Akusalvestiga laadimispunkti otstarbekuse arvutamine ja analüüsimine

Käesolevas lõputöös Akusalvestiga laadimispunkti otstarbekuse arvutamine ja analüüsimine peamiseks eesmärgiks oli välja arvutada palju läheks maksma akusalvestiga laadimispunkti väljaehitamine ja selle otstarbekuse analüüsimine. Saadud tulemustest teha järeldus, kas seda lahendust on mõttekas kasutusele võtta või mitte. Lõputöö esimeses osas tegi autor näidisprojekti, kus oli kasutusele võetud laadimispunkt akusalvestitega. Akusalvestiteks oli välja valitud 3 lahendust, erinevate akumahtuvustega. Akusalvestiga laadimispunkt võeti firmalt Eaton, kellel on välja ehitatud enda salvestiga laadimispunkt Eaton xStorage Compact. Teises osas uuris autor elektribörsihindu ja nende andmetega arvutas välja palju oleks võimalik säästa laadides öösel ja päeval. Samuti võrdles erinevaid laadimispunkte Eestis ja nende teenuste hindasid. Kolmandas osas oli vaja teha majandusanalüüs. Majandusanalüüsi käigus arvutas autor akusalvestite täislaadimine öösel, pani paika müümistariifi, tegi kasumi kui ka tasuvuse arvutuse. 100 kWh akusalvesti laadimisel öösel tariifiga 2.7 s/kWh läheks maksma 2.7 €. Müümistariifiks tuli 0.2 €/kWh, mis on 4 senti odavam võrreldes konkurentide laadimishindadega. Kasumi saamiseks oli vaja lahutada müüdud tariifiga tulu öösel laetud tariifiga. Näiteks 100 kWh akusalvesti pealt saadi päeva jooksul 20 € ja selle salvesti laadimiseks öösel läks 2.7 eurot. Kasumiks tuli 17.3 €. Tasuvuse saamiseks oli vaja teha arvutus, mitme aasta pärast jõuaksid projektid kasumisse. Selleks, et seda infot kätte saada oli vaja kasutada kasumi graafikut ja näidisprojektide hindu. Projekti hind jagati iga akusalvesti kasumiga 1 aasta jooksul. Arvutustest tuli välja, et kõige esimesena jõuab kasumisse 100 kWh akusalvesti, mille tasuvuseks läheb 10 aastat. Teiseks jõdis kasumisse 126 kWh akusalvsti, mille kasumisse jõudmiseks läheks aega 11 aastat. Kõige viimasena jõudis kasumisse 63 kWh akusalvesti, mille tasuvuseks läheb aega 13 aastat. Lõputöö käigus selgus, et akusalvestitega laadimispunktide väljaehitamine on kallis ja praegusel ajal ei ole mõttekas seda lahendust kasutada elektriautolaadimiseks. Elektriautolaadimiseks on selline lahendus väga kehv, kuna autosid saab laadida piiratud koguses. Selleks, et see olukord muutuks peaksid akusalvestite mahtuvus olema suurem ja tehnoloogia palju odavam. Näidisprojektis olev lahendus sobiks kohtadesse, kus igapäevaselt vajab laadimist 1-3 elektriautot ja sinna oleks elektrivõrgu välja ehitamine kallis.

The main goal of this dissertation was to calculate and analyze the expediency of a charging station with a battery storage. From the obtained results to draw a conclusion as to whether this solution makes sense to implement or not. In the first part of the dissertation, the author made a sample project in which a charging point with battery chargers was introduced. 3 solutions with different battery capacities were selected for battery storage. The charging point with energy storage device was taken from Eaton, which has built its own charging point with battery storage Eaton xStorage Compact. In the second part, the author researched power exchange prices and with this data calculated how much could be saved by charging night and day. It also compared different charging points in Estonia and the prices of their services. The third part required an economic analysis. In the course of the economic analysis, the author calculated the full charge of the battery chargers at night, set the sales tariff, and calculated the profit as well as the profitability. Charging a 100 kWh energy storage device at night with a tariff of 2.7 s / kWh would cost 2.7 €. The sales tariff was 0.2 € / kWh, which is 4 cents cheaper compared to competitors loading prices. In order to make a profit, it was necessary to deduct the income from the sold tariff at night, with the charged tariff. For example, a 100 kWh energy storage device cost € 20 during the day and it cost € 2.7 to charge the recorder at night. The profit was 17.3 €. In order to be profitable, it was necessary to calculate how many years the projects would be profitable. In order to obtain this information, it was necessary to use the profit graph and the prices of the demonstration projects. The project price was divided by the profit of each battery recorder over 1 year. The calculations showed that the first to make a profit is a 100 kWh energy storage device, which will take 10 years to pay off. Secondly, 126 kWh of battery storage was profitable, which would take 11 years to make. The most recent was the 63 kWh energy storage device, which takes 13 years to pay for itself. During the dissertation it became clear that the construction of charging points with battery chargers is expensive and at present it does not make sense to use this solution for electric car charging. Such a solution for electric car charging is very poor, as cars can be charged in limited quantities. In order to change this situation, the capacity of battery chargers should be higher and the technology much cheaper. The solution in the demonstration project would be suitable for places where 1-3 electric cars need to be charged on a daily basis, and it would be expensive to build an electricity network in such places.