Elektritehnika
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Elektritehnika Pealkiri järgi
Näitamisel1 - 20 156-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs 110 kV alajaama vahelduvvoolukeskuse analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kürsa, Mihkel; Mandre, AndresKäesoleva lõputööga antakse ülevaade 110 kV alajaama vahelduvvoolukeskuses tehtud analüüsist. Analüüsi arvutustulemuste põhjal saab klient vaadata kas projekteeritavad ahelad on ohutud ja kaitse tagatud. Lõputöö sissejuhatavas pooles antakse ülevaade alajaama vahelduvvoolukeskusest, paigaldise eesmärk ja millest koosneb. Samuti kirjeldatakse põhilisi kaitsetöid mida kasutati vahelduvvoolukeskuses. Lõputöö käigus lahatakse analüüsi erinevaid samme. Kirjeldati ära kuidas koguti lähteandmeid, mis on vajalikud arvutuste tegemiseks ja hinnangu andmiseks. Toodi välja vajaminevad võrrandid ja hindamiskriteeriumid mille põhjal antakse vastavad hinnangud fiidrite kohta. Hindamiskriteeriumite ja arvutustulemuste abil saab analüüsida vastavaid fiidreid ja jõuda järeldusteni. Hindamiskriteeriumid annavad hea ülevaate muutujatest, mida võiks muuta, et kaitsetööd oleks tagatud. Esmased arvutustulemused olid palju lootvad. Kõikides fiidrites olid kaablid ja kaitselülitid õigesti valitud, et tagada liigkoormus- ja lühisekaitse. Juhtide ristilõiked olid sobilikud, et pingekadu hoida alla 4% nimipingest. Probleem ilmnes rikkevoolukaitse juures, kus osad fiidri ei suutnud rikkevoolukaitset tagada. Lõplikuks lahenduseks valiti juhtide ristlõike suurendamine, et vähendada juhtide takistus. Erandiks oli jõupistiku fiider kus juhtide ristlõige jäeti samaks, kuid põhjendati ära miks rikkevoolukaitse on tagatud. Peale muudatuste tegemist selgus, et kõikides fiidrites olid kaitsed tagatud ja eesmärk saavutatud.Nimetus Piiratud juurdepääs 3D printeri alusplaadi automaatne vahetus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Sepp, Martin; Vaher, KristoKäesoleva tööga on antud ülevaade alusplaadi vahetamisest probleemist ning on toodud kõige optimaalne ja tehniline lahendus. Töö esimeses osas vaadati üle kõik 3D printeri tehnoloogiad, mille tulemusena anti visuaalne tutvustus konstruktsioonidest ja nende erinevus. Liisaks, oli kirjeldatud katmis materjalid. Töö teises osas kirjeldati alusplaadi vahetamise põhilisi tehnilisi lahendusi, sealhulgas realiseerimisega kaasnevaid probleemi. Toodud nende eelised ja puudused, mille järgi oli valitud sobiv lahendus. Töö kolmas osas analüüsiti valitud lahenduse optimaalsust. On koostatud projekt ja antud ülevaade lahendusest ning elektriseadmestikust. Liisaks, kirjeldati lahenduse tulevikust. Lõpuks, on näidatud projekti hinna kujunemine. Selle töö jooksul olid saavutatud kõik eesmärgid, mis oli alguses paika pandud. Valitud projekt on ehitamis protsessil.Nimetus Piiratud juurdepääs 400/150 kV alajaama 400/230 VAC omatarbe keskuse lahendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Plaser, Silver; Mandre, AndresLõputöö käigus projekteeriti alajaama omatarbe keskuse lahendus vastavalt kliendi nõuetele ja projekti põhjal ehitati reaalne alajaama vahelduvomatarbe keskus. Lõputöö esimeses osas kirjeldati suures osas miks antud alajaam ehitati, selgitati kuidas sai alguse taastuv- ja tuuleenergia laiendatud kasutuselevõtt Rootsis. Millist rolli omab alajaam tuuleenergia tootmis projektis. Selgitati, mis on omatarbe keskus ja mis on selle roll. Teises osas selgitati kliendi antud nõudeid tööle ja milline peab olema omatarbe keskuse funktsionaalsus ning ülesehitus valminud omatarbe keskusel. Kolmandas osas on välja toodud kuidas nägi välja lõputöö projekti tegemine, mis olid selles erinevad etapid ja mida tehti igas etapis. Põhjendati lühidalt, miks kasutati projekteerimisel just selliseid programme ning tehti lühike ülevaade nende omadustest. Viimases peatükis kirjeldatakse projektis tehtud lahendusi ning mille põhjal neid otsuseid tehti. Selgitati, kuidas leiti koormused, lühisvoolud, pingelangud ning mis rolli need omavad keskuse seadmete valikul. Toodi välja, mis nimiandmetega, kaitsesätetega seadmed valiti ja kuidas saavutati selektiivsus. Kirjeldati automaatikakappi ja selgitati reservlülitusautomaatika funktsiooni. Lõpptulemusena saab öelda, et lõputöö raames tehtud projekt sai teostatud edukalt ning lõputööeesmärgid said täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs 630 A nimivooluga päikeseelektrijaama madalpingejaotusseadme optimeerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Pihu, Ats-Janno; Mandre, Andres; Marek MägiLõputöö raames optimeeriti Harju Elekter Elektrotehnika poolt toodetavat madalpingejaotusseadet, mida kasutatakse päikeseelektrijaamades. Neis jaamades on madalpingeseadmete puhul vaja arvestada maksimaalse koormatuse ja suurte temperatuuritõusudega, kuna päikeseelektrijaamades võivad päikesepaisteliste ilmadega kõik väljundfiidrid maksimaalselt koormatud olla. Optimeerimise peamine eesmärk oli toote omahinna langetamine. Lõputöö teemaks valiti „630 A nimivooluga päikeseelektrijaama madalpinge jaotusseadme optimeerimine“. Kuna päikeseenergia kasutamine elektri tootmiseks on tänapäeval väga aktuaalne teema ja seda ka Eestis, saigi otsustatud just päikeseelektrijaamadesse mõeldud jaotusseadet optimeerida. Püstitati esialgne hüpotees, et seadme omahinda on võimalik vähendada vähemalt 10% võrra nii, et see ka temperatuuritõusukatsed läbib. Lõputöö tulemusena sai hüpotees osaliselt kinnitatud, kuna seadme omahind uue lahendusega langes veelgi rohkem, 14,5%, ent katsed ei õnnestunud täielikult. Lõputöös on välja toodud päikeseenergia osatähtsuse tõus energiaallikana nii globaalselt kui ka Eestis. Esitatud on päikeseelektrijaamade ning päikesepaneelide tööpõhimõtted, mille abil saab rohkem selgust, mis rolli täidab lõputöö raames käsitletav madalpingejaotusseade. Töötati välja uus lahendus, leides soodsamaid ning standardsemaid alternatiive olemasolevale lahendusele. Esmalt otsustati kasutada HETR-tooteseeria korpuseid, mis on odavamad ning lihtsamad kui olemasoleva lahenduse HEKL-tooteseeria korpused. Seejärel valiti soodne ning standardne sisendklemmide lahendus: Jean Mülleri kaablikingad, mis paigutatakse pealattidele üksteise alla. Selle lahendusega paranesid ka klemmide jahutustingimused. Järgmiseks leiti jaotusseadme kõikide komponentide, lattide ja sisendkaablite kaovõimsused ning teostati Rittal Therm programmiga soojusarvutused, et leida, kui kõrgeks tõuseb arvutuslikult jaotusseadme sisetemperatuur. Kuna arvutuste järgi oleks esimese sektsiooni sisetemperatuur olnud liialt kõrge (78 °C), otsustati sundjahutuse kasuks ning jaotusseadme küljele paigaldati ventilaator. Katselaboris viidi läbi soojuskatsed, et testida, kas temperatuuritõusud vastavad nõuetele. Tehti kaks katset: esimeses katses eraldas ventilaator jaotuskilbist sooja õhku välja, teises katses puhus ventilaator jaotuskilpi jahedat õhku sisse. Väiksemad temperatuuritõusud saavutati esimeses katses, ent siiski kuumenesid võimsuslüliti korpus ning L2 faasi sisendklemm veidi üle lubatu. Katsed loeti üldjoontes õnnestunuks, kuna lubatud temperatuuripiire ei ületatud suurel määral ning väikeste muudatustega on võimalik temperatuuritõusu vähendada. Võrreldi olemasoleva seadme lahenduse ning uue lahenduse montaažiaega. Eelneva lahenduse montaaž kestis 20 tundi, uue lahenduse montaaž võttis aega 27 tundi. Tulemus oli ootustele vastav, kuna uus lahendus on montööridele võõras ning ühe korpuse asemel on kasutatud kahte. Viimaks võrreldi olemasoleva ja uue lahenduse tootmise omahindasid. Jaotuskilbi kõikide komponentide hind langes 25,6%, mis on märkimisväärne saavutus. Montaaž osutus aga kallimaks, kuna võõra lahenduse kokkupanek võttis kauem aega. Montaaži hind kasvas 25,9%. Sellegipoolest terviku toote omahind langes 14,5%. Lõputöö tulemustele toetudes tehakse järgnevad ettepanekud: • proovida kasutada sisendi sektsioonis laiemat korpust, mis tagab parema jahutuse; • tõsta ventilaator teise sektsiooni küljelt esimese sektsiooni küljele, kuna esimeses sektsioonis saavutati kõrgemad temperatuurid; • lisada seadmele veel üks ventilatsiooniava, et parandada õhu liikumist; • viia läbi katsed proovides ka teiste tootjate võimsuslülititeid.Nimetus Piiratud juurdepääs 6kV lahtri renoveerimine VKG Energia OÜ omatarbe jaotlas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-09) Fjodorov, Nikita; Ojangu, JaanusLõputöö teemaks on 6kV lahtri renoveerimine VKG Energia OÜ omatarbe jaotlas. Vananenud võimsuslüliti, voolutrafode, releekaitse ja keskpinge kaablite asendamisega suureneb selle lahtriga toidetava mootori töökindlus. Sellega vähenevad kulud, millised annab see aeg, kui mootor seisab ehk mootor ei tööta lahtri hoolduse või vana võimsuslüliti mitte sisse lülitamise tõttu. Võib öelda, et selle lõputöö objektina võetud 6kV lahtri renoveerimine peab olema tehtud igal juhul, sest nii vanade seadmete rakendamine võib tekkitada hädaolukordi. Vananenud õlivõimsuslüliti ВМГ-133 vahetatakse uue vaakumvõimsuslülitiga Tavrida Electric BB/TEL seeriast. Vananenud keskpinge kaabel АСБ 3х35 vahetatakse uue AXALJ –TT 12kV 3x25/25 AL kaabli vastu. Lahtri uue kaitse terminalina pannakse ABB toode REM610 mis on VKG Energia OÜ varus. Voolutrafodena pakuks kas voolutrafo tüübi ATB 10-10 või ATB 10-15 Türgi firma Esitas toodetest. Sellest veel on vaja arutada koos juhatusega, milline sobib paremini ehk millest nendest on rohkem kasu. Nulljärjestuse voolutrafona pakuks voolutrafo tüüpi KAP Türgi firma Esitas toodetest. Mõnedel OTJS lahtritel ja teistel kohtadel on juba kasutusel Esitas firma voolutrafod. Nad on kõrge kvaliteediga, hästi toodetud ja sobiva tehniliste andmetega. Kõik tööd peavad olema teostatud jälgides standardeid ja elektritööde ohutuse reegleid. See on väga tähtis, sest kui neid rikutakse, siis võib olla et seadmete tööiga tõsiselt väheneb ja inimeste elu ei tohi olla ohu all. Kokkuvõteks võib öelda, et lõputöö koostamine andis juurde autorile uued teadmised seadmete ja kaablite valimise kohta. Antud ülesanne on esimene kord, kui autor on kokku puutunud sellist tüüpi ülesandega. Aga see oli huvitav ja autor loodab, et seda kogemust ta kasutab tulevikus ja see toob kasu kas ettevõttele või teisele kohale, kus ta rakendub oma saadud teadmisi.Nimetus Piiratud juurdepääs ACS sagedusmuundurite testseadme 2,2 kW sektsiooni elektriprojekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Sadovskyi, Illia; Nukki, RenéPuudus automatiseeritust testseadmest, mis võimaldaks kaudselt testida sagedusmuundurite jaoks arendatavat tarkvara, lükas ABB AS arendusinsenere projekteerima testseadet, mis seda võimaldaks. ABB AS inseneriosakond projekteeris testseadme, mis võimaldaks automaatselt testida tarkvara erinevate sagedusmuundurite ja erinevate elektrimootorite kombineerimisel. Kuna testseade võimaldab samaaegselt testida mitmeid sagedusmuunduried ja mootoreid korraga, see põhjustab suurt energiakulu. Energiakulu vähendamiseks oli projekteeritud alalisvoolu laadimisahel. Lõputöös oli selgitatud testseadme struktuuri, mille juures oli kirjeldatud testseaadme üldine tööpõhimõtte ja kirjeldatud testseadmes kasutavate seadmete tähtsus. Kuna lõputöö autor oli arendanud testseadme elektriprojekteerimise osa, siis lõputöös on kirjeldatud testseadme elektriosa projekteerimise, mis sisaldab 400 VAC jõuahela projekteerimist ja juhtimisahela 230 VAC ning 24 VDC ahela projekteerimist. Peaasjalikult on töös selgitatud 2,2 kW sektsiooni elektriosa projekteerimine, kaablite ja elektriaparaatide valiku kriteeriume, ning testseadme elektrilise automaatjuhtimise süsteemi projekteerimise etapid. Testseaadme 2,2 kW sektsiooni automaatjuhtimise juures oli kaks põhilist nõuet. Esimene nõue oli, et ühes sektsioonis saaks üheaegselt töötada ainult üks testimis sagedusmuundur ja üks elektrimootor, koos generaatoriga. Teiseks nõudeks oli keelatud sagedusmuundurite laadimisahela ja pidurdustakistuse ahela samaaegne töö. Antud probleemide lahenduseks oli kontaktorite, abikontaktorite ja releede kasutusega projekteeritud elektrilised tagasisidestuse ahelad. Oli selgitatud ka elektriaparaatide ja kaablite põhilised valiku kriteeriumid. Testseadme juhtimiseks oli kasutatud kontaktoreid ja juhtimisreleesi ning testseadme elektriahelate ja seadmete kaitseks oli kasutatud liinikaitselülitit ja sulavkaitsmeid. Kaablite valikul oli tagatud nõue, et kaabli lubatav kestev vool oleks suurem kui vooluahela arvutuslik vool. Testseadme kaitseseadmete valikul tuli jälgida rohkem kriteeriume. Peaahela liinikaitselüliti 38 peab tagama peaahela kaablite kaitsed ülekoormuste ja lühisvoolude eest, mille juures tuli jälgida kaitselüliti rakendustunnusjooni ning arvutama lühisvoolu, mille andmetega sai valida sobivaim kaitselüliti. Testseadme sulavkaitsmed peavad samuti tagama kaitset elektriahelate ülekoormuste eest. Sulavkaitsmete valiku põhilisteks kriteeriumiteks oli nende rakendusvoolu tüübid, mis testseadme jaoks sobisid on sobivaimad gG tüüpi sulavkaitsmed. Samuti tuli meeles pidada, et gG sulavkaitsmete vähim rakendusvool on 1,4 korda suurem tema nimivoolust. Kaitseseadmete valiku juures oli tähtis jälgida selektiivsust, mille kontrollimiseks oli kasutatud ABB vabavaraline tarkvara Cruve. Testseadme kontaktorid jagunevad alalisvoolu ja vahelduvvoolu kontaktoriteks. Vahelduvvoolu kontaktorite valiku põhilisteks kriteeriumiteks oli nende nimipinge ja nimivool, mis läbivad kontaktorit kommuteeritud olekus ja tähtis oli tähtis jälgida ka tema maksimaalselt talutavat voolu. Nimipinge ja nimivool peavad vastama elektriahela karakteristikutele. Alalisvoolu kontaktorite valiku kriteeriumid olid sarnased kui vahelduvvoolu ahelas, kuid lahutusvõime peab olema alalisvoolu ahela kontaktroitel parem, seega oli valitud spetsiaalne GA tüüpi kontaktor, mis on mõeldud lahutama alalisvoolu. Signaali juhtimiseks kasutatavate releede valiku põhiliseks kriteeriumiks oli relee sisendpinge 24 VDC ja väljundpinge mida relee kontaktorid juhivad 230 VAC. Antud releede valikul osutus heaks variandiks pooljuhtreleed. Projekteeritav testseade omab ABB AS jaoks suurt tähtsust, kuna tänu kiirele ja kvaliteetsele tarkvara testimise võimalusele, säilitatud ABB toodete kvaliteet ning on suureline viima läbi teste kiiremini kui varem. Lõputöö autori hinnangul on töö eesmärk täidetud, kuna töö käigus on selgitatud testseadme tähtsus, tema tööpõhimõtte, testseadme struktuur ning on selgitatud testseadme elektriosa projekteerimise põhilised etapid.Nimetus Piiratud juurdepääs ACx580 sagedusmuundurite koosteliini automatiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Vilberg, Jakov; Saarts, SamoTootmisprotsesside efektiivsus on oluline ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks. ABB AS ajamite ja taastuvenergiaseadmete tehas ei ole ka erand ja ettevõtte liigub jätkesuutlike tootmisprotsesside automatiseerimise suunas. Üks projektidest antud suunas on ACX580 sagedusmuundurite koosteliin. Lõputöö raames ehitati automaatikasüsteemi ACX580 sagedusmuundurite koosteliini jaoks. Tulemuseks on süsteem, milline võimaldab kärudele omavahel dokkida elektromagnetite abil. Samuti on selle on ka selle süsteemi väga oluline osa tarkvara Legacy, mis salvestab tootmisprotsessi tsüklite toimumise ajad vastavate andurite abil, seob neid toote-informatsiooniga ning vastutatava tootmistöötajaga, salvestades need andmed andmebaasi. Enne eelpoolkirjeldatud koostelliini ehitamist oli sagedusmuundurite valmistusaeg 28 kuni 32 tundi, sõltuvalt toode tüüpist. Praegu on sama tsükli kestus 8 kuni 9 tundi. Antud koosteliinil arenduspotentsiaal ei ole aga piiratud ainult eeltooduga. Koosteliini automatiseerimise võimalusi saab toote loomise kogutsükliga siduda kogudes ning jälgides tootmisandmeid ning -aega terve koosteliini ulatuses. Selles perspektiivis kasvab tootmisefektiivsus siis veelgi enam.Nimetus Avatud juurdepääs Aku teststendi arendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Romanov, Andrei; Rudz, AndreiKokkuvõtteks võib öelda, et käesolev töö keskendus teststendi väljatöötamisele, mis võimaldaks testida elektriratta akusid vastavalt ettevõtte poolt määratud testidele ja testimise protseduurile. Töös käsitleti testimise protsessi, riistvara komponentide valikut, arvutusi ja ühendusi, samuti testimise läbiviimiseks vajalikke protseduure ja tulemusi. Teststendi riistvaraline lahendus koosnes mitmest moodulist, sealhulgas juhtimis-, tühjendamis- ja laadimismoodulitest. Iga moodul oli kavandatud ja konstrueeritud vastavalt selle funktsioonile, võimaldades aku testimist vastavalt ettevõtte nõuetele. Samuti lahendus sisaldas juhtseadme, CAN adapteri ja ST-Link prograammeerija valimist. Testimise protsess koosnes mitmest etapist, alustades aku tuvastamisest ja lõpetades tühjendustestiga. Iga etapi eesmärk oli veenduda, et aku reageerib õigesti erinevatele testolukordadele vastavalt ettevõtte poolt kehtestatud kriteeriumidele. Diplomitöö tulemusena on välja töötatud teststendi elektriline osa koos valitud komponentide ja nende ühendustega. Edaspidi on vajalik juhtmestiku valik, juhtimismooduli elektroonikaplaadi loomine ning korpuse loomine juhtimismoodulile. Need sammud viivad välja töötatud teststendi realiseerimiseni, mis võib oluliselt parandada ettevõtte aku testimise protsessi. Kokkuvõttes näitab töö, et välja töötatud teststend on võimeline teostama ettevõtte poolt määratud teste ning tagama aku tõrgeteta toimimise vastavalt elektriratta nõuetele. Lisaks sellele annab töö ülevaate teststendi riistvaralisest ja tarkvaralisest arhitektuurist ning testimise läbiviimise protsessist, mis võimaldab hõlpsasti jälgida ja kontrollida aku käitumist erinevates olukordades.Nimetus Piiratud juurdepääs Akusalvestiga laadimispunkti otstarbekuse arvutamine ja analüüsimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-11) Grigorjev, Vladimir; Mandre, AndresKäesolevas lõputöös Akusalvestiga laadimispunkti otstarbekuse arvutamine ja analüüsimine peamiseks eesmärgiks oli välja arvutada palju läheks maksma akusalvestiga laadimispunkti väljaehitamine ja selle otstarbekuse analüüsimine. Saadud tulemustest teha järeldus, kas seda lahendust on mõttekas kasutusele võtta või mitte. Lõputöö esimeses osas tegi autor näidisprojekti, kus oli kasutusele võetud laadimispunkt akusalvestitega. Akusalvestiteks oli välja valitud 3 lahendust, erinevate akumahtuvustega. Akusalvestiga laadimispunkt võeti firmalt Eaton, kellel on välja ehitatud enda salvestiga laadimispunkt Eaton xStorage Compact. Teises osas uuris autor elektribörsihindu ja nende andmetega arvutas välja palju oleks võimalik säästa laadides öösel ja päeval. Samuti võrdles erinevaid laadimispunkte Eestis ja nende teenuste hindasid. Kolmandas osas oli vaja teha majandusanalüüs. Majandusanalüüsi käigus arvutas autor akusalvestite täislaadimine öösel, pani paika müümistariifi, tegi kasumi kui ka tasuvuse arvutuse. 100 kWh akusalvesti laadimisel öösel tariifiga 2.7 s/kWh läheks maksma 2.7 €. Müümistariifiks tuli 0.2 €/kWh, mis on 4 senti odavam võrreldes konkurentide laadimishindadega. Kasumi saamiseks oli vaja lahutada müüdud tariifiga tulu öösel laetud tariifiga. Näiteks 100 kWh akusalvesti pealt saadi päeva jooksul 20 € ja selle salvesti laadimiseks öösel läks 2.7 eurot. Kasumiks tuli 17.3 €. Tasuvuse saamiseks oli vaja teha arvutus, mitme aasta pärast jõuaksid projektid kasumisse. Selleks, et seda infot kätte saada oli vaja kasutada kasumi graafikut ja näidisprojektide hindu. Projekti hind jagati iga akusalvesti kasumiga 1 aasta jooksul. Arvutustest tuli välja, et kõige esimesena jõuab kasumisse 100 kWh akusalvesti, mille tasuvuseks läheb 10 aastat. Teiseks jõdis kasumisse 126 kWh akusalvsti, mille kasumisse jõudmiseks läheks aega 11 aastat. Kõige viimasena jõudis kasumisse 63 kWh akusalvesti, mille tasuvuseks läheb aega 13 aastat. Lõputöö käigus selgus, et akusalvestitega laadimispunktide väljaehitamine on kallis ja praegusel ajal ei ole mõttekas seda lahendust kasutada elektriautolaadimiseks. Elektriautolaadimiseks on selline lahendus väga kehv, kuna autosid saab laadida piiratud koguses. Selleks, et see olukord muutuks peaksid akusalvestite mahtuvus olema suurem ja tehnoloogia palju odavam. Näidisprojektis olev lahendus sobiks kohtadesse, kus igapäevaselt vajab laadimist 1-3 elektriautot ja sinna oleks elektrivõrgu välja ehitamine kallis.Nimetus Piiratud juurdepääs Alajaama piirkonna remondiprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kubbi, Janar; Ojangu, Jaanus; Rein MetsVastavalt Elektrilevi OÜ poolt tellitud remondiprojektiga projekteeriti valmis remondiprojekt, mis võimaldab hetkel parema kvaliteedi kogu F1 (fiider 1) ulatuses. Arvestades, et remondiprojektis ei anta kaasa dokumente nagu ehitusprojektiga, oli vaja palju mõõtmisi ja arvutamisi ise teha. Vastavalt sellele sai käidud objektil vaatamas mis seisus tarbija liin on ja kui pikk õhuliin antud objektil oli ja arvutatud ka olemasoleva liiniga tarbija lühisvoolud ja pingekaod. Esialgsete arvutuste järgi ei andnud F1 esimeses lõigus viimase tarbija lühisvoolud välja. Kahjuks antud juhul ka lihtsalt liini asendamisest ei aidanud, et lühisvool alajaamas rakenduks, sellepärast sai paigaldatud paar mastilülitit. F1 teises lõigus ei olnud vaja liiniga midagi teha kuna seal olnud eelenevalt juba õhuliin asendatud polnud muud midagi teha kui paigaldada ühele tarbijale mastilüliti, sest lühisvool ei rakendunud alajaamas. Objektile paigaldati AMKA 3x70+95, AMKA 3x120+95 rippkeerdkaablid ja SZ 160.3 mastilülitid, et Fiidris oleks nõuetekohasus tagatud. Ideaalis oleks võinud terve liini välja vahetada AMKA 3x120-ga, aga antud olukorras poleks olnud see majanduslikult vastuvõetav. Remondiprojekt võeti Elektrilevi poolt vastu 30.02.2020 ja pole veel teada, kas on projekt töösse pandud või mitte. Paberi peal sai nõuetekohasus antud objektil tagatud, lühisvoolud annavad välja ja mastilülitid vastavalt vajadusele (rikke korral) lülitavad voolu välja antud mastilülitite asukohtades.Nimetus Avatud juurdepääs Alajaama projekteerimine päikesepargi liitumiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-10) Hiiemaa, Robert; Mandre, Andres; Ojangu, JaanusLõputöös käsitleti päikesepargi liitumise alajaama projekteerimist. Lõputöö eesmärk oli luua standarditele, nõuetele ning tellija tingimustele vastav projekt, mille järgi on võimalik ehitada valmis terviklik alajaam. Projekteerimisel kasutati tarkvarasi AutoCAD, DIALux ja CYMGRD. Lõputöös toodi välja peamised suuremad etapid alajaama projekteerimisel. Kirjeldati jõutrafoga seonduvaid ülesandeid, piksekaitse lahendust, välisvalgustuse arvutamist ning maanduskontuuri valimist. Projekti tegemisel sujus kõik peaaegu ootuspäraselt, autor sai juurde teadmisi alajaama projekteerimisest ning projekt valmis etteantud tähtpäevaks. Projekteerimist raskendas esialgse trafo joonise erinemine trafo tööjoonisest. Trafo vundament tuli teha ümber ning see võttis aega. Lõputöö valmimise hetkel on valmis projekt, kuid ehitamisega veel ei ole alustatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Alajaamades kasutatavate akude eluea määramine sisetakistuse mõõtmise teel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-11) Oidsalu, Meelis; Pärnat, Üllar; Tukmann, IndrekDiplomitöö teema sain ettevõttest Connecto Eesti AS, kus tegin diplomipraktikat. Laboriosakonna juhataja pakkus välja lõputöö teema. Lõputöö eesmärgiks oli leida alajaamades olevate akusüsteemide parim akumudel ja tootja. Kõigepealt tuli teostada 2022 aasta kontrollmõõtmised ja arhiivist välja otsida varasemate aastate tulemused. Olemas olid andmed alates 2016 aastast, kui Connecto Eesti AS hakkas tegelema Elektrilevi OÜ akude kontrollmõõtmistega. Paari alajaama 2022 aasta tulemused on puudulikud, kuna alajaamades läksid akud juba vahetusse. Lõputöö käigus analüüsiti akude sisetakistuse muutumist aja jooksul ja milline on akude seis hetkel. Peamiseks eesmärgiks oli leida parim akude mudel ja tootja, et vähendada erinevate tootjate akusid alajaamades. See aitab luua parema baasjoone akude seisukorra hindamiseks. Parimaks akumudeliks osutus 6OpzS akumudel. Tegemist on pliiakuga. Aku on pidanud suuremate probleemideta vastu 13 aastat. Aku põhiprobleemiks on ümbritseva keskkonna nõuded ja hooldus. Akud vajavad eraldi ruumi, kuna eraldavad gaasi. Iga aasta tuleb akudele lisada destileeritud vett, kuna tase langeb. Ruum peab olema tuleohutu. Marathon M12 on paigalduse ja hoolduse osa arvesse võttes kõige parem. Akud on väga kompaksed ja hooldusvabad. Mõõtmiste teostamine on samuti kerge, kuna klemmid asuvad esipaneelil. Akud peavad vastu hästi ja akude eluiga on väga lähedane tootja poolt etteantud elueale. Sonnenschein, Sprinter ja Fiamm FLG on mõõtudelt suuremad akud. Neil on probleeme ka lekkimisega. Teatud alajaamdes on klemmide vahelt lekkimine iga-aastane mure. Tuleb enne mõõtmisi puhastada, et saavutada hea kontakt mõõteseadme ja akuklemmide vahel. Kui akud on paigaldatud kappidesse on nendele juurdepääs keeruline. Enamasti akud ühte DC kappi ei mahu ja on paigutatud väljapoole või vastavalt alajaama oludele. Kindla akumudeli kasutus teeb paigaldaja töö lihtsamaks, kuna enamus alajaamades on olemas spetsiaalsed DC kapid akude jaoks. Kontrollmõõtmiste tagasiside on täpsem, sest baasjoon on laialdasema info põhjal. Esipaneelil olevad akuklemmid aitavad kaasa parema kontakti saamisele.Nimetus Piiratud juurdepääs Alu aleviku kaablivõrkude rekonstrueerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-11) Tammann, Siim; Raudsepp, Jaan; Tukmann, IndrekLõputööga seoses oli autor diplomipraktikal AS Connecto Eesti ettevõttes, et saada uusi kogemusi elektri projekteerimisvaldkonnas. Autori on varasemalt tegelenud AS Connecto Eesti-s, projekteerimise ja geodeesia osakonnas, sideprojektide koostamisega. Autor ei olnud varasemalt kokku puutunud elektriprojektidega, mistõttu astus autor mugavustsoonist välja, et arendada ja valmistada ette end tulevikus elektri projektidele spetsialiseerumisega. Lõputöös tutvustas ning kirjeldas autor projekteerimisprotsessi tööprojektis ehitatavatele elektripaigaldistele, mis võimaldas Elektrilevi OÜ-l anda Loo Elekter AS-ile üle Hundimäe, Kummuli ja Koondise alajaamad. Tehnilise ülesande lahendamiseks oli Enefit Connect OÜ poolt väljastatud lähteülesanne. Lõputöös sai autor kirjeldada Enefit Connect OÜ poolt koostatud lähteülesande järgi kahe keskpinge mõõtekambriga paigaldatavat jaotlat, ehitavate keskpinge maakaablite (hundimäe ja Kummuli alajaamade vahelisel alal ühises trassis Loo Elekter AS kaablitega) ja demonteeritavate mittevajalike elektriõhuliinide projekteerimist. Lähteülesandes olid välja toodud uute trafode suurused ja kaabli ristlõiked. Lõputöö esimeses peatükis kirjutas autor lühidalt projektist läbi käivatest ettevõtetest. Ettevõttete ajaloost ja tegevusvaldkondadest. Autor kirjeldas ka elektrivõrgu olemust ja tööülesandeid. Teises lõputöö peatükis kirjeldas autor projekteerimisest üldisemalt, mis on projekteerimisstaadiumid, nõuded ja lähteandmed. Millest iga projekteerimise etapp koosneb ja mida need kajastavad. Lõputöö viimases peatükis selgitas autor, mis on tööprojekt ja millised on selle põhiosad. Selleks autor kirjeldas lähteülesande olemust ja vajalikkust. Autor annab lühiülevaate projekteerimise alustamisest ja projekteerimistingimuste taotlemisest kohalikult omavalitsuselt. Geodeetiline töö on asendiplaani aluseks ja autor kirjeldas, mida tuleb teha enne geodeetilise töö tellimust ja mida geodeetiline alusplaan sisaldama peab. Lisaks oli vaja koostada asendiplaan. Autor kirjeldas mida asendiplaan sisaldama peab ning seletas lahti antud projekti asendiplaani lahenduse. Peale asendiplaani valmimist seletab autor kellele on vaja asendiplaan kooskõlastamiseks saata ja milleks. Kui projekt hakkas valmima, tuli projekt kokku võtta mahu ja spetsifikatsioonitabeliga. Projekti lõpufaasina kirjeldas autor projekti üleandmist Enefit Connect OÜ-le.Nimetus Piiratud juurdepääs Ankurdatud drooni süsteem(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Martma, Eerik; Kalda, HeljutKäesolevas töös arvutasin drooni süsteemi tööks vajaliku kaabli tüübi ja parameetri. Ankurdatud drooni süsteemi kõige tähtsamaks osaks on kaabel, kuna varustabdrooni elektriga, hoidmaks seda töös. Seega peab kaabel olema tugev ja vastupidav ümbritsevatele tingimustele, näiteks UV-valguse, soojuse mõjule, mehaanilise kulumisele ja olema veekindel. Arvestades drooni piiratud tõstevõimet, peab kaabel olema kerge. Seega tegin valiku GORE kaabli kasuks, sest see pakub parimaid mehaanilisi ja elektrilisi omadusi antud tingimustes. Kaabijuhtme ristlõike pindalaks on 1,5mm2 ja kogupikkuseks 100 m. Üksikasjalikud spetsifikatsioonid on toodud välja tabelis ning kaabli tootjate veebilehel. Kaabli kaal on 19 kg/km, seega 100-meetrise kaabli korral on kogukaaluks 1.9 kg. Valitud kaabel on võimeline ohutult läbi laskma kuni 10 A juures 230 V, mis on tunduvalt rohkem mida drooni vajab enda tarbeks. Tänu GORE kaablis olevale valguskiule saab lisaks elektrivarustamisele kasutada kaablit ka andmete edastadastuseks drooni ja maapealse tugisüsteemi vahel, kui lisada drooni külge raadioantenne, infrapunaandureid või kaameraid. Antud töö käigus selgus, et olemasolevate kaablite valik on piiratud ja vajaminevat kaablit on vaja kas ise valmistada või osta eritellimusel. Droonidele sobivaid kaableid toodab ainult paar ettevõttet. Seoses sellega tuleks uurida kas on turgu sellise ettevõtte loomiseks, mis tegeleb kaablite tootmisega.Nimetus Piiratud juurdepääs AS Läätsa kalatööstuse päikeseelektrijaama planeerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kaspar, Veskus; Brindfeldt, Brindfeldt; Priit PikkTaastuvate energiaallikate kasutamine on Eestis järjest populaarsem. Esmalt annab see suurepärase eelise kasutada keskkonnasõbralikku tootmisprotsessi. Teisalt võimaldab taastuvenergia kasutamine kulutusi optimeerida just praeguse suure konkurentsi kontekstis, sest tööstuses moodustab energiahind märkimisväärse osa lõpptoodangu maksumusest. Päikeseelektrijaam võimaldab peamiselt kolmel tarbijate grupil optimeerida kulutusi või pöörata see protsess tasuvaks investeeringuks. Need on eratarbijad, tööstused või investeerigu huvilistele mõeldud projektid. Päikesepaneelide turg on viimastel aastatel kahekordselt suurendanud enda turumahtu. Turumahu kasvule on kaasa aidanud päikesepaneelide hinna lineaarne langus. Töö eesmärgiks oli seatud probleemidele lahenduste optimaalsete lahenduste leidmine. Päikeseelektrijaama lahenduste leidmiseks kasutati PV*SOL Premium simulatsiooni tarkvara, millega on võimalik esitada adekvaatseid tulemusi. Lõplik lahenduse valik baseerus tasuvusaja ja investeeringu maksumusel tasuvusperioodi kohta. Lõputöö esimeses osas kirjeldati AS Läätsa Kalatööstuse hetkeolukorda. Selles sisaldus hinnang Läätsa piirkonna ilmastikutingimustele, sest need mõjutavad otseselt päikesepaneelide efektiivsust ja võimaldavad kirjeldada enim mõju avaldavaid parameetreid. Selgus, et Läätsa piirkonnas on väga head tingimused päikeseelektrijaama rajamiseks, sest Läätsas on väga palju päikesepaistelisi päevi aasta lõikes, suur päikesekiirguse hulk ning keskmisest tuulisem. Esimeses osas toodi välja elektrivõrgu ja tarbimise hetkeolukord ning Elektrilevi OÜ-ga liitumise võimalused. Võrguga liitumise ja tarbimise seisukohast oli mõistlik rajada päikeseelektrijaam võimsusega 367 kW, ilma akupanka arvestamata. Töö teises osas selgitati erinevaid päikeseelektrijaama tüüpe selgitamaks milline neist on sobivaim AS Läätsa Kalatööstuses. Parimaks valikuks osutus hübriid päikeseelektrijaam, sest see vastab kõigile nõudmistele, mida on vaja AS Läätsa Kalatööstuses täita. Paneelide valikus osutus kõige kuluefektiivsemaks polükristalliline paneel. Monorkristallse paneeli hind on kõrgem ning temperatuuri kasvades võib isegi monokristallne element olla vähem efektiivne. Lisaks võrreldi teises osas erinevaid salvestustehnoloogiaid, mille tulemusena selgus, et kõige kasulikum on rajada elektrokeemiline salvestus, sest selle energiat saab kõige lihtsamini juhtida ja süsteemiga integreerida. GEL pikaeluea akud olid võrdluses olevatest elektrokeemilistest akudest kõige kuluefektiivsemad. Euro kohta sai kõige enam GEL pika eluea akudega teostada laadimise- ja tühjenemistsükleid. Lõputöö kolmandas osas koostati AS Läätsa Kalatööstuse optimeeritud päikeseelektrijaam. Valiti päikeseelektrijaama võimsused analüüsides investeeringu maksumust tasuvusaasta kohta. AS Läätsa Kalatööstuse Päikeseelektrijaamas on kõige optimaalsem 420 kW võimsusega võrguinverterite kasutus, 300 kW suurune akupank ning 90 kW inverter/laadija. Võrguinverterite võrdluses võeti arvesse enim kasutatavad seadmed, milles kõige efektiivsemad on Huawei 30 kW ja 15 kW. Inverter/laadijate võrdluse tulemusena selgus, et Victron Energy Quattro 10 kW seadme kasutamine on majanduslikult kõige efektiivsem. Töö kolmandas peatükis käsitleti päikesepaneelide kinnituslahenduste valikut võrdluste teel, kus kuluefektiivseim katusekinnitus on Ambivolt lahendus. Päikeseelektrijaama maapargi planeeringu osas on kõige suurem elektrienergia toodang olukorras, kus ridade omavaheline vahe on 8 m. Reavahe üle kaheksa meetri põhjustab pargi ridade nihkumist liialt lähedale varjutust tekitavatele objektidele. Kolmandas osas on välja toodud süsteemi tööpõhimõtted ja tasuvusarvutused. AS Läätsa Kalatööstuse päikeseelektrijaama tasuvusperiood on 11 aastat. Pärast 11. aasta möödumist muutuvad rahavood positiivseks. Kõige kasumlikum on toodetud päikeseenergia ise ära tarbida, mitte seda müüa tagasi elektrivõrku. Lõputöö autorile pole teadaolevalt Eestis ükski haridusasutus selliselt probleemi kajastanud ega selleks sarnaseid analüüse teostanud. Töö koostamise käigus lähtuti suures osas PV*SOL Premium tarkvaraga saadud tulemustest. Ilmastiku tingimustena kasutab PV*SOL MeteoSyn andmebaasi. Autori tööalaste ülesannete jätkumisel ettevõttes on autori soov teostada antud päikeseelektrijaama ehitus.Nimetus Piiratud juurdepääs Autonoomtoitega tänavavalgusti(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Lindvere, Lauri; Vaher, KristoAutonoomtoitega tänavavalgustite tööpõhimõtteks on valgustada teatud ala ilma, et valgusti oleks ühendatud elektrivõrguga. Sellist tüüpi valgustid leiavad kasutust aladel, milleni ei ole võimalik elektrivõrku viia. Autonoomtoitega tänavavalgustid on nii keskkonnaaspektist kui rahaliselt säästlikumad, nende paigaldamine ei sõltu elektrivõrkude olemasolust, vaid alternatiivsetest energiaallikatest –kas päikese- või tuuleenergiast. Enamasti on kasutusel päikesepaneelidega autonoomsed tänavavalgustid, millel on ka energiasalvesti ning mõningal juhul ka alternatiivse energiaallikana tuulegeneraator. Eestis on autonoomseid tänavavalgusteid kasutusel vähem, kui mujal maailmas, kuid asulavälistel teedel ja bussipeatustes on need kasutust leidnud. Lõputöös tehtud küsitluse tulemusel selgus, et vastanud valdade esindajatest on autonoomsete tänavavalgustitega kokku puutunud vaid 11,1% vastanutest, ning selgus, et valgusti võiks olla intensiivsem, kuigi hooldamine ning jooksvad kulutused on selle puhul minimaalsed. Lõputöös on toodud ülevaade näidisprojektist, mis sobiks Eesti kliimasse ning mida saaks kasutada autonoomtoitega tänavavalgustite rajamisel asulavälisele teele. Samuti on töös välja toodud tasuvusarvutused ning autonoomtoitega tänavavalgustite kasutegurid. Lõputöö annab ülevaate autonoomsete tänavavalgustitega seotud päikesepaneelidest ning nende tööpõhimõtetest, energiasalvestitest ning lühidalt ka autonoomtoitega tänavavalgustitel kasutatavatest LED-lampidest ning tänu ülevaatele valgustite tööpõhimõtetest on koostatud ka tasuvusarvutused ning näidisprojekt.Nimetus Avatud juurdepääs Büroopinna valgustuslahendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Merisalu, Renet; Kuusik, Marko; Luik, LiisLõputöö eesmärgiks oli arvutada antud projekti büroohoone aastane elektrikulu, võttes arvesse valgustuspaigaldise reguleerimist vastavalt ruumidesse sissepaistvast päevavalgusest. Projekti raames teostati kliendile büroopinna valgustusarvutused, kus lisaks lahendati valguspaigaldisele juhtimine läbi DALI-2 süsteemi. Büroopindadel projekteerimisel arvestati nägemisülesanneteks vajaliku valgustustasemega ja nägemismugavusega, ega tooks esile suuri räiguseid, vastavalt kehtivale sisetöökohtade standardile. Tähelepanu pöörati ka, et lahendus arvestaks töötajate ealisi eripärasid ja toetaks nende meeleolu. Tööruumides tuli valida valgustid, millel on madala räigusteguriga hajutid, milleks osutusid Lightnet-i poolt pakutavad Lens louvre hajutiga valgustid. Tööruumides lahendati laudadele vajalik miinimum 500 luksi kahe rippuva lineaarvalgustiga, ning avatud tööalades lahendati kõigest ühe lineaarvalgustiga, hämardades valgustid 75 ja 60 protsendile. Taustavalgus lahendati lakke ja siinidele paigaldatud kohtvalgustite abil, mis on hämardatud oma maksimum valgusvoost 50 protsendile. Koosolekuruumidesse valiti samasugused valgustid, kuid pikemad ja võimsamad, et valgustada ära kogu ruum väheste valgustite arvuga. Valgustite juhtimiseks valiti ruumipõhine DALI-2 süsteem. Töökohtade valgustustaset reguleerivad ruumides asetsevad kohalolekuandurid integreeritud valgussensoriga, või manuaalne sisse-välja lülitamine ja reguleerimine läbi impulsslülitite. Päevavalguse mõju arvutamisel võeti arvesse valgustuse automaatset juhtimist DALI-2 süsteemi ja kohalolekuandurite kaudu. Arvutusse valiti üheaegsustegur 0,7 ja eeldati 10- tunniseid tööpäevi viiel päeval nädalas. Tulemusena selgus, et juhtides valgusteid läbi DALI- 2 süsteemi ja andurite, on elektritarbimise aastane sääst 45 protsenti ja rahaline sääst 43 protsenti. Selle tulemusena on näha, kui otstarbekas ja tulus on kogu valgustuspaigaldise juhtimine vastavalt päevavalgusele reaalselt kogu valgustusprojektile.Nimetus Piiratud juurdepääs Eestisse rajatud päikeseelektrijaamade probleemide kaardistamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-11) Loost, Siim; Mandre, Andres; Tukmann, IndrekLõputöö põhieesmärgiks oli kaardistada Eestisse rajatud päikeseelektrijaamades esinevad enamlevinud probleemid ning nende võimalikud lahendused. Töö esimeses osas on tutvustatud probleemide tuvastamiseks kasutatud monitooringusüsteeme, mis annavad esialgse analüüsi teostamiseks või probleemi olemasolu teadvustmiseks vajalikku informatsiooni. Töö teises osas on käsitletud päikeseelektirjaama planeerimise ja projekteerimise ning paigaldustööde ebakvaliteetse teostamise järgselt ilmnenud enamlevinuid probleeme ning nende võimalikke lahendusi. Töö kolmandas osas on välja toodud Eesti elektrivõrgu iseärasused, mis sätestavad piiranguid või tekitavaid häiringuid päikeseelektrijaamade talitluses.Lõputöö käigus selgus, et päikeseelektrijaamas esinevad vead saavad alguse väikesestest detailidest, millele tihtipeale ei pöörata tähelepanu, ent mille korrektseks teostamiseks ei ole vaja teha märkimisväärselt täiendavaid kulutusi nii majanduslikult kui ka ajaliselt. Samuti omab rajatava päikeseelektrijaama omaniku panus süsteemi planeerimise ning paigldustööde järgsele kontrollile väga suurt osakaalu, sest tihtipeale on kulude kokkuhoiu mõttes määratud omanikujärelevalve teostajaks päikesejaama omanik ise ning puudulike teadmiste korral ei ole võimalik hinnata teostatud tööde kvaliteeti. Töö annab hea ülevaate ning aluse omanikujärelevalve tõhusamaks teostamiseks ning planeeritavates päikeseelektrijaamades potentsiaalsete vigade tekke minimiseerimiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Ehituspoe müügisaali ja lao valgustuslahendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-11) Normak, Mihkel; Luik, Liis; Kitsingi, Gert-KardoLuues valgustuslahendust ehituspoe põhiruumidele on oluline jälgida standardeid ja seadusandlust mis reguleerib tehisvalgustuse loomist. Nõuded on esitatud silmas pidades inimesi kes viibivad loodud keskkonnas. Iga rekonstrueerimisprojektiga alustades on oluline tutvuda olemasoleva olukorraga. Vaja on tuvastada probleemsed kohad ja seada lähteülesanne. Selleks on vajalik tutvuda keskkonnaga kuhu lahendus projekteeritakse. Müügisaalis oli olukord üldiselt hea ja valgustatus rahuldav. Probleemiks olid valgustid mille plastikust luminofoorlambi kinnitused olid rabedad ja torude eemaldamise käigus katki läinud. Laoruumis esimeses osas, milles asuvad hõõglampidega valgustid, oli valgustustihedus neli korda väiksem kui laoruumis vaja. Laoruumi teises osas olid luminofoorvalgustid. Valgustustihedus selles piirkonnas jäi kaks korda väiksemaks nõutud väärtusest. Uue lahenduse loomisel mõõdistati esmalt ruumid, mille põhjal luuakse arvutuse mudel. Valgustite valikul lähtuti ruumide kasutusest müügi ja ladustamisega. Valitud valgustid on spetsiaalselt mõeldud kasutamiseks müügisaalides ja laoruumides. Valgustusarvutuste tegemisel selgus, et müügisaali valitud valgustid sobivad hästi ruumi valgustamiseks, tagades ettenähtud väärtused. Tootja Ledvance valgustite puuduseks oli lubatust kõrgem räigusnäitaja, mis ei ole sobilik püsivale töökohale. Laoruumis toimisid hästi kõigi tootjate valgustid. Ledvance valgustite asetus pidi olema tihedam, et piisav valgustus tagada ja seega tõusis paigaldise võimsus viiendiku võrra kõrgemaks teistega võrreles. Tänapäeval ei piirdu valgustite paigaldus ainult valgustitega. Luues keskkonnasäästliku ja energiatõhusat paigaldist, on vaja lisaks valgusteid juhtida. Leedvalgusteid kasutades peame need üle dimensioneerima tulenevalt valgustusefektiivsuse langemisest eluea jooksul. Antud projektil on valitud valgustid DALI süsteemi abil juhitavad. Peale valgustite paigaldamist on vajalik valgustite valgusvoo vähendamine. Samal ajal luksmeetriga tulemust jälgides saab valgusvoo väärtused paika seada. Kasutades valgustite juhtimiseks mõnda „tarka“ süsteemi DALI koos kohaloleku- ja päevavalgusanduritega. Või kasutades ka lihtsalt kohalolekuandureid saavutame elektrienergia kokkuhoiu. Samal ajal kasvab ka paigaldise tegelik eluiga, kuna valgustid kas ei ole töötanud täis arvutuslikke tunde või on neid kasutatud madalamal võimsusel. See tähendab, et valgusteid saab veel kasutada kui mõõtmistulemused tagavad piisava tulemuse. Igale tellijale on oluline investeeringu tasuvus või kasulik tulemus. Luues analüüsi majandusliku tasuvuse kohta on oluline välja selgitada milline lahendus on kasutusaja jooksul parim. Majandusliku analüüsi tehes tuli välja, et antud objekti keerukuse tõttu on erinevate lahenduste tasuvuspiir kaheksa kuni kaheksateistkümneaastase perioodi vahel. Suur erinevus on soetuskuludel, mis olenevad valgustite juhtimise tüübist, või selle puudumisest. Analüüs näitab, et tasuvaim lahendus kahekümne aastase perioodi jooksul on ilma juhtimiseta Northcliffe valgustitega tehtud lahendus. Lähtudes asjaoludest on soovitulik kasutusele võtta juhitava süsteemiga paigaldis Northcliffe valgustitega. Esmalt tagab see üledimensioneeritud valgustuse dimmerdamise võimaluse, tagamaks müügisaali töötajate heaolu. Laoruumis on vastavalt aastaajale töö tegemist vähem ja sellel ajal puudub vajadus inimtühja ruumi valgustamiseks. Valgustusarvutuste põhjaks on paigaldise vajalik eluiga. Vähendatud võimsus ja mittetöötavad valgustid vähendavad tegelikult kasutuses olevat aega. See tähendab, et valgustuspaigaldise eluiga kasvab. Lõpptarbija hoiab nii kokku elektrienergia arvelt talveperioodil kui külastatavus on väiksem. See tagab töötajate hea tervise ja kasvatab paigaldise eluiga mitmeid aastaid. Valminud lahendustest on parim paigaldada Northcliffe valgustid koos juhtimisahelaga DALI, tagades valgustusele esitatavad väärtused. Alginvesteering lahenduse loomisel on kallim kui ilma juhtimiseta süsteemid, kuid lõpplahenduse igakuised kulutused on madalamad teistest lahendustest. Tagades madala tarbimise on inflatsiooni ja tõusvate elektrihindade juures kokkuhoid suurem.