Lõputööd (ET)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Aku teststendi arendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Romanov, Andrei; Rudz, AndreiKokkuvõtteks võib öelda, et käesolev töö keskendus teststendi väljatöötamisele, mis võimaldaks testida elektriratta akusid vastavalt ettevõtte poolt määratud testidele ja testimise protseduurile. Töös käsitleti testimise protsessi, riistvara komponentide valikut, arvutusi ja ühendusi, samuti testimise läbiviimiseks vajalikke protseduure ja tulemusi. Teststendi riistvaraline lahendus koosnes mitmest moodulist, sealhulgas juhtimis-, tühjendamis- ja laadimismoodulitest. Iga moodul oli kavandatud ja konstrueeritud vastavalt selle funktsioonile, võimaldades aku testimist vastavalt ettevõtte nõuetele. Samuti lahendus sisaldas juhtseadme, CAN adapteri ja ST-Link prograammeerija valimist. Testimise protsess koosnes mitmest etapist, alustades aku tuvastamisest ja lõpetades tühjendustestiga. Iga etapi eesmärk oli veenduda, et aku reageerib õigesti erinevatele testolukordadele vastavalt ettevõtte poolt kehtestatud kriteeriumidele. Diplomitöö tulemusena on välja töötatud teststendi elektriline osa koos valitud komponentide ja nende ühendustega. Edaspidi on vajalik juhtmestiku valik, juhtimismooduli elektroonikaplaadi loomine ning korpuse loomine juhtimismoodulile. Need sammud viivad välja töötatud teststendi realiseerimiseni, mis võib oluliselt parandada ettevõtte aku testimise protsessi. Kokkuvõttes näitab töö, et välja töötatud teststend on võimeline teostama ettevõtte poolt määratud teste ning tagama aku tõrgeteta toimimise vastavalt elektriratta nõuetele. Lisaks sellele annab töö ülevaate teststendi riistvaralisest ja tarkvaralisest arhitektuurist ning testimise läbiviimise protsessist, mis võimaldab hõlpsasti jälgida ja kontrollida aku käitumist erinevates olukordades.Nimetus Avatud juurdepääs Veaotsingu aja analüüs toote elutsükli jooksul(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Popov, Artjom; Mandre, AndresTänapäeval inimesed kõikjal maailmas kasutavad katkematu võrguühendus. Kuna tarbijate ootused elektroonikale kasvavad jätkuvalt, on tungiv vajadus pideva uurimis- ja arendustegevuse järele, et kaotada lõhe võimete ja nõudmiste vahel. Tootmises on protsesside ja remonditööde täiustamine esmatähtis läbitud ühikute suurima saagikuse saavutamisel. Uurimistöö keskendub tõrkeotsingu ajale, et mõõta tõrkeotsingu aja muutumist pärast toote vananemise. Samuti tootmise lõppfaasis ilmnevate valepositiivsete tulemuste uurimine, testimine. Esimeses peatukis kirjeldatakse võrguploki ja selle struktuuri, millest see koosneb ja kuidas need elemendid töötavad. Emaplaat on esmatähtis võrgpploki töös, selle peal on need komponendid: esiosa moodul, protsessor, transiiver, Digi-analoog- ja analoog-digitaalmuundur, võimsusvõimendi ja toiteplokk. Antenna on teine tähtis komponent võrguplokis, sellega saadakse ja saatakse signaali. Filter isoleerib edastatava signaali vastuvõetavast signaalist. Soojuse jaoti jaotab soojust emaplaadist. Teises peatukis, kirjeldatakse veaotsingu statistikat ja meetodikat. OTA (juhtmevaba programmeerimine) testimise alapeatükis kirjeldatakse statistiilised andmed koos graafilise andmetega. Näitakse erinevus kuu järel, kui palju ploki kukkunud testi, milline oli vigade ja valepositiivse statistika. Sageli tabatud vigade alajaotises kirjutatakse millised vead olid kõige levinum. Näiteks: signaali häired, riistvara rike, probleemid toiteallikaga, antenni vale asetus, puuduvad komponendid ja purustatud komponendid. Tõrkeotsingu instrumendi alljaotises antakse kiire ülevaade intrumendile mida kasutatakse veaotsinguses. Tõrkeotsingu protsesside alljaotises räägitakse metoodikast ja protsessist kuidas leitakse vigusid. Esimeseks on probleemi esialgne hinnang, kus üldiselt vaadatakse probleemi hinnangule. Järgmisena tuleb signaali tugevuse ja kvaliteedi mõõtmised ja inseneriosakondade uurimised, kus on kirjeldatud meetodid, mille puhul leitakse vigusid. Valepositiinvse alljaotis on kirjeldanud selle nähtuse üldkontseptsioon, mis on põhised ja miks see ilmub. Meetodide alljaotuses jagatakse meetodid mida kasutatakse tõrgeotsingu aja analüüsiks. Tõrkeotsingu ja remondi ülevaade alajaotuses tehakse statistika analüüsi, kogu elutsüklist. NPIist kuni tootmiseni, septembrist märtsini, kuidas vahetas tõrgeotsingu ja remondi aeg toode algusest kuni praeguse ajani. Millised olid meetodid ja kuidas paranes remont ja tõrgeotsing, kelle au see on. NPI vs Tootmisaja erinevuse alljaotises oli tehtud aja mõõdatused, et näha kuidas erineb NPI ja tootmis aeg. Valepositiivne, selles alljaotuses uuritakse valepositiivse, miks see ilmub just selle toode testimises ja millised võivad olla tagajärjed. Viimases lõigus antakse lahendused, mida saaks kasustada, mille peale peaks pannustama, et parandada tootmise ja tõrgeotsingu aega. Esimene lahendus oleks koostöö teiste meeskondade ja ekspertidega, selle puhul inseneerid saavad leida parima lahenduse ja aru saada kuidas kõik töötab ennei tõrgeotsingu, lihtsalt läbi oma kogemuse jagamisega teise meeskondadega. Teiseks seadmete hooldus, seega saaks lahti mitmest probleemist, mõõtmise ebastabiilsus, mitevajalikust remondist ja raha- ja aegakulust. Kolmandaks on pidev õppimine ja oskuste arendamine, selle puhul saaks uue oskuse väljaõpimist ja toote töö aru saamist. Neljandaks oleks emaplaadi testide rakendamine, see lahendus aitaks veenduda, et emaplaat on ehitatud korrekselt ja töötab, eemaldada mitte vajalik võrguploki kokku pandmist, olukorras kui ei ole teada emaplaadi töö jõudlus, ja aega kulu vähendada. Tarkvarast arusaamine, mängib ka suur rooli tõrgeotsingus, see lahendus aidaks vältida aegaraiskamist ja tõsta effektiivsust. Kahekordne kvaliteedikontroll, aitaks peale plaadi trükitamist vältida inimfaktori, mille puhul võivad vigased plaadid võrguploki saada. Töökoha organiseerimine, selle lahendusega saaks tõsta tõrgeotsingu effektiivsus, kui töötaja saab teha testi oma lauapeal, siis raiskab ta vähem aega, kui ootab töölauda vabanemist, kuna praegusel ajal tõrgeotsinu meeskonnal on kask lauda, kus saab teha testi. Lahendus valepositiivsuse korral aidaks teostada testimis ilma aega raiskamist, retesti ootmiseks. Teostatud analüüs näitab, et tootmisega seotud tõrkeotsing areneb pidevalt, seistes silmitsi uute probleemidega ja nende uurimisega. Probleemi lahendamiseks oleks ideaalne lahendus meeskondade koostöö, teadmiste vahetamine, selle asemel, et teavitada, mida parandada. Samal ajal seadmete hooldus on pikas perspektiivis kulutõhus. Pidev oskuste arendamine on ka suurepärane võimalus tõsta veaotsingu efektiivsust Esitatud lahendused ei ole rakendatavad ainult raadiosagedusliku tootmise ja tõrkeotsingu jaoks, enamikku lahendusi saab teostada mis tahes muus remondikeskuses. Ajaküsimuste mõistmine annaks parimad lahendused, mida kõikjal rakendada.Nimetus Embargo Tugevvoolu põhiprojekt akustika labori näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Kuuser, Meelis; Rudz, Andrei; Ulmas, AndresKäesoleva lõputöö eesmärk oli kavandada kliendile tugevvoolu põhiprojekt akustikalaborile, mis vastaks kehtivatele standarditele ja arvestaks kliendi soove elektromagnetiliste häirete minimaliseerimiseks. Perspektiivne akustika labor mida klient soovib ehitada on mõeldud ventilatsiooni toodete testimiseks, mis on vajalik kvaliteedikontrolliks ja toote arenduseks. Projektis käsitleti mitmeid tehnilisi aspekte, sealhulgas kaabliteede ja potentsiaaliühtlustusskeemide projekteerimist, mis olid hädavajalikud labori funktsionaalsuse ja ohutuse tagamiseks. Töö tulemusena valmis tugevvoolu põhiprojekt, mis sisaldas jõupaigaldise plaane, jaotuskeskuste skeeme, potentsiaaliühtlustuse skeemi ning kaabliteede- ja magistraalliinide plaane ning ehitusinfo mudelit. Projekteerimisprotsessi käigus ilmnesid mitmed puudused ja vajadused parandustöödeks, mida peale ekspertiisi käsitleti. Ekspertiisi teostas „Akukon Eesti OÜ” ning läbivaatamisel tuvastati erinevaid projekteerimisvigu mis olid kas töö autori vead või kliendi poolt ebatäpne lähteinfo. Ekspertiisi paranduste käigus tehtud täiendused ja kliendi nõuetele vastavad lahendused tagasid, et akustikalabor vastas kõikidele tehnilistele ja kliendi nõuetele. Lõputöö eesmärgid said täidetud. Põhiprojekt sai üle antud kliendile ja kiideti heaks. Projekt andis ka väärtuslikku ja praktilist kogemust tugevvoolu põhiprojekti projekteerimisest ning kaablirennide valikust ja paigutamisest, rõhutades elektromagnetiliste häirete minimaliseerimist. Käesoleva tugevvoolu põhiprojekti projekteerimine tuli kasuks töö autorile ja autori ettevõttele.Nimetus Avatud juurdepääs Büroopinna valgustuslahendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Merisalu, Renet; Kuusik, Marko; Luik, LiisLõputöö eesmärgiks oli arvutada antud projekti büroohoone aastane elektrikulu, võttes arvesse valgustuspaigaldise reguleerimist vastavalt ruumidesse sissepaistvast päevavalgusest. Projekti raames teostati kliendile büroopinna valgustusarvutused, kus lisaks lahendati valguspaigaldisele juhtimine läbi DALI-2 süsteemi. Büroopindadel projekteerimisel arvestati nägemisülesanneteks vajaliku valgustustasemega ja nägemismugavusega, ega tooks esile suuri räiguseid, vastavalt kehtivale sisetöökohtade standardile. Tähelepanu pöörati ka, et lahendus arvestaks töötajate ealisi eripärasid ja toetaks nende meeleolu. Tööruumides tuli valida valgustid, millel on madala räigusteguriga hajutid, milleks osutusid Lightnet-i poolt pakutavad Lens louvre hajutiga valgustid. Tööruumides lahendati laudadele vajalik miinimum 500 luksi kahe rippuva lineaarvalgustiga, ning avatud tööalades lahendati kõigest ühe lineaarvalgustiga, hämardades valgustid 75 ja 60 protsendile. Taustavalgus lahendati lakke ja siinidele paigaldatud kohtvalgustite abil, mis on hämardatud oma maksimum valgusvoost 50 protsendile. Koosolekuruumidesse valiti samasugused valgustid, kuid pikemad ja võimsamad, et valgustada ära kogu ruum väheste valgustite arvuga. Valgustite juhtimiseks valiti ruumipõhine DALI-2 süsteem. Töökohtade valgustustaset reguleerivad ruumides asetsevad kohalolekuandurid integreeritud valgussensoriga, või manuaalne sisse-välja lülitamine ja reguleerimine läbi impulsslülitite. Päevavalguse mõju arvutamisel võeti arvesse valgustuse automaatset juhtimist DALI-2 süsteemi ja kohalolekuandurite kaudu. Arvutusse valiti üheaegsustegur 0,7 ja eeldati 10- tunniseid tööpäevi viiel päeval nädalas. Tulemusena selgus, et juhtides valgusteid läbi DALI- 2 süsteemi ja andurite, on elektritarbimise aastane sääst 45 protsenti ja rahaline sääst 43 protsenti. Selle tulemusena on näha, kui otstarbekas ja tulus on kogu valgustuspaigaldise juhtimine vastavalt päevavalgusele reaalselt kogu valgustusprojektile.Nimetus Avatud juurdepääs Elektrilevi OÜ jaotusvõrgu madalpingekilpide ülevaatusandmete analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Orav, Rihard; Tamm, Tõnis; Tukmann, IndrekTöö eesmärk oli koostada Elektrilevi OÜ jaotusvõrgus kasutatavate madalpingekilpide kohta kogutud ülevaatusandmete põhjal ülevaade neil kilpidel tuvastatud puudustest. Töö esimeses osas on põgusalt tutvustatud ettevõtet ennast, tema madalpingevõrku ja täpsemalt uuritavaid kilpe. Analüüsi sisulises osas on uuritud võrguinforakenduse andmebaasi väljavõtteid, mille andmed on kogutud perioodil 01.01.2014 kuni 31.12.2023. Töös on esitatud kokkuvõtted peamiselt tuvastatud puudustest, puuduste tuvastamissagedusest kilpide paigaldusaastate lõikes ja ka kilbitüüpide lõikes. Peale selle on uuritud kuivõrd andmebaasi andmed kilpide seadmekaartide osas vastavad olukorrale looduses. Lisaks on esile tõstetud mõned märkimisväärsed puudused, mida kilpidel on tuvastatud. Ülevaatusandmete põhjal planeeritakse ettevõttes võrguobjektide hooldustöid ja seetõttu on tähtis lähteandmete usaldusväärsus ja kontrollitavus. Analüüsis selgub, et andmekvaliteedi osas on veel ruumi arenguks. Võrguinforakenduse abil on raske saada terviklikku pilti seadmete seisukorrast. Samas nähtub, et ülevaatustel kogutud andmete kvaliteet on ajas oluliselt paranenud. Seadmete seisukorra kohta midagi üllatavat töös ei leitud. Kinnitust leidis tõsiasi, et töökorraldust on viimase kümne aasta jooksul juhitud suunas, mis on avaldanud paigaldustööde kvaliteedile positiivset mõju.Nimetus Avatud juurdepääs Põlva restoran La Storia elektriprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Liblik, Arman; Mandre, AndresKäesoleva lõputöö eesmärk oli koostada avatavale restoranile La Storia elektriprojekt tarkvaraga „Cadmatic Electrical 2023“. Tarkvara on spetsiaalselt välja töötatud elektriprojekteerimiseks, mis andis töö autorile uusi kogemusi ja oskuseid programmi kasutamiseks. Autori poolt teostati jõu- ja valgustuspaigalduse plaan ning peajaotuskeskuse skeem elektritööde teostajale. Töö esimeses etapis on kirjeldatud endise hobi- ja aiatarvete kaupluse ümberehitamist restoraniks nimega La Storia. Teises etapis alustati elektriprojekti koostamisega. Teostati jõupaigaldise ja valgustusplaani joonised. Järgnes restorani peakilbi skeemi koostamine vastavalt valgustus- ja jõuplaanidele. Kolmandas etapis teostati valgussimulatsioonid valgusarvutusprogrammis DIALux Evo 12.1. Neljandas etapis alustati elektripaigaldustöödega vastavalt elektripaigaldusjoonistele. Tööde käigus paigaldati elektrikaablid, pistikupesad, peajaotuskilp, valgustid ning ühendati elektriseadmed. Viiendas etapis võrdles töö autor valgussimulatsiooni tulemusi ja kohapeal mõõdetud luksmeetri tulemusi. Tulemused olid luksmeetriga paremad kui valgussimulatsiooni programmi tulemustega. Valgustus vastas Euroopa valgusstandardi EVS-EN 12464-1:2021 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad standardile. Lõpptulemusena said tööd teostatud ja eesmärk täidetud ning tagatud restorani kvaliteetne ja ohutu elektrisüsteem vastavalt Eestis kehtivatele standarditele.Nimetus Avatud juurdepääs Enamlevinud rikked katlamajades ja kuidas neid ennetada(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Šipovski, Allan; Mandre, AndresDiplomitöö „Enamlevinud rikked katlamajades ja kuidas neid ennetada“ annab ülevaate katlamajades esinevate rikete kohta ja soovitusi kuidas neid ennetada. Käsitletakse rikke põhjuseid ning milliseid parandusmeetmeid rakendada ühel või teisel juhul. Erinevat tüüpi rikete mõistmine on kriitilise tähtsusega nii tööstussektori tõhususe kui ka eluruumide soojusvahetuse seisukohalt. Lõputöö on suunatud ettevõtte Filter AS ja selle tütarfirmade hooldusosakonna töötajatele, eesmärgiga tõsta nende tõhusust, kaardistada enamlevinud rikkeid katlamajades ja vähendada uute töötajate sisseelamiseks kuluvat aega. Erinevad rikked on jagatud seitsmeks kategooriaks: põleti rikked, veetöötluse rikked, automaatika rikked, maanduse/teiste elektriseadmete rikked, pumba rikked, andurite rikked ja muud rikked. Analüüs näitas, et kõige sagedamini esinevad rikked on põleti rikked ja muud rikked. Need kaks rikete kategooriad on esikohal sellepärast, kuna nad puudutavad katlamajade töö kõige kriitilisemaid aspekte. Lõptöös teostatakse ka kuuhoolduse töökäsu analüüs, mille eesmärk on uurida hooldustegevuste sagedust, ulatust ja kriitilisi kontrollpunkte. Regulaarne hooldus ja süsteemide eri osade kontrollimine aitavad tuvastada probleeme enne, kui nad hakkavad põhjustama rikkeid. Lisaks aitab regulaarne hooldus tagada süsteemi erinevate komponentide, nagu pumbad, põletid ja automaatikaseadmete töötamist optimaalsel tasemel. Põhjalikud süsteemi kontrollid ja hooldused aitavad tuvastada rikkeid varasemas staadiumis, mis on oluline, sest süsteemi üksikute komponentide rikked võivad mõjutada kogu süsteemi toimimist.Nimetus Avatud juurdepääs Kumpsu talu päikeseelektrijaama projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Tõniste, Martin; Ojangu, JaanusKumpsu kinnistul puudub elekter, mistõttu puuduvad seal tänapäevased mugavused nagu elektrienergiat nõudva tehnika kasutamine, seega on selle lõputöö eesmärk luua võrguühendust mitte vajav ehk off-grid PEJ projekt. Kumpsu talu eluhoone otstarve on suvekodu, kus veedetakse aega enamasti nädalavahetustel ning suvepuhkustel. Esmalt on tutvutud objektiga, kliendi soovidega ning tehtud kindlaks põhiseadmed, mis vajavad elektrivarustust. Lõputöö käigus on loodud võrguühenduseta PEJ projekt, mis ei nõua elektriliitumise olemasolu ning vastab kliendi soovidele. Lõputöös on kirjeldatud kogu projekti loomise protsessi, komponentide valimise ning analüüsimise metoodika ja majanduslik analüüs. Koostatud projekti teostamine tagab kliendile elektrivarustuse vastavalt kliendi esitatud tarbimismustrile. Lisaks sellele tekitab klient aastas 243 kilogrammi aastas vähem süsinikdioksiidi, mis aitab kaasa kliendi vajadusele vähendada oma süsinikjalajälge. Projektis menetletud komponentide arvutuslik kogumaksumus on 14 101 eurot ja on 3116 eurot odavam kui võrguliitumine. Lisaks säästab tellija umbes 180 eurot iga aasta, mida võrguga liitumise puhul peaks ta võrgutasudes maksma. Elektrilevile esitatud võrguliitumise ja mikrotootja taotluste käigus on ELV esitanud hinnapakkumused ja infot nende teostamise võimaluste kohta. Lisaks lõi autor nende variantide kohta arvutused, mis annavad kliendile ülevaate nende majanduslikkust tasuvusest. Lõputöö eesmärk on täidetud ja kliendile projekt ning ülevaade alternatiividest edastatud. Tellija tagasiside oli positiivne, sest töö vastas tema soovidele ning oli selgelt lahti mõtestatud.Nimetus Avatud juurdepääs Hotelli osaline valgustuslahendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Sinivee, Mihkel; Tukmann, IndrekTöö eesmärk oli ümber projekteerida nõuetekohane ja energiasäästlik valgustuslahendus keskendudes kontori-, koridori- ja WC-aladele. Aluseks võeti sisearhitekti poolt loodud lahendus. Selgitati aladele välja nõuded vastavalt Eestis kehtivatele standarditele ja normidele. Eesmärgi saavutamiseks teostati valgusarvutused. Sealt tulenevalt valiti sobiva optika ja võimsusega valgusti, vastavalt paigaldusvõimalustele. Töö käigus loodi igale alale kaks lahendust ja võrreldi neid omavahel. Võrdluses vaadeldi erinevusi valgustustehniliselt ja majanduslikult. Sisearhitekti poolt loodud lahendus ei vastanud valgusnõuetele. Sellest tulenevalt tuli osutada tähelepanu uute valgustite andmetele, et need ületaksid miinimumnõudeid. Lisaks analüüsiti ka valgustuspaigalduse potentsiaalset juhtimisvõimalust. Kontorialal tuli võtta kasutusele Glamox DALI Complete, et valgusteid hämardada. Juhul kui kontorisse oleks tulnud kasutusele teine lahendus, lisanduks seade light control +3 Economy MULTI DALI. Kuigi seda ei juhtunud sai selle lisada WC-alale. Koridori ja WC-aladele paigaldati Liikumisandur 230VAC, mis käivitab vajadusel valgustid. Kontori alal valiti parimaks lahenduseks lahendus 1. See on odavam ja ühtlasema valgustusega. Koridorialal olid mõlemad lahendused kõlbmatud. Põhjuseks olid seinavalgustid. Seetõttu loodi kolmas lahendus, mis vastaks nõuetele. WC-alal valiti lahendus 1. See on märgatavalt odavam ja valgusviljakus ei ole valitust halvem. Analüüsi tulemusena leiti objektile uued LED valgustitega lahendused, mis vastavad valgustustehniliselt kaasaegsetele nõuetele. Valgustuspaigaldise planeerimisel arvestati objekti eripära, kasutuse vajaduse ja paigalduse seisukohalt. Seega on objekti omanikule loodud võimalikult odav lahendus, mis vastab nõuetele. Omanikul on õigus valida alternatiivlahendus, kas brändi, esteetika või mis tahes põhjusel. Erandiks on koridori ala, mis vajas kolmandat lahendust valgustusnõuete tõttu.Nimetus Avatud juurdepääs Tänavavalgustuse maksumuse analüüs tulenevalt mastide kõrgusest(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-10) Raidla, Ranno; Varjas, Toivo; Rudz, AndreiDiplomitöö eesmärgiks on analüüsida TNV maksumuse kujunemist sõltuvalt mastide kõrgusest. Tihti ei pruugi tellijale olla lähteülesande saavutamise vahendid arusaadavad ja projekteerijale esitatav lähteülesanne neid eesmärke pärssiv. Töö esimeses peatükis selgitatakse TNV olulisust ja nõudeid ning ootusi, millele kaasaegne TNV peab vastama. Jätkatakse ehitamiseks vajalikke komponentide käsitlemisega, tuues välja nende olulisus ning läbi konkreetsete hindade näidatakse iga osa maksumust tervikus. Näidatakse võimalusi, kus valgustuse ehitusel saab saavutada kokkuhoidu ning põhjendatakse, mis sellega kaasneb. Teine peatükk kirjeldab TNV maksumuse kujunemist. Autor selgitab töös kasutatava elektrihinna valiku kriteeriume. Põhjendatakse ja selgitatakse valitud hinnastamismetoodikat, sh nagu ehitusmaksumuse, ekspluatatsiooni- ja hoolduskulude olemust ning vastavate kulurühmade osakaalu tervikus. Esitatakse kulusid, mis hõlmavad erinevaid tööoperatsioone. Tuuakse välja ehituskulud kuue- ja kaheksameetriste mastide kohta. Selgitatakse erinevate sisendandmete saamist ja leidmist lõputöös. Kolmanda peatüki alguses selgitab autor analüüsi meetodit ning selleks sobivate andmete saamist. Peatükk jaguneb kaheks, kus esimeses alapeatükis antakse tulemused "E" _"k" kulude kohta, selgub kõrgemate mastidega TNV soodsam hind ning otsitakse selle põhjuseid. Põhjenduse leiab ehituskulude suur osakaal ning võrreldakse madalamate ja kõrgemate mastide ehituskulusid. Autor toob välja põhjuse eelistamaks projekteerimisel kõrgemaid maste. Edasi käsitletakse ekspluatatsioonikulusid ning ei leita märkimisväärset seost sellel mastide kõrgusega üldisesse kulusse. Koondtabeli analüüsimisel järeldatakse, et kaasaegse valgusti energiatõhusus saavutatakse õige optika valikuga ning valgusti kõrgus ei osutu siin ainumääravaks. Alapeatüki viimases osas uuritakse TNV hoolduskulusid, saadakse nende üksühene seos ehituskuludega ning jõutakse ainuvõimaliku järelduseni hoolduskuludelt säästmiseks. Kolmanda peatüki teises osas analüüsitakse töö vastavust standardile ning selle piki- ja üldühtluse nõuete asjakohasust käesolevas lõputöös. Autor tõdeb, et standardist tulenevad soovitused ei ole resultatiivsed. Töö tulemusena valmis valgustite koondtabel (Lisa 5), mis võimaldab analüüsida TNV kulusid liigiti. Andmetabelist jäetakse põhjendatult välja erivõimsusnäitaja. Kokkuvõtvalt jõutakse töös järeldusele, et KOV-le on majanduslikult optimaalseim ehitada TNV kõrgemate mastidega.Nimetus Avatud juurdepääs Elektrilevi OÜ jaotusvõrgu seadmete defektide kaardistamine ning ennetusmeetodite väljapakkumine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-10) Pivtsov, Robert; Tukmann, Indrek; Viik, VaanoAntud lõputöö eesmärk oli kaardistada Elektrilevi jaotusvõrgus esinevaid defekte ning pakkuda välja uusi lahendusi ja ennetusmeetodeid. Kaardistamise käigus otsiti seoseid defektide tekkimisel, mis aitaksid lahenduste otsimisel. Lahenduste otsimisel lähtuti ettevõtte kasumlikkusest. Töö alguses tehti ülevaade võrgu elementidest, mis olid valitud selle töö jaoks. Lisaks anti elementide kirjeldus. Kuna töö jaoks valiti kilbid, alajaamad ja visangud, siis esimene kaardistamise etapp oli eemaldada kõik defektid, mis polnud seotud valitud elementidega. See andis uue ülevaate defektidest ning võimaldas neid veelgi jagada. Defektid jagati aastate järgi, et saada ülevaade defektide avastamise trendist, mille tagajärjel oli näha, et perioodil 2019-2021 tehtud muutused olid positiivsed. Lõpuks jagati defektid nende tekkimise põhjuste alusel, mille järgi edaspidi otsiti lahendusi. Välja valiti viis defekti, milleks said: vigased kontaktühendused, oksad visangus või selle läheduses, halb välimärgistus, kilpide ja alajaamade välimuse rikkumine, kergkruusa puudus. Välimuse rikkumine ja oksad visangus defektide lahendused ei sobinud ettevõttele, kuna nendes polnud vajadust või polnud neid võimalik ellu viia. Vigased kontaktühendused ja kergkruusa puudus ühendati kokku, kuna nende defektide lahendus kattus. Vigaste kontaktühenduste ja puuduva kergkruusa defektide tekkimise vähendamiseks pakuti teha brigaadi põhiseid ülevaatuseid enne garantiiaja lõppu. Lisa lahendusena töös soovitatakse luua uued nõuded piltidele tehtud töödest. Tulemuseks vähendatakse tulevikus nende defektide tekkimist. Lisaks väheneb suuremate rikete tekkimise risk, kuna paljud rikete põhjustajad tehakse korda enne kui midagi jõuab juhtuda. Kui rakendatakse ka pakutud lisa lahendus, siis saab ettevõte säästa raha ülevaatuste tegemiste pealt. Välimärgistuse puhul leiti, et kõige probleemsem oli ohukolmnurk. Leiti, mis ettevõte toode see on. Otsiti alternatiivseid lahendusi ning nende seast valiti välja toode kõige parema hinnaga ja kvaliteediga. Kvaliteedi eeldus tuleneb sellest, et hetkel on kasutuses sama ettevõte märgistus, mis samades tingimustes on vastu pidanud vähemalt kaks ülevaatus vahemikku. Uue toote hind oli kõrgem kui vanal tootel, aga arvestati ka aja ja rahaga, mis oli säästetud vähemast töö vajadusest. Tulemuseks oli uus toode odavam ning säästis suurel hulgal aega, mida saab kasutada teiste tööde teostamiseks. Töö tulemused olid rahuldavad, kuna mitmele defektile leiti potentsiaalselt soodsamad ja tõhusamad lahendused, mis panustavad ettevõte arengule.Nimetus Embargo Päikesepargi ülekandeliini projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-08) Tampõld, Timmo; Tukmann, IndrekLõputöö käsitles päikeseelektrijaama kaablitrasside projekteerimist. Lõputöö eesmärgiks oli projekteerida ülekandeliin liitumisalajaama ja päikeseelektrijaama vahele. Lisaks tuli ümber projekteerida õhuliin maakaablisse, tulenevalt liitumisalajaama asukohast õhuliini visangu läheduses ja kaitsevööndis. Koostada tuli tööprojektid, mis olid nõuetekohaselt kooskõlas seadusandlusega, kohaliku omavalitsusega, maaomanikega, tehnovõrkude valdajatega ja muude seotud asutustega antud piirkonnas. Lõputöö esimeses peatükis kirjeldas autor lühidalt ettevõtteid, kes olid suuresti seotud antud projekteerimis- ja ehitustöödega. Nendeks olid autori baasettevõte AS Connecto Eesti, tellijaks ja lähteülesandekoostajateks olid Sunly AS ja Elektrilevi OÜ. Lõputöö teises osas kirjeldas autor projekteerimisetappidest, et anda parem ülevaade projekteerimisstaadiumite järjekorrast ja lähteandmetest, nendeks olid eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Kolmandas lõputöö peatükis tutvustas autor planeeritud ülekandeliini projekti lähteülesande ja eskiisi põhjal, mille alusel hakati koostama tööprojekti. Lõputöö neljandas peatükis koostas autor ülekandeliini projekti, tuues välja selle protsessi etapid. Nendeks olid kaablitrasside tüüpristlõigete koostamine, eelkooskõlastamine maaomanikega, geodeetilise alusplaani tellimine, projekteerimistingimuste taotlemine, asendiplaani ja sideskeemide koostamine ning kõige lõpus veel ehitusloa taotlemine. Lõputöö viimases osas kirjeldas autor õhuliini projekteerimisest maakaablisse. Sellega seotud projekteerimisetööd olid asendiplaani koostamine, piirkonnaalajaamas uue konstruktsiooni projekteerimine elektriseadmete jaoks, mis võimaldas maakaablit ühendada lahklülitiga, lisaks veel jooniste koostamine maakaabli ühendamiseks õhuliiniga elektrimastil ja piksekaitsemasti projekteerimine välisjaotlas seadmete kaitseks. Lõputöö tulemusena valmisid nõuetekohased tööprojektid, mille järgi oli võimalik valmis ehitada lõputöös käsitletud rajatised. Lõputöö valmimise hetkeks on lõpetatud nii projekteerimine kui ka ehitustööd.Nimetus Avatud juurdepääs Kontaktvõrgu projekteerimine Ülemiste jaama rekonstrueerimise näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-11) Järvemets, Andro; Ojangu, JaanusRail Baltica projekt loodi ühendamaks Eesti, Läti ja Leedu ühise 1435 mm rööpmelaiusega raudteetaristuga. Projekti kliimaeesmärk on süsinikdioksiidi vähendamine transpordisektoris, tuues maantee- ja laevaliiklust elektrifitseeritud raudteele. Ülemiste jaama kontaktvõrgu projekt on suure osatähtusega sõlmpunkt Rail Baltica projektis. Töö eesmärgiks oli käsitleda raudtee kontaktvõrgu eel- ja põhiprojekti koostamist Ülemiste jaama rekonstrueerimise näitel. Olemasoleva jaama territooriumile tuli mahutada Eesti Raudtee 1520 mm ja Rail Baltica 1435 mm rööpmelaiusega raudteetaristu, säilitades ehituse ajal liiklus kahel peateel. Töö lisatulemiks on raudtee kontaktvõrgu projekteerimise tegevusjuhend ettevõttesiseseks kasutamiseks järgmiste kontaktvõrgutööde teostamisel. Töös lahendati eelprojekti mahus kahe eripingelise, s.t 3 kV DC ja 25 kV AC raudtee kontaktvõrgu toite sektsioneerimise skeem, asendiplaan ja koostati materjalide hinnanguline mahutabel 1520 mm osas. Autor teostas projektlahenduse vastavalt tellijapoolsetele nõuetele ja tehnilistele tingimustele. Lahenduse kirjeldamisel on järgitud lõputöö osana koostatud raudtee kontaktvõrgu projekteerimise tegevusjuhendit. Põhiprojekti etapis kirjeldati Eesti Raudtee 1520 mm raudtee asendiplaani ning projekteeritud konstruktsioonide valikut koos selgitustega. Asendiplaanil määrati kontaktliini looklemine ja mahutabeli spetsifikatsiooni lisati juurde erinevaid kontaktvõrgu elemente. Suurt rõhku pandi 3D-modelleerimisele ja BIM-strateegia rakendamisele, sest taoline projekt oli esmakordne nii ettevõttes kui ka terves valdkonnas Eestis. Lõputöös koostatud kontaktvõrgu eel- ja põhiprojektis toodi lahenduskäigule juurde teoreetiline selgitav osa koos piltide ja skeemidega. Lõputöö autor omandas töö käigus suurel määral eripingeliste kontaktvõrkude projekteerimise teadmisi ning andis kogemuse suuremahulise projektlahenduse läbitöötamisel eskiisist põhiprojektini. Antud projektid kooskõlastati tellija poolt ning nende põhjal kuulutati välja ehitushanked.Nimetus Avatud juurdepääs Tugevvoolu mudelprojekteerimise malli loomine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-11) Tael, Elias; Mandre, AndresLõputöös uuriti Eesti mudelprojekteerimise seisu ning selle käigus loodi Autodesk Reviti tugevvoolu mudelprojekteerimise alusfail ehk mall. Kõik tugevvoolu mudelprojekteerimiseks vajalikud elemendid modelleeriti vastavalt lõputöös välja toodud standarditele ja juhenditele. Tugevvoolu elementidele loodi vajalikud andmesisu parameetrid vastavalt ÜBN/RKAS ja CCI-EE andmesisu nõuetele. Samuti lisati nendele olulised elektrotehnilised parameetrid (võimsus, pinge, faaside arv jne.), et nende põhjal koostada koormusarvutused, kilbiskeemid ja valgusarvutused. Loodi piksekaitse ja maanduspaigaldise elemendid vastavalt EVS-EN 62305 standardile, et saaks visualiseerida piksekaitset infomudelis. Elementidele lisati juurde IFC klassid, et infomudeli faili eksportides tuleks kaasa õige elemendi klassi tüüp. Elemendid modelleeriti lihtsate geomeetriliste kujudega ja väheste polügonide arvuga, et lõplik infomudeli faili jaoks vajalik mäluhõive oleks võimalikult väike ja fail oleks kiiresti avatav. Elemente on lihtne uuendada, kuna nendel on lihtne ja arusaadav struktuur. See tagab tugevvoolu malli tulevikukindluse. Autodesk Revitis mudelprojekteerimine ilma tugevvoolu mallita oleks liiga aeganõudev ja keeruline protsess, kuna ilma mallita puuduvad elemendid, nende andmesisu, plaanide ja skeemide alused ja eksportimise võimalused. Võttes kasutusele loodud malli, säästetakse projekteerimisel aega märkimisväärselt. Uut projekti alustades, saab projekteerija avada tugevvoolu malli ja tööga pihta hakata. Tänu loodud mallile ei pea projekteerija täielikult Autodesk Revitit ja Eesti andmesisu nõudeid teadma, kuna need on malli abil juba eelnevalt ette määratud.Nimetus Avatud juurdepääs Elektroonika laboritööde ülesannete ja katseplaadi koostamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-10) Metsala, Madis; Tukmann, IndrekAntud töö keskendub elektroonilise katseplaadi projekteerimisele ja valmistamisele, kasutades selleks avatud lähtekoodiga elektroonilise trükkplaadi projekteerimise tarkvara KiCad. Töö eesmärk on luua õppestend, mis võimaldab läbi viia erinevaid elektroonika ja elektrotehnika ülesandeid ning toetab õpilaste praktiliste oskuste arendamist. Töö käigus on valitud sobivad elektroonilised komponendid, mille hulka kuuluvad pindmontaažiga (SMT) elemendid. Elementide valikul on arvestatud nende tehnilisi omadusi ja trükkplaadi kujunduse nõudeid. Joonestamise etapis on optimeeritud trükkplaadi kujundus, tagades vase radade sobiva pikkuse, komponentide vahelise kauguse ja otsikute paigutuse. Samuti on paigaldatud dioodid, mida kasutatakse erinevate elektrooniliste ülesannete täitmiseks. Töös on rõhutatud elektrooniliste elementide sümmeetrilise paigutuse olulisust, et tagada trükkplaadi stabiilsus ja usaldusväärne toimimine. Pärast trükkplaadi valmistamist viiakse läbi järeltöötlus, mis hõlmab komponentide jootmist trükkplaadile. Jootmine on vajalik, et tagada komponentide kindel ühendus trükkplaadiga. Jootmisprotsessi käigus tuleb arvestada otsikute paigutust, mis on vajalik stendi juhtmete ühendamiseks. Katseplaadi õppestend võimaldab läbi viia umbes 8 näidisülesannet, mis hõlmavad erinevaid elektroonika ja elektrotehnika teemasid, nagu pingejagur, ajakonstant ja dioodalaldi. Ülesanded on kavandatud nii, et õpilased saavad rakendada oma teoreetilisi teadmisi praktilistes situatsioonides ja arendada oma oskusi. Katseplaadi õppestendi andmed ja ülesanded võivad olla lisatud Unitraini keskkonda, mis on elektroonika ja elektrotehnika õppeplatvorm. Katseplaadi valmistamise ligikaudne hind on umbes 40 eurot tüki kohta. Originaalplaadi hind ei ole teada, kuna tegemist on firma omaloominguga, mis ei ole kataloogist leitav. Töö tulemusena on loodud funktsionaalne katseplaadi õppestend, mis toetab elektroonika ja elektrotehnika õppeprotsessi ning aitab õpilastel omandada praktilisi oskusi ja kogemusi. Töö annab väärtuslikku teavet trükkplaadi projekteerimise ja valmistamise protsessi kohta ning aitab kaasa elektroonika ja elektrotehnika valdkonna arengule hariduses.Nimetus Avatud juurdepääs Elektrilevi OÜ jaotusvõrguga liitumiste probleemide kaardistamine ja lahendusettepanekud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-10) Schwede, Sanna; Siilbek, Väino; Jagomägi, AndresKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli kaardistada ja analüüsida Elektrilevi poolt hallatava jaotusvõrgu liitumiste ja tarbimistingimuste muutmisega seotud probleeme liituja seisukohast, lähtuvalt Konkurentsiametisse laekunud kaebustest ning esitada lahendusettepanekud. Probleemide kaardistamisel ja analüüsimisel olid lähteandmeteks Konkurentsiametisse laekunud era- ning juriidiliste isikute pöördumiste menetluste toimikud. Lahendusettepanekud tehti lähtuvalt eelmainitud menetluste raames ning käesoleva töö koostamise ajal Elektrilevi esindajalt saadud selgitustest ning töö autori eelnevast kuue aastasest töökogemusest välielektritööde ettevõttes. Lõputöö esimeses peatükis anti ülevaade Elektrilevi võrguga liitumisi reguleerivatest õiguslikest alustest, kirjeldati liitumisprotsessi ning liitumistasu kujunemise põhimõtteid. Teises peatükis kaardistati peamised jaotusvõrguga liitumisega seonduvad probleemid lähtuvalt Konkurentsiametisse laekunud kaebustest. Analüüsitud andmetest selgus, et liituja seisukohast tekkisid peamised arusaamatused tööde maksumuse, tehnilise lahenduse ja liitumispunkti asukoha valiku põhjendatuse ning kuluridade vähese lahti kirjutamise osas. Lisaks kirjeldati viite näidisjuhtumit enimesinenud probleemide kohta. Kolmandas peatükis analüüsiti ilmnenud probleemide lõikes võimalikke lahendusi ning neljandas peatükis tehti ettepanekud nende rakendamiseks. Tööde maksumuse, tehnilise lahenduse ja liitumispunkti asukoha valiku põhjendatuse osas toodi välja, et põhimõtted, millest Elektrilevi liitumiste hinnastamisel ja tehnilise lahenduse, sealhulgas liitumispunkti asukoha valikul lähtub, on läbivalt samad, kuid erinevate õigusaktide ja dokumentide põhised. Nimetatud põhimõtted peaks kokku koondama ning ühtse juhendina avalikustama, et liitujad teaks enne taotluse esitamist, millega nad peavad arvestama ning et liitumispakkumiste hinnakujundus oleks läbipaistvam. Lisaks tehti ettepanek võimaldada madalpinge kulupõhiste liitumiste korral liitujal ise ehitustööde teostajat valida (sarnaselt keskpingel liitumistele) ning küsida riigihangetel osalevatelt ehitusettevõtjatelt, kas nad on nõus ühikhindade avalikustamisega liitujale. Täiendavalt anti soovitused, mida peaks arvestama võrguga liituja. Rõhutati, et liitumise maksumuse kujundavad ehitusettevõtjate poolt pakutud hinnad ning need sõltuvad ehitusturu hetkeolukorrast ning et tehnilise lahenduse valiku osas on Elektrilevi prioriteediks kogu võrgu ohutu toimimine tervikuna. Lisaks esitatud lahendusettepanekutele on lõputöö koos kirjeldatud näidisjuhtumitega heaks aluseks Elektrilevi võrguga liituda soovijatele, pakkudes ülevaadet esineda võivatest probleemidest ning Elektrilevi seisukohtadest.