Lõputööd (ET)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Kontaktvõrgu projekteerimine Ülemiste jaama rekonstrueerimise näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-11) Järvemets, Andro; Ojangu, JaanusRail Baltica projekt loodi ühendamaks Eesti, Läti ja Leedu ühise 1435 mm rööpmelaiusega raudteetaristuga. Projekti kliimaeesmärk on süsinikdioksiidi vähendamine transpordisektoris, tuues maantee- ja laevaliiklust elektrifitseeritud raudteele. Ülemiste jaama kontaktvõrgu projekt on suure osatähtusega sõlmpunkt Rail Baltica projektis. Töö eesmärgiks oli käsitleda raudtee kontaktvõrgu eel- ja põhiprojekti koostamist Ülemiste jaama rekonstrueerimise näitel. Olemasoleva jaama territooriumile tuli mahutada Eesti Raudtee 1520 mm ja Rail Baltica 1435 mm rööpmelaiusega raudteetaristu, säilitades ehituse ajal liiklus kahel peateel. Töö lisatulemiks on raudtee kontaktvõrgu projekteerimise tegevusjuhend ettevõttesiseseks kasutamiseks järgmiste kontaktvõrgutööde teostamisel. Töös lahendati eelprojekti mahus kahe eripingelise, s.t 3 kV DC ja 25 kV AC raudtee kontaktvõrgu toite sektsioneerimise skeem, asendiplaan ja koostati materjalide hinnanguline mahutabel 1520 mm osas. Autor teostas projektlahenduse vastavalt tellijapoolsetele nõuetele ja tehnilistele tingimustele. Lahenduse kirjeldamisel on järgitud lõputöö osana koostatud raudtee kontaktvõrgu projekteerimise tegevusjuhendit. Põhiprojekti etapis kirjeldati Eesti Raudtee 1520 mm raudtee asendiplaani ning projekteeritud konstruktsioonide valikut koos selgitustega. Asendiplaanil määrati kontaktliini looklemine ja mahutabeli spetsifikatsiooni lisati juurde erinevaid kontaktvõrgu elemente. Suurt rõhku pandi 3D-modelleerimisele ja BIM-strateegia rakendamisele, sest taoline projekt oli esmakordne nii ettevõttes kui ka terves valdkonnas Eestis. Lõputöös koostatud kontaktvõrgu eel- ja põhiprojektis toodi lahenduskäigule juurde teoreetiline selgitav osa koos piltide ja skeemidega. Lõputöö autor omandas töö käigus suurel määral eripingeliste kontaktvõrkude projekteerimise teadmisi ning andis kogemuse suuremahulise projektlahenduse läbitöötamisel eskiisist põhiprojektini. Antud projektid kooskõlastati tellija poolt ning nende põhjal kuulutati välja ehitushanked.Nimetus Avatud juurdepääs Tugevvoolu mudelprojekteerimise malli loomine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-11) Tael, Elias; Mandre, AndresLõputöös uuriti Eesti mudelprojekteerimise seisu ning selle käigus loodi Autodesk Reviti tugevvoolu mudelprojekteerimise alusfail ehk mall. Kõik tugevvoolu mudelprojekteerimiseks vajalikud elemendid modelleeriti vastavalt lõputöös välja toodud standarditele ja juhenditele. Tugevvoolu elementidele loodi vajalikud andmesisu parameetrid vastavalt ÜBN/RKAS ja CCI-EE andmesisu nõuetele. Samuti lisati nendele olulised elektrotehnilised parameetrid (võimsus, pinge, faaside arv jne.), et nende põhjal koostada koormusarvutused, kilbiskeemid ja valgusarvutused. Loodi piksekaitse ja maanduspaigaldise elemendid vastavalt EVS-EN 62305 standardile, et saaks visualiseerida piksekaitset infomudelis. Elementidele lisati juurde IFC klassid, et infomudeli faili eksportides tuleks kaasa õige elemendi klassi tüüp. Elemendid modelleeriti lihtsate geomeetriliste kujudega ja väheste polügonide arvuga, et lõplik infomudeli faili jaoks vajalik mäluhõive oleks võimalikult väike ja fail oleks kiiresti avatav. Elemente on lihtne uuendada, kuna nendel on lihtne ja arusaadav struktuur. See tagab tugevvoolu malli tulevikukindluse. Autodesk Revitis mudelprojekteerimine ilma tugevvoolu mallita oleks liiga aeganõudev ja keeruline protsess, kuna ilma mallita puuduvad elemendid, nende andmesisu, plaanide ja skeemide alused ja eksportimise võimalused. Võttes kasutusele loodud malli, säästetakse projekteerimisel aega märkimisväärselt. Uut projekti alustades, saab projekteerija avada tugevvoolu malli ja tööga pihta hakata. Tänu loodud mallile ei pea projekteerija täielikult Autodesk Revitit ja Eesti andmesisu nõudeid teadma, kuna need on malli abil juba eelnevalt ette määratud.Nimetus Avatud juurdepääs Elektroonika laboritööde ülesannete ja katseplaadi koostamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-10) Metsala, Madis; Tukmann, IndrekAntud töö keskendub elektroonilise katseplaadi projekteerimisele ja valmistamisele, kasutades selleks avatud lähtekoodiga elektroonilise trükkplaadi projekteerimise tarkvara KiCad. Töö eesmärk on luua õppestend, mis võimaldab läbi viia erinevaid elektroonika ja elektrotehnika ülesandeid ning toetab õpilaste praktiliste oskuste arendamist. Töö käigus on valitud sobivad elektroonilised komponendid, mille hulka kuuluvad pindmontaažiga (SMT) elemendid. Elementide valikul on arvestatud nende tehnilisi omadusi ja trükkplaadi kujunduse nõudeid. Joonestamise etapis on optimeeritud trükkplaadi kujundus, tagades vase radade sobiva pikkuse, komponentide vahelise kauguse ja otsikute paigutuse. Samuti on paigaldatud dioodid, mida kasutatakse erinevate elektrooniliste ülesannete täitmiseks. Töös on rõhutatud elektrooniliste elementide sümmeetrilise paigutuse olulisust, et tagada trükkplaadi stabiilsus ja usaldusväärne toimimine. Pärast trükkplaadi valmistamist viiakse läbi järeltöötlus, mis hõlmab komponentide jootmist trükkplaadile. Jootmine on vajalik, et tagada komponentide kindel ühendus trükkplaadiga. Jootmisprotsessi käigus tuleb arvestada otsikute paigutust, mis on vajalik stendi juhtmete ühendamiseks. Katseplaadi õppestend võimaldab läbi viia umbes 8 näidisülesannet, mis hõlmavad erinevaid elektroonika ja elektrotehnika teemasid, nagu pingejagur, ajakonstant ja dioodalaldi. Ülesanded on kavandatud nii, et õpilased saavad rakendada oma teoreetilisi teadmisi praktilistes situatsioonides ja arendada oma oskusi. Katseplaadi õppestendi andmed ja ülesanded võivad olla lisatud Unitraini keskkonda, mis on elektroonika ja elektrotehnika õppeplatvorm. Katseplaadi valmistamise ligikaudne hind on umbes 40 eurot tüki kohta. Originaalplaadi hind ei ole teada, kuna tegemist on firma omaloominguga, mis ei ole kataloogist leitav. Töö tulemusena on loodud funktsionaalne katseplaadi õppestend, mis toetab elektroonika ja elektrotehnika õppeprotsessi ning aitab õpilastel omandada praktilisi oskusi ja kogemusi. Töö annab väärtuslikku teavet trükkplaadi projekteerimise ja valmistamise protsessi kohta ning aitab kaasa elektroonika ja elektrotehnika valdkonna arengule hariduses.Nimetus Avatud juurdepääs Elektrilevi OÜ jaotusvõrguga liitumiste probleemide kaardistamine ja lahendusettepanekud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-10) Schwede, Sanna; Siilbek, Väino; Jagomägi, AndresKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli kaardistada ja analüüsida Elektrilevi poolt hallatava jaotusvõrgu liitumiste ja tarbimistingimuste muutmisega seotud probleeme liituja seisukohast, lähtuvalt Konkurentsiametisse laekunud kaebustest ning esitada lahendusettepanekud. Probleemide kaardistamisel ja analüüsimisel olid lähteandmeteks Konkurentsiametisse laekunud era- ning juriidiliste isikute pöördumiste menetluste toimikud. Lahendusettepanekud tehti lähtuvalt eelmainitud menetluste raames ning käesoleva töö koostamise ajal Elektrilevi esindajalt saadud selgitustest ning töö autori eelnevast kuue aastasest töökogemusest välielektritööde ettevõttes. Lõputöö esimeses peatükis anti ülevaade Elektrilevi võrguga liitumisi reguleerivatest õiguslikest alustest, kirjeldati liitumisprotsessi ning liitumistasu kujunemise põhimõtteid. Teises peatükis kaardistati peamised jaotusvõrguga liitumisega seonduvad probleemid lähtuvalt Konkurentsiametisse laekunud kaebustest. Analüüsitud andmetest selgus, et liituja seisukohast tekkisid peamised arusaamatused tööde maksumuse, tehnilise lahenduse ja liitumispunkti asukoha valiku põhjendatuse ning kuluridade vähese lahti kirjutamise osas. Lisaks kirjeldati viite näidisjuhtumit enimesinenud probleemide kohta. Kolmandas peatükis analüüsiti ilmnenud probleemide lõikes võimalikke lahendusi ning neljandas peatükis tehti ettepanekud nende rakendamiseks. Tööde maksumuse, tehnilise lahenduse ja liitumispunkti asukoha valiku põhjendatuse osas toodi välja, et põhimõtted, millest Elektrilevi liitumiste hinnastamisel ja tehnilise lahenduse, sealhulgas liitumispunkti asukoha valikul lähtub, on läbivalt samad, kuid erinevate õigusaktide ja dokumentide põhised. Nimetatud põhimõtted peaks kokku koondama ning ühtse juhendina avalikustama, et liitujad teaks enne taotluse esitamist, millega nad peavad arvestama ning et liitumispakkumiste hinnakujundus oleks läbipaistvam. Lisaks tehti ettepanek võimaldada madalpinge kulupõhiste liitumiste korral liitujal ise ehitustööde teostajat valida (sarnaselt keskpingel liitumistele) ning küsida riigihangetel osalevatelt ehitusettevõtjatelt, kas nad on nõus ühikhindade avalikustamisega liitujale. Täiendavalt anti soovitused, mida peaks arvestama võrguga liituja. Rõhutati, et liitumise maksumuse kujundavad ehitusettevõtjate poolt pakutud hinnad ning need sõltuvad ehitusturu hetkeolukorrast ning et tehnilise lahenduse valiku osas on Elektrilevi prioriteediks kogu võrgu ohutu toimimine tervikuna. Lisaks esitatud lahendusettepanekutele on lõputöö koos kirjeldatud näidisjuhtumitega heaks aluseks Elektrilevi võrguga liituda soovijatele, pakkudes ülevaadet esineda võivatest probleemidest ning Elektrilevi seisukohtadest.Nimetus Avatud juurdepääs Erinevate valgusti mudelite arvu mõju teevalgustuslahendusele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-10) Malmet, Robert; Leoste, Margus; Luik, LiisLõputöö raames uuriti Contactus AS elektri- ja valgustusprojekti käigus erinevate valgusti mudelite mõju teevalgustuslahendusele. Selleks koostati kaks erineva valgusti mudelite arvuga valgustuslahendust ühele 6 km pikkusele teelõigule Tallinna linnas. Teele määrati valgustusklassiks M3 ja hooldeteguriks 0,8. Valgusarvutused tehti üheksale erineva laiuse või radade arvuga teelõikudele programmis Dialux Evo. Valgustuslahendustes kasutati Philips Unistreet Gen2 LED valgusteid, mis valiti Tallinna välisvalgustuse tehnilistest tingimustest lähtuvalt. I valgustuslahenduse variant sai koostatud erinevate valgusti mudelite vähendamist silmas pidades. Selles kasutati 3 erineva võimsusega valgustit, millel oli sama optika. II lahenduse variandi koostamisel keskenduti valgustuse energiatarbimise vähendamisele. Võrreldes I lahenduse variandiga oli II variandis erineva võimsusega valgusti mudeleid kasutatud 3 korda rohkem ehk 9 tükki, erinevaid valgusti optikaid oli kokku 6. Valgustusmastide parameetrid ja paigutus jäid aga samaks. Valgustusklassi nõuete vastavuse poolest olid mõlemad lahendused sobivad. Rohkemate valgusti mudelitega variandi puhul vähendati energiatõhususe tõstmiseks teepinna keskmist heledust. II lahenduse variandil oli I variandist energiatõhususnäitajate poolest mõne protsendi võrra parem, kuid mõnevõrra halvenes valgustuse üld- ja pikkiühtlus teelõikudel. Erinevate valgusti mudelite arvu suurendamisega II lahenduse variandis saavutati 12,1 % madalam aastane energiatarbimine nimivõimsusel ja 10,6 % madalam hämardamist arvesse võttes, keskmine valgustuse nimivõimsus km kohta langes 11,1 %. Antud lahenduste puhul on valgusti mudelite arvu suurendamise abil võimalik aastas säästa 1912 € ja 20 aasta jooksul 38260 € elektrienergia arvelt. Kuna valgusti mudelite arv erines lahendustes vaid 6 võrra, siis ei erine valgustuse rikete kõrvaldamise keerukus oluliselt. Lõputöö tulemuste põhjal võib järeldada, et nõuetele vastava valgustuslahenduse võib saavutada ka väheste erinevate valgusti mudelitega. Kui tee geomeetria varieerub teelõigu ulatuses, siis on võimalik valgustuslahenduse energiatarbimist vähendada rohkemate valgusti mudelite kasutamisega, toimivusnäitajate väärtusi oluliselt langetamata. Nii toimivusnõuete kui ka energiatarbimise poolest optimaalse lahenduse jaoks ei pea kasutama sedavõrd palju erinevaid valgusteid, et valgustuse rikete kõrvaldamine muutub keerukamaks. Kõigi valgustuslahenduse parameetrite vahel saab leida tasakaalu.Nimetus Avatud juurdepääs Alajaama projekteerimine päikesepargi liitumiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-10) Hiiemaa, Robert; Mandre, Andres; Ojangu, JaanusLõputöös käsitleti päikesepargi liitumise alajaama projekteerimist. Lõputöö eesmärk oli luua standarditele, nõuetele ning tellija tingimustele vastav projekt, mille järgi on võimalik ehitada valmis terviklik alajaam. Projekteerimisel kasutati tarkvarasi AutoCAD, DIALux ja CYMGRD. Lõputöös toodi välja peamised suuremad etapid alajaama projekteerimisel. Kirjeldati jõutrafoga seonduvaid ülesandeid, piksekaitse lahendust, välisvalgustuse arvutamist ning maanduskontuuri valimist. Projekti tegemisel sujus kõik peaaegu ootuspäraselt, autor sai juurde teadmisi alajaama projekteerimisest ning projekt valmis etteantud tähtpäevaks. Projekteerimist raskendas esialgse trafo joonise erinemine trafo tööjoonisest. Trafo vundament tuli teha ümber ning see võttis aega. Lõputöö valmimise hetkel on valmis projekt, kuid ehitamisega veel ei ole alustatud.Nimetus Avatud juurdepääs Tuulepargi ülekandeliini optimeerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-10) Liblekas, Karel; Ojangu, Jaanus; Tee, TarmoTuuleenergia on puhas ja taastuv energiaallikas, mis on kooskõlas Eesti eesmärgiga vähendada süsiniku jalajälge ja liikuda säästvama tuleviku poole. Tuuleparke peetakse Eestis optimaalseks mitme asjaolu tõttu, näiteks pikk rannajoon, tasased alad ja suur tuulekiirus, eriti talvekuudel. Kuigi tuuleparkidel on Eestis palju eeliseid, siis on nende rajamine siiski ka keerukas. Eestis esineb avalikku vastasseisu tuuleparkide ehitusele, mis on tingitud mürasaastest, visuaalsest mõjust ning võimalikest negatiivsetest mõjudest elusloodusele. Keskmisest rohkem on tuulepargi rajamise vastu just need inimesed, kelle elu- või tegevuspaiga juurde seda planeeritakse. Tuuleparkide rajamiseks vajalike lubade taotlemine võib olla pikk ja bürokraatlik, sest see hõlmab väga paljusid osapooli. Kõige suuremaks probleemiks tänapäeval on tuuleparkide ühendamine riigi elektrivõrguga olemasoleva ülekandeinfrastruktuuri piiratud ülekandevõimsuse tõttu. Antud bakalaureusetöö peamine eesmärk oli leida töös kirjeldatud tuulepargile kõige optimaalsem ülekandeliini lahendus. Tuulepargi koguvõimsus on 21 MW (5x4,2 MW) ja ülekandeliini ehitusel on kasutatud 36 kV AXLJ-TTCL TSLF 1x630 mm2 maakaablit pikkusega 9,1 km. Projekteeritud lahendust võrdlesin kolme erineva kaablilahendusega: 1. AXLJ-TTCL TSLF 18/30 (36) kV 1x500 mm2, 2. AXLJ-TTCL TSLF 18/30 (36) kV 1x800 mm2, 3. 2 x AHXAMK-W 19/33 (36) kV 3x300 mm2. Töös teostatud arvutuste alusel saab järeldada, et käsitletud tuulepargi ülekandeliini ehituseks on olemas mitmeid võimalusi. Otsuse langetamisel tuleb hinnata väga paljusid faktoreid, mis on ka eelnevalt välja toodud. Uurimuses selgus, et tänasel päeval pole projekteeritud lahendus kõige optimaalsem. Optimaalseim lahendus tähendaks 800 mm² kaabli kasutust ülekandeliini ehitusel – see tähendab küll suuremaid ehituskulusid, kuid kogu tuulepargi eluea jooksul tekkivate kadude maksumus on 20% odavamad kui praegusel lahendusel, mis teeb tuulepargi eluea kogukulud 4% võrra odavamaks.Nimetus Avatud juurdepääs Kütteautomaatika projekteerimine ja paigaldusjärgne kontroll(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-10) Vanmik, Janno; Rudz, Andrei; Kookmaa, KristjanLõputöö eesmärk oli projekteerida kütteautomaatika lahendus Keila Haigla ühele korpusele, mis koosneb viiest korrusest, ning kontrollida eelnevalt valminud projekti paigaldustöid nii automaatika kui ka põrandakütte osas. Töö esimeses osas annab autor lühikese ülevaate ettevõttest, milles lõputöö koostati, ning tutvustab objekti, millele kütteautomaatika lahendus projekteeriti. Ettevõtte tutvustus hõlmab selle tegevusvaldkondi, ajalugu ja kompetentsi automaatika projekteerimise alal. Objekti tutvustus kirjeldab eelnevalt tehtud projekte Keila Haiglale ja autori poolt ühe korpuse viiele korrusele projekteeritud kütteautomaatika lahendus. Autor kirjeldab objekti eripära, küttesüsteemi olemasolevat olukorda ning vajadusi ja eesmärke kütteautomaatika lahenduse osas. Töö teises osas annab autor täpsema ülevaate kütteautomaatika projekteerimise protsessist. See hõlmab plaanijooniste, tüüpskeemide, kaablitabeli ja automaatikakilbi koostamist. Autor selgitab, kuidas koostatakse tehnilisi jooniseid ja dokumente. Lisaks käsitletakse projekteerimise käigus tehtud tehnilisi valikuid, näiteks küttekontuuride paigutust, seadmete valikut ja kaablite markeerimist. Kolmandas peatükis kirjeldab autor projekteeritud lahenduses kasutatavaid seadmeid ja nende tehnilisi parameetreid. See hõlmab nii andureid, juhtseadmeid kui ka muid automaatikakomponente. Autor toob välja seadmete tehnilised omadused, funktsionaalsuse ja tööpõhimõtted. Neljas osas teostab autor haigla eelmise valminud projektile paigaldusjärgse kontrolli. Kontrolli käigus hinnatakse paigaldajate tehtud töö kvaliteeti ning tuvastatakse võimalikud vead ja puudused nii automaatika kui ka põrandakütte osas. Autor viib läbi kontrolli ühel korrusel viiest ning arvutab oletusliku vea hulga kogu objektil. Kontrolli tulemuste põhjal leitakse kulu ettevõttele nende vigade lahendamiseks. Autor analüüsib vigade põhjuseid ning annab omapoolsed soovitused nii küttekontuuride projekteerijale kui ka paigaldajale, et vältida sarnaseid vigu tulevikus. Lõputöö tulemusena valmib korrektne ja täpne kütteautomaatika projekt Keila Haigla ühe korpuse viiele korrusele. Projekti käigus parandatakse leitud vead objektil ning ettevõttes võetakse kasutusele uus küttekontuuride järjestust seletav tingmärk plaanijoonistel. Uue tingmärgi eesmärk on ennetada vigade tekkimist projekteerimise ja paigaldamise etappides. Lisaks saab ettevõte parema ülevaate tehtud vigade kogusest ja nende mõjust süsteemi toimimisele. See võimaldab ettevõttel tulevastel projektidel paremini arvestada võimalike riskidega, optimeerida tööprotsesse ning suurendada projekti efektiivsust ja kvaliteeti. Lõputöö andis autorile väärtuslikku kogemust automaatika projekteerimise alal ning võimaldas süvendada ja laiendada oma teadmisi kütteautomaatika süsteemide projekteerimise, paigaldamise ja kontrollimise osas. Autor sai praktilisi oskusi tehniliste jooniste ja dokumentide koostamisel, seadmete valimisel ning vigade tuvastamisel ja analüüsimisel. Samuti sai autor teadmisi projektijuhtimise, koostöö ja suhtlemise osas, mis on olulised oskused igale insenerile.Nimetus Avatud juurdepääs Vana-Lepiku talu päikeseelektrijaama ja võrguliitumise projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-10) Kakko, Johannes Ago; Tukmann, Indrek; Tamm, HallarKinnistu omanik avaldas töö autorile soovi rajada Vana-Lepiku talu kinnistule päikesepark. Kuna hetkel on lisaks taluhoovile seal umbes 3,5 ha kasutamata põllumaad ning elektriline ühendus Elektrilevi võrguga on juba välja ehitatud, siis anti sisend uurida võimalusi rajada päikesepark ning ehitada välja elektrienergia võrku müümise võimekus. Eesmärgiks seati leida kõige kiiremini rahaliselt ära tasuv päikesepargi lahendus, võttes arvesse päikesepargi ja sobiliku võrguühenduse materjalide kulusid, eeldatavat tootlikkust ning elektrienergia müügihinda. Kinnistul paikneb ka suvila, kus aastaringselt sees ei elata. Seetõttu soovis kinnistu omanik, et soovitav lõpptulemus oleks ei oleks „off-grid“ suunitlusega. See tähendab, et põhiline eesmärk, mida potentsiaalne ehitatav päikesepark täitma hakkab, on toodetud elektrienergia võrku müümine, mitte kohapeal tarbimine. Käesoleva töö tulemus majanduslikult sobiva lahenduse väljaselgitamise korral on tööprojekt, millega saab kolmepoolse lepingu alusel ehitama hakata.Nimetus Avatud juurdepääs Probleemide tekkepõhjused päikeseelektrijaamades ja hooldusjuhendi koostamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-09) Traumann, Aleks; Tukmann, IndrekPäikeseelektri süsteemid on muutunud üha populaarsemaks, kuna need pakuvad palju eeliseid. Kuid nagu iga tehnoloogia puhul, võivad päikeseelektri süsteemid kaasa tuua teatud riske ja ohte. Seetõttu on oluline, et inimesed oleksid teadlikud päikseelektri süsteemide ohutusest ja võtaksid vajalikud ettevaatusabinõud nende kasutamisel. Üleüldiselt võib öelda, et päikeseelektri süsteemid on turvalised ja usaldusväärsed ning ei ole ohtlikud inimese tervisele ega keskkonnale. Siiski on päikesepaneelid ja kaablid elektriseeritud kõrge alalisvooluga ning kui neid kasutatakse ebaõigesti või jäetakse hooldamata, võib see olla ohtlik inimesele ja keskkonnale. Sellepärast on oluline, et päikeseelektri süsteemi omanikud teaksid, kuidas neid hooldada ja milliseid ettevaatusabinõusid tuleks võtta, et vältida ohtusid. Üheks viisiks, kuidas seda tagada on anda inimestele päikeseelektri süsteemi hooldusjuhend, mis aitaks neil süsteemi nõuetekohaselt hooldada ja tagada selle ohutu kasutamine ning pakkuda klientidele hooldusteenust, mille abil ennetatakse rikete esinemist ning rikete esinemisel elimineeritakse need kiiresti. Päikeseelektri süsteemide kasutamine on suurepärane viis, kuidas säästa raha ja vähendada oma energiatarbimist. Kuid nende kasutamine võib olla ohtlik, kui ei järgita ohutusnõudeid. Seetõttu on oluline, et päikeseelektri süsteemi omanikud oleksid teadlikud nende hooldamise ja kasutamise nõuetest.Nimetus Avatud juurdepääs Klemmi pressija - arendusprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-09) Kurtšikov, Pavel; Tukmann, Indrek; Rajamets, AndresKokkuvõtvalt võib öelda, et antud projekti käigus õpiti kombineerima teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, mida omandati Tallinna Tehnika Kõrgkoolis, ning rakendama neid lahenduste leidmiseks reaalsetes töötingimustes. Töö tulemusena sai press uuendatud ja turvalisemaks ning kõik vajalikud eesmärgid ja ettevaatusabinõud said täidetud. Projekti käigus oli oluline roll kvaliteedikontrollil ning vajalike protsesside korrigeerimisel, et tagada toodangu kõrge kvaliteet. Kokkuvõttes võib öelda, et projekt oli edukas ning andis väärtusliku kogemuse ettevõtte töötajatele.Nimetus Avatud juurdepääs Väike-Maarja lasteaia valgustuslahendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-08) Trei, Siim; Luik, Liis; Arop, TimoPüstitatud eesmärk sai täidetud ja leitud on lahendus, mis võtab arvesse kliendi soove ja vastab kehtivale standardile. Selleks, et luua uus parim võimalik lahendus, on esmalt arvesse võetud olemasolev olukord ja tellija soovid. Valgusteid ja juhtseadmeid tuleb valida mõistlikult ja alati ei ole rohkem just parim lahendus. Elektrivalgustuse puhul ruumides annab alati head tulemust põhimõte, kasutada rohkem lahjemaid valgusteid, kui ühte võimsat, kuid selline mõtteviis ei ole majanduslikult otstarbekas. Seega kasutades erinevate hajutite ja optikatega valgusteid on võimalik luua piisavalt hea lahendus igasse keskkonda vastavalt selle kasutusviisile, samal ajal kasutades hoopis võimalikult vähe valgusteid kuna see on majanduslikult parem. Iga valgusti maksab ja samuti selle paigaldamine. Lisades automaatika põhise juhtimise, on võimalik tagada valgustussüsteemi toimimine, nii nagu on soovitud ja välistab valgustuse sisse unustamist hoonest lahkudes.Nimetus Avatud juurdepääs Rekonstrueeritava katlamaja seadistamine ja testimine Masina 18 näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-06) Targamaa, Erko; Rudz, Andrei; Lillepuu, MarkoKäesoleva töö eesmärgiks oli Masina 18 katlamaja jaotusseadme rekonstrueerimine, mille käigus viidi läbi jaotusseadme uuendamine ja seadistamine vastavalt kehtivatele normidele ja ohutusstandarditele. Töö esimeses etapis teostati jaotusseadme analüüs, mille käigus tuvastati mitmed puudused ja kitsaskohad, mis ei vastanud tänapäevastele nõuetele. Sellest tulenevalt tehti otsus jaotusseadme rekonstrueerimiseks, et tagada selle nõuetekohane toimimine ja ohutus. Töö järgmises etapis uuriti kehtivaid norme ja tehnilisi nõudeid, mille alusel valiti sobivad seadmed ja komponendid rekonstrueerimiseks. Valikute tegemisel võeti arvesse objekti eripära ning vajadusi, et tagada jaotusseadme efektiivne ja ohutu toimimine. Töö viimases etapis teostati jaotusseadme seadistamine ja testimine. Seadistustööde käigus konfigureeriti seadmed vastavalt projektdokumentatsioonile ja tehnilistele parameetritele. Testimistööde käigus kontrolliti seadmete korrektset toimimist ning tuvastati ja kõrvaldati võimalikud vead ja puudused. Tööde tulemusena koostati ja väljastati vastavad dokumendid ja üleandmisdokumentatsioon. Projekti valmimiseks kulutasid kaks inimest jaotusseadme seadistamisele ja testimisele ligikaudu 230 tundi. Töö maht oli märkimisväärne, kuna tegemist ei olnud standardlahendusega. Standardlahenduse korral tegeleb seadistamise ja testimisega üks inimene ning ligikaudu kulub aega 20-30 tundi, sõltuvalt alajaama töömahust. Lõputöö tulemusena valmis töökorras ja nõuetele vastav katlamaja jaotusseade, mis on tänaseks 100% töös ning tagab katlamaja efektiivse ja ohutu töötamise. Kõik pretensioonid on lahendatud ning kliendile on üle antud kõik vajalikud dokumendid. Töö annab ülevaate rekonstrueerimise protsessist, tehtud töödest ning nende olulisusest jaotusseadme nõuetekohase toimimise tagamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Moodulkortermaja elektrivarustuse tööprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-15) Klopman, Argo; Mandre, Andres; Luks, MarkoEesmärk, mis sai püstitatud sai ka täidetud. Ettevõttel on olemas omatoote kortermaja elektrivarustuse tööprojekt, mille alusel on võimalik hakata antud mooduleid tootma. Töö esimeses etapis tutvustati ettevõtet, kus kogu tegevus toimub ja millega Harmet tegeleb ja kus diplomand töötab. Teises etapis töötati läbi Rootsis kehtivad standardid ja viidi ennast kursi ettevõttes varasemalt kasutatud projekteerimispraktikaga ja moodulite projekteerimise eripäraga. Seejärel tutvuti kasutatavate seadmete ja tootesarjadega. Samuti anti ülevaade erinevatest projekteerimise etappidest, et mõista mida töö autorilt oodatakse. Peale seda tegeleti projekteerimisega vastavalt standardile. Lõpetuseks teostati elektriarvutused, et valida kaitselüliti ja toitekaabel. Samuti anti ülevaade kasutatavatest kaitseaparaatidest. Ja viimaseks andis diplomand mõned soovitused, mida võiks järgmiste projektidega teisiti teha.Nimetus Piiratud juurdepääs Kiirlaadimispunkti ehitamine TTK territooriumil - eelprojekti näidis ja dokumentatsioon(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-12) Kondaev, Dmitry; Mandre, AndresLõputöö põhieesmärgiks oli koostada eelprojekti näidis elektriautode kiirlaadimispunkti ehitamiseks Tallinna Tehnikakõrgkooli territooriumil. Eelprojekti näidisele oli koostatud vastav dokumentatsioon, joonistatud elektriskeem kiirlaadimispunkti ühendamiseks elektrivõrguga jälgides olemasolevaid standardeid ning koostatud perspektiivne kiirlaadimispunkti asukoht asendiplaanil.Nimetus Piiratud juurdepääs Elektri- ja pneumaatikasüsteemi projekteerimine fiiberpaneeli koostamise masinale(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-12) Kivipelto, Ronald Emanuil; Mandre, Andres; Krüüner, StenLõputöö käigus projekteeriti fiiberpaneeli koostamise masinale elektri- ja pneumaatikasüsteem. Projekteerimisega tegeles lõputöö autor ettevõttes Tech Group AS, kus ta sooritas diplomipraktika. Lõputöö tegija jaoks oli oluline aru saada masina eri osade ja süsteemide funktsioonist ning süsteemides kasutatavate seadmete vajalikest elektri- ja pneumaatikaühendustest. Autor tutvus ka masinate ohutuse standarditega, et tagada projekteeritud süsteemide nõuetekohasus. Elektri- ja pneumaatikasüsteemide projekteerimisel kasutati Eplan Electric P8 tarkvara. Lõputöös tutvustati masina funktsiooni ning kirjeldati masina osade tööpõhimõtet detailsemalt. Toodi välja ka masinas kasutatavad komponendid. Töös kirjeldati automaatikakilpi ning seletati selles kasutatavate seadmete vajalikkust. Kirjeldati ka, milliseid funktsioone ja meetodeid kasutatakse masinat kasutava operaatori ohutuse tagamiseks. Masinale projekteeriti liigvoolu ja lühisvoolu kaitse. Lõputöös kirjeldatakse, mille põhjal tegi projekteerija masina elektriahelatele kaitseaparaatide valikud. Lõputöö käigus kogus autor teadmisi masinaohutusest ja erinevate komponentide otstarbest ning rakendas saadud teadmisi elektri- ja pneumaatikasüsteemi projekteerimisel. Lõputöö tulemusena valmis fiiberpaneeli koostamise masinale toimiv elektri- ja pneumaatikasüsteem. Lõputöö valmimise hetkel oli masin testimisjärgus.Nimetus Piiratud juurdepääs Eestisse rajatud päikeseelektrijaamade probleemide kaardistamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-11) Loost, Siim; Mandre, Andres; Tukmann, IndrekLõputöö põhieesmärgiks oli kaardistada Eestisse rajatud päikeseelektrijaamades esinevad enamlevinud probleemid ning nende võimalikud lahendused. Töö esimeses osas on tutvustatud probleemide tuvastamiseks kasutatud monitooringusüsteeme, mis annavad esialgse analüüsi teostamiseks või probleemi olemasolu teadvustmiseks vajalikku informatsiooni. Töö teises osas on käsitletud päikeseelektirjaama planeerimise ja projekteerimise ning paigaldustööde ebakvaliteetse teostamise järgselt ilmnenud enamlevinuid probleeme ning nende võimalikke lahendusi. Töö kolmandas osas on välja toodud Eesti elektrivõrgu iseärasused, mis sätestavad piiranguid või tekitavaid häiringuid päikeseelektrijaamade talitluses.Lõputöö käigus selgus, et päikeseelektrijaamas esinevad vead saavad alguse väikesestest detailidest, millele tihtipeale ei pöörata tähelepanu, ent mille korrektseks teostamiseks ei ole vaja teha märkimisväärselt täiendavaid kulutusi nii majanduslikult kui ka ajaliselt. Samuti omab rajatava päikeseelektrijaama omaniku panus süsteemi planeerimise ning paigldustööde järgsele kontrollile väga suurt osakaalu, sest tihtipeale on kulude kokkuhoiu mõttes määratud omanikujärelevalve teostajaks päikesejaama omanik ise ning puudulike teadmiste korral ei ole võimalik hinnata teostatud tööde kvaliteeti. Töö annab hea ülevaate ning aluse omanikujärelevalve tõhusamaks teostamiseks ning planeeritavates päikeseelektrijaamades potentsiaalsete vigade tekke minimiseerimiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Ehituspoe müügisaali ja lao valgustuslahendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-11) Normak, Mihkel; Luik, Liis; Kitsingi, Gert-KardoLuues valgustuslahendust ehituspoe põhiruumidele on oluline jälgida standardeid ja seadusandlust mis reguleerib tehisvalgustuse loomist. Nõuded on esitatud silmas pidades inimesi kes viibivad loodud keskkonnas. Iga rekonstrueerimisprojektiga alustades on oluline tutvuda olemasoleva olukorraga. Vaja on tuvastada probleemsed kohad ja seada lähteülesanne. Selleks on vajalik tutvuda keskkonnaga kuhu lahendus projekteeritakse. Müügisaalis oli olukord üldiselt hea ja valgustatus rahuldav. Probleemiks olid valgustid mille plastikust luminofoorlambi kinnitused olid rabedad ja torude eemaldamise käigus katki läinud. Laoruumis esimeses osas, milles asuvad hõõglampidega valgustid, oli valgustustihedus neli korda väiksem kui laoruumis vaja. Laoruumi teises osas olid luminofoorvalgustid. Valgustustihedus selles piirkonnas jäi kaks korda väiksemaks nõutud väärtusest. Uue lahenduse loomisel mõõdistati esmalt ruumid, mille põhjal luuakse arvutuse mudel. Valgustite valikul lähtuti ruumide kasutusest müügi ja ladustamisega. Valitud valgustid on spetsiaalselt mõeldud kasutamiseks müügisaalides ja laoruumides. Valgustusarvutuste tegemisel selgus, et müügisaali valitud valgustid sobivad hästi ruumi valgustamiseks, tagades ettenähtud väärtused. Tootja Ledvance valgustite puuduseks oli lubatust kõrgem räigusnäitaja, mis ei ole sobilik püsivale töökohale. Laoruumis toimisid hästi kõigi tootjate valgustid. Ledvance valgustite asetus pidi olema tihedam, et piisav valgustus tagada ja seega tõusis paigaldise võimsus viiendiku võrra kõrgemaks teistega võrreles. Tänapäeval ei piirdu valgustite paigaldus ainult valgustitega. Luues keskkonnasäästliku ja energiatõhusat paigaldist, on vaja lisaks valgusteid juhtida. Leedvalgusteid kasutades peame need üle dimensioneerima tulenevalt valgustusefektiivsuse langemisest eluea jooksul. Antud projektil on valitud valgustid DALI süsteemi abil juhitavad. Peale valgustite paigaldamist on vajalik valgustite valgusvoo vähendamine. Samal ajal luksmeetriga tulemust jälgides saab valgusvoo väärtused paika seada. Kasutades valgustite juhtimiseks mõnda „tarka“ süsteemi DALI koos kohaloleku- ja päevavalgusanduritega. Või kasutades ka lihtsalt kohalolekuandureid saavutame elektrienergia kokkuhoiu. Samal ajal kasvab ka paigaldise tegelik eluiga, kuna valgustid kas ei ole töötanud täis arvutuslikke tunde või on neid kasutatud madalamal võimsusel. See tähendab, et valgusteid saab veel kasutada kui mõõtmistulemused tagavad piisava tulemuse. Igale tellijale on oluline investeeringu tasuvus või kasulik tulemus. Luues analüüsi majandusliku tasuvuse kohta on oluline välja selgitada milline lahendus on kasutusaja jooksul parim. Majandusliku analüüsi tehes tuli välja, et antud objekti keerukuse tõttu on erinevate lahenduste tasuvuspiir kaheksa kuni kaheksateistkümneaastase perioodi vahel. Suur erinevus on soetuskuludel, mis olenevad valgustite juhtimise tüübist, või selle puudumisest. Analüüs näitab, et tasuvaim lahendus kahekümne aastase perioodi jooksul on ilma juhtimiseta Northcliffe valgustitega tehtud lahendus. Lähtudes asjaoludest on soovitulik kasutusele võtta juhitava süsteemiga paigaldis Northcliffe valgustitega. Esmalt tagab see üledimensioneeritud valgustuse dimmerdamise võimaluse, tagamaks müügisaali töötajate heaolu. Laoruumis on vastavalt aastaajale töö tegemist vähem ja sellel ajal puudub vajadus inimtühja ruumi valgustamiseks. Valgustusarvutuste põhjaks on paigaldise vajalik eluiga. Vähendatud võimsus ja mittetöötavad valgustid vähendavad tegelikult kasutuses olevat aega. See tähendab, et valgustuspaigaldise eluiga kasvab. Lõpptarbija hoiab nii kokku elektrienergia arvelt talveperioodil kui külastatavus on väiksem. See tagab töötajate hea tervise ja kasvatab paigaldise eluiga mitmeid aastaid. Valminud lahendustest on parim paigaldada Northcliffe valgustid koos juhtimisahelaga DALI, tagades valgustusele esitatavad väärtused. Alginvesteering lahenduse loomisel on kallim kui ilma juhtimiseta süsteemid, kuid lõpplahenduse igakuised kulutused on madalamad teistest lahendustest. Tagades madala tarbimise on inflatsiooni ja tõusvate elektrihindade juures kokkuhoid suurem.Nimetus Piiratud juurdepääs Elektritööde teostamine ja projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-11) Bendi, Karmo; Indrek, Tukmann; Andres, SommerLõputöö teostati Tallinna Elekter OÜ-s, milleks oli kolme-toaline korter. Töö põhiülesandeks oli teostada korteris kaasaegne kaabeldus, jälgides kõiki tänapäeva standardeid ja nõudeid. Autori poolt sai teostatud jõupaigaldusplaanid ning jaotuskilbi skeem, kasutades AutoCADsi. Autor sai kogemust juurde nii tööde teostamises, kui ka plaanide ja skeemide koostamisel. Antud töö tulemusena: 1) Lihtsasti loetavad jõuplaanid ja kilbi skeem; 2) Kaasaegne kaabeldus; 3) Maandatud pistikupesad; 4) Vannitoas 12 voldine valgustus; 5) Kaasaegne kilp koos rikkevoolukaitsmetega. Tööeesmärgid sai teostatud ning täidetud. Töödetellija jäi tehtud tööga rahule ning kiitis lõpliku töö heaks ning jäi Tallinna Elekter OÜ-ga rahule.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootmishoone valgustuslahenduse analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-11) Koort, Reedo; Tamm, Tiiu; Polovinko, MihhailKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli analüüsida tootmishoone valgustuslahendust ja teostada uus nõuetekohane energiasäästlik ja majanduslikult tasuv lahendus. Töös teostati hooldeteguri arvutused nii esialgsete valgustitega kui ka uute valgustitega. Projekteerija poolt teostatud esialgse lahenduse hooldetegur oli jäetud nõuetekohaselt arvutamata ning arvutuspinna kõrgused olid mitte standardikohased. Seetõttu ei taganud projekteerija lahendus 10. aasta lõpuks lubatud valgustustaset, vaid see oli juba uues paigaldises seadmete sisse toomisel tõenäoliselt alla nõutud väärtuse. Analüüsitavates valgustuslahendustes kasutati tööstusvalgusteid erinevatest hinnaklassidest tootjatelt Ledlucky ja Ledvance, leidmaks nende seast kõige parem lahendus. Analüüsi käigus järeldati, et kõigi tööstusvalgustitega on võimalik saavutada nõuetekohane valgustus. Projekteerija poolt teostatud projektikohane lahendus ei vasta standardi ja tellija nõuetele ning lihttasusuvus arvutusest on näha, et ka parandatuna valgustite lisamisel on kümne aasta kulud kõige kõrgemad. Lihttasuvusarvutusest järeldati, et lahendus valgustiga Ledlucky Haloga 100 W on kõige parem lahendus neljast. Põhjenduseks on välja toodud nõuetekohasus ja energiasäästlikkus, mille tagab valgustite juhtimine.