Tabelites toodi välja optimaalseim välisõhuvõtuklapi asend, mille määramisel lähtuti õhuniiskuse tagamisest. Talvises analüüsis arvutati seguõhu parameetreid, kui välisõhk on vahemikus 10 °C kuni -2 °C, suhtelise õhuniiskuse 30-100%. Millest järeldus, et enamus tingimustel on mõistlik hoida klapp 30% avatud. Välisõhu suhtelise niiskuse langedes tuleks klappi avada kuni 50%. Suvise analüüsis arvutati segunemist välisõhuga 12-22 °C, samuti suhtelise õhuniiskusega 30-100%. Selliste tingimuste vahemikus järeldus, et klappi on mõistlik reguleerida vahemikus 40-60%, kõrgema välisõhu niiskuse juures pigem sulgeda ning madalama juures avada. Mõlema analüüsi arvutuslikest tulemustest võib väita, et kulusid on võimalik kokku hoida. Selle näitlikustamiseks koostati kulude võrdlus. Kulude võrdlusesse võeti välisõhu tingimused, kus klapiasendid enne ja pärast optimeerimist üksteisest rohkem erinesid. Seejärel võrreldi, kui palju peab seguõhku töötlema, et tagada sisekliima nõuded. Temperatuuri korrigeerimine edastati soojus- ja jahutusvõimsuses, niiskuse lisamine aga elektrivõimsuses. Võrdlusest järeldus, et reguleerides õhuklappi, saavutatakse teatud tingimustel säästlikumad olukorrad, kuid esines ka erandeid. Reaalse efektiivsuse määramiseks, tuleb luua õhuklapi reguleerimise juhtimisalgoritm, mille loogikat kirjeldati töö viimases peatükis. Programmi rakendamisel uuritavale ventilatsioonisüsteemile tuleks jälgida kuluarvestite logisid ning võrrelda tulemusi enne ja pärast optimeerimist. Edaspidi, et ventilatsioonisüsteemi veelgi kokkuhoidlikumaks teha, tuleks keskenduda õhutöötlemisprotsesside optimeerimisele.