Lõputööd (ET)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Dimmer-toiteploki madala töökindluse analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-10) Zadonski, Maria; Kalda, Heljut; Mandre, Andres; Kääramees, Arpad JoosepKäesoleva lõputöö eesmärk oli analüüsida dimmer-toiteplokkide töökindlust ja häiringutaluvust, keskendudes nende toimimisele erinevates elektrivõrkudes, eelkõige 120 V võrgus. Uurimistöö vajadus tulenes Nutiklaas OÜ kogetud praktilistest probleemidest, kus 120 V võrgupingetel ilmnesid tõrked, mis võisid mõjutada süsteemi stabiilsust ja kahjustada PDLC-kilet. Töö eesmärk oli uurida võimalikke lahendusi, mis aitaksid suurendada seadmete töökindlust ja tagada nende sobivus rahvusvahelistele turgudele. Töö teoreetiline osa pakkus ülevaadet PDLC-kilede ja dimmer-toiteplokkide toimimisest ning nende omavahelisest sõltuvusest. Selgus, et PDLC-kile vajab stabiilset ja kvaliteetset väljundpinget vahemikus 0…63 V, kuid 120 V võrgus ei pruugi olemasolevad toiteplokid seda alati tagada. Samuti selgus, et pingesignaal ei pruugi olla piisavalt stabiilne, mis võib teoreetiliselt põhjustada PDLC-kile kahjustamist ja süsteemi töökindluse vähenemist. Lisaks viitavad kirjanduse andmed, et toiteploki disain ja komponendid on sageli optimeeritud kõrgemate pingete jaoks, mistõttu nende kohandamine 120 V tingimustele vajab täiendavat arendust. Kõik järeldused selles osas põhinevad kirjandusel ja vajavad edasisi uuringuid ning katseid nende kinnitamiseks. Katsete käigus testiti ka alternatiivseid lahendusi, sealhulgas autotrafot, mis pakkus stabiilset ja moonutusteta väljundpinget. Kuigi autotrafo näitas tehniliselt paremat töökindlust, on selle kasutamine piiratud, kuna seade on füüsiliselt suurem ja raskem. Samuti analüüsiti toiteplokkide võimekust erinevates koormustingimustes ning jõuti järeldusele, et need võivad toetada suuremate pindaladega PDLC-kilede tööd, kui pinge ja koormus püsivad lubatud piirides. Uurimisküsimustele vastates saab öelda, et dimmer-toiteplokkide peamised probleemid võivad teoreetiliselt seisneda nende suutmatuses tagada stabiilset väljundpinget ja sobivust erinevate elektrivõrkudega. Probleemide lahendamiseks on vajalik täiendada toiteplokkide disaini, kasutades kõrgema kvaliteediga komponente ja lisades täiendavaid pingestabiliseerimise mehhanisme. Samuti tuleks kaaluda alternatiivseid lahendusi, mis võiksid pakkuda suuremat töökindlust ja paremat sobivust erinevates töötingimustes. Kõik järeldused ja lahendused selles osas vajavad praktiliste katsete abil täiendavat kinnitust. Töö peamiseks piiranguks oli katsetingimuste piiratus, mistõttu vajavad tulemused täiendavat kinnitust reaalses töökeskkonnas. Tulevastele uurijatele soovitatakse keskenduda innovaatilistele tehnoloogiatele, näiteks sagedusmuunduritele ja uutele disainilahendustele, ning viia läbi pikemaajalisi teste erinevates töötingimustes. Lisaks on 25 oluline uurida rahvusvaheliste standardite rolli ja nende mõju toiteplokkide arendamisel, et tagada seadmete täielik sobivus rahvusvahelistele turgudele. Kokkuvõttes aitab see töö paremini mõista dimmer-toiteplokkidega seotud teoreetilisi probleeme ja pakub võimalikke lahendusi nende töökindluse ja rahvusvahelise sobivuse parandamiseks. Samas rõhutatakse, et esitatud järeldused vajavad kinnitust praktiliste katsete ja reaalse keskkonna tingimustes. See toetab Nutiklaas OÜ toodete kvaliteedi ja usaldusväärsuse tõstmist.Nimetus Avatud juurdepääs Aku teststendi arendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Romanov, Andrei; Rudz, AndreiKokkuvõtteks võib öelda, et käesolev töö keskendus teststendi väljatöötamisele, mis võimaldaks testida elektriratta akusid vastavalt ettevõtte poolt määratud testidele ja testimise protseduurile. Töös käsitleti testimise protsessi, riistvara komponentide valikut, arvutusi ja ühendusi, samuti testimise läbiviimiseks vajalikke protseduure ja tulemusi. Teststendi riistvaraline lahendus koosnes mitmest moodulist, sealhulgas juhtimis-, tühjendamis- ja laadimismoodulitest. Iga moodul oli kavandatud ja konstrueeritud vastavalt selle funktsioonile, võimaldades aku testimist vastavalt ettevõtte nõuetele. Samuti lahendus sisaldas juhtseadme, CAN adapteri ja ST-Link prograammeerija valimist. Testimise protsess koosnes mitmest etapist, alustades aku tuvastamisest ja lõpetades tühjendustestiga. Iga etapi eesmärk oli veenduda, et aku reageerib õigesti erinevatele testolukordadele vastavalt ettevõtte poolt kehtestatud kriteeriumidele. Diplomitöö tulemusena on välja töötatud teststendi elektriline osa koos valitud komponentide ja nende ühendustega. Edaspidi on vajalik juhtmestiku valik, juhtimismooduli elektroonikaplaadi loomine ning korpuse loomine juhtimismoodulile. Need sammud viivad välja töötatud teststendi realiseerimiseni, mis võib oluliselt parandada ettevõtte aku testimise protsessi. Kokkuvõttes näitab töö, et välja töötatud teststend on võimeline teostama ettevõtte poolt määratud teste ning tagama aku tõrgeteta toimimise vastavalt elektriratta nõuetele. Lisaks sellele annab töö ülevaate teststendi riistvaralisest ja tarkvaralisest arhitektuurist ning testimise läbiviimise protsessist, mis võimaldab hõlpsasti jälgida ja kontrollida aku käitumist erinevates olukordades.Nimetus Avatud juurdepääs Veaotsingu aja analüüs toote elutsükli jooksul(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Popov, Artjom; Mandre, AndresTänapäeval inimesed kõikjal maailmas kasutavad katkematu võrguühendus. Kuna tarbijate ootused elektroonikale kasvavad jätkuvalt, on tungiv vajadus pideva uurimis- ja arendustegevuse järele, et kaotada lõhe võimete ja nõudmiste vahel. Tootmises on protsesside ja remonditööde täiustamine esmatähtis läbitud ühikute suurima saagikuse saavutamisel. Uurimistöö keskendub tõrkeotsingu ajale, et mõõta tõrkeotsingu aja muutumist pärast toote vananemise. Samuti tootmise lõppfaasis ilmnevate valepositiivsete tulemuste uurimine, testimine. Esimeses peatukis kirjeldatakse võrguploki ja selle struktuuri, millest see koosneb ja kuidas need elemendid töötavad. Emaplaat on esmatähtis võrgpploki töös, selle peal on need komponendid: esiosa moodul, protsessor, transiiver, Digi-analoog- ja analoog-digitaalmuundur, võimsusvõimendi ja toiteplokk. Antenna on teine tähtis komponent võrguplokis, sellega saadakse ja saatakse signaali. Filter isoleerib edastatava signaali vastuvõetavast signaalist. Soojuse jaoti jaotab soojust emaplaadist. Teises peatukis, kirjeldatakse veaotsingu statistikat ja meetodikat. OTA (juhtmevaba programmeerimine) testimise alapeatükis kirjeldatakse statistiilised andmed koos graafilise andmetega. Näitakse erinevus kuu järel, kui palju ploki kukkunud testi, milline oli vigade ja valepositiivse statistika. Sageli tabatud vigade alajaotises kirjutatakse millised vead olid kõige levinum. Näiteks: signaali häired, riistvara rike, probleemid toiteallikaga, antenni vale asetus, puuduvad komponendid ja purustatud komponendid. Tõrkeotsingu instrumendi alljaotises antakse kiire ülevaade intrumendile mida kasutatakse veaotsinguses. Tõrkeotsingu protsesside alljaotises räägitakse metoodikast ja protsessist kuidas leitakse vigusid. Esimeseks on probleemi esialgne hinnang, kus üldiselt vaadatakse probleemi hinnangule. Järgmisena tuleb signaali tugevuse ja kvaliteedi mõõtmised ja inseneriosakondade uurimised, kus on kirjeldatud meetodid, mille puhul leitakse vigusid. Valepositiinvse alljaotis on kirjeldanud selle nähtuse üldkontseptsioon, mis on põhised ja miks see ilmub. Meetodide alljaotuses jagatakse meetodid mida kasutatakse tõrgeotsingu aja analüüsiks. Tõrkeotsingu ja remondi ülevaade alajaotuses tehakse statistika analüüsi, kogu elutsüklist. NPIist kuni tootmiseni, septembrist märtsini, kuidas vahetas tõrgeotsingu ja remondi aeg toode algusest kuni praeguse ajani. Millised olid meetodid ja kuidas paranes remont ja tõrgeotsing, kelle au see on. NPI vs Tootmisaja erinevuse alljaotises oli tehtud aja mõõdatused, et näha kuidas erineb NPI ja tootmis aeg. Valepositiivne, selles alljaotuses uuritakse valepositiivse, miks see ilmub just selle toode testimises ja millised võivad olla tagajärjed. Viimases lõigus antakse lahendused, mida saaks kasustada, mille peale peaks pannustama, et parandada tootmise ja tõrgeotsingu aega. Esimene lahendus oleks koostöö teiste meeskondade ja ekspertidega, selle puhul inseneerid saavad leida parima lahenduse ja aru saada kuidas kõik töötab ennei tõrgeotsingu, lihtsalt läbi oma kogemuse jagamisega teise meeskondadega. Teiseks seadmete hooldus, seega saaks lahti mitmest probleemist, mõõtmise ebastabiilsus, mitevajalikust remondist ja raha- ja aegakulust. Kolmandaks on pidev õppimine ja oskuste arendamine, selle puhul saaks uue oskuse väljaõpimist ja toote töö aru saamist. Neljandaks oleks emaplaadi testide rakendamine, see lahendus aitaks veenduda, et emaplaat on ehitatud korrekselt ja töötab, eemaldada mitte vajalik võrguploki kokku pandmist, olukorras kui ei ole teada emaplaadi töö jõudlus, ja aega kulu vähendada. Tarkvarast arusaamine, mängib ka suur rooli tõrgeotsingus, see lahendus aidaks vältida aegaraiskamist ja tõsta effektiivsust. Kahekordne kvaliteedikontroll, aitaks peale plaadi trükitamist vältida inimfaktori, mille puhul võivad vigased plaadid võrguploki saada. Töökoha organiseerimine, selle lahendusega saaks tõsta tõrgeotsingu effektiivsus, kui töötaja saab teha testi oma lauapeal, siis raiskab ta vähem aega, kui ootab töölauda vabanemist, kuna praegusel ajal tõrgeotsinu meeskonnal on kask lauda, kus saab teha testi. Lahendus valepositiivsuse korral aidaks teostada testimis ilma aega raiskamist, retesti ootmiseks. Teostatud analüüs näitab, et tootmisega seotud tõrkeotsing areneb pidevalt, seistes silmitsi uute probleemidega ja nende uurimisega. Probleemi lahendamiseks oleks ideaalne lahendus meeskondade koostöö, teadmiste vahetamine, selle asemel, et teavitada, mida parandada. Samal ajal seadmete hooldus on pikas perspektiivis kulutõhus. Pidev oskuste arendamine on ka suurepärane võimalus tõsta veaotsingu efektiivsust Esitatud lahendused ei ole rakendatavad ainult raadiosagedusliku tootmise ja tõrkeotsingu jaoks, enamikku lahendusi saab teostada mis tahes muus remondikeskuses. Ajaküsimuste mõistmine annaks parimad lahendused, mida kõikjal rakendada.Nimetus Embargo Tugevvoolu põhiprojekt akustika labori näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Kuuser, Meelis; Rudz, Andrei; Ulmas, AndresKäesoleva lõputöö eesmärk oli kavandada kliendile tugevvoolu põhiprojekt akustikalaborile, mis vastaks kehtivatele standarditele ja arvestaks kliendi soove elektromagnetiliste häirete minimaliseerimiseks. Perspektiivne akustika labor mida klient soovib ehitada on mõeldud ventilatsiooni toodete testimiseks, mis on vajalik kvaliteedikontrolliks ja toote arenduseks. Projektis käsitleti mitmeid tehnilisi aspekte, sealhulgas kaabliteede ja potentsiaaliühtlustusskeemide projekteerimist, mis olid hädavajalikud labori funktsionaalsuse ja ohutuse tagamiseks. Töö tulemusena valmis tugevvoolu põhiprojekt, mis sisaldas jõupaigaldise plaane, jaotuskeskuste skeeme, potentsiaaliühtlustuse skeemi ning kaabliteede- ja magistraalliinide plaane ning ehitusinfo mudelit. Projekteerimisprotsessi käigus ilmnesid mitmed puudused ja vajadused parandustöödeks, mida peale ekspertiisi käsitleti. Ekspertiisi teostas „Akukon Eesti OÜ” ning läbivaatamisel tuvastati erinevaid projekteerimisvigu mis olid kas töö autori vead või kliendi poolt ebatäpne lähteinfo. Ekspertiisi paranduste käigus tehtud täiendused ja kliendi nõuetele vastavad lahendused tagasid, et akustikalabor vastas kõikidele tehnilistele ja kliendi nõuetele. Lõputöö eesmärgid said täidetud. Põhiprojekt sai üle antud kliendile ja kiideti heaks. Projekt andis ka väärtuslikku ja praktilist kogemust tugevvoolu põhiprojekti projekteerimisest ning kaablirennide valikust ja paigutamisest, rõhutades elektromagnetiliste häirete minimaliseerimist. Käesoleva tugevvoolu põhiprojekti projekteerimine tuli kasuks töö autorile ja autori ettevõttele.Nimetus Avatud juurdepääs Büroopinna valgustuslahendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Merisalu, Renet; Kuusik, Marko; Luik, LiisLõputöö eesmärgiks oli arvutada antud projekti büroohoone aastane elektrikulu, võttes arvesse valgustuspaigaldise reguleerimist vastavalt ruumidesse sissepaistvast päevavalgusest. Projekti raames teostati kliendile büroopinna valgustusarvutused, kus lisaks lahendati valguspaigaldisele juhtimine läbi DALI-2 süsteemi. Büroopindadel projekteerimisel arvestati nägemisülesanneteks vajaliku valgustustasemega ja nägemismugavusega, ega tooks esile suuri räiguseid, vastavalt kehtivale sisetöökohtade standardile. Tähelepanu pöörati ka, et lahendus arvestaks töötajate ealisi eripärasid ja toetaks nende meeleolu. Tööruumides tuli valida valgustid, millel on madala räigusteguriga hajutid, milleks osutusid Lightnet-i poolt pakutavad Lens louvre hajutiga valgustid. Tööruumides lahendati laudadele vajalik miinimum 500 luksi kahe rippuva lineaarvalgustiga, ning avatud tööalades lahendati kõigest ühe lineaarvalgustiga, hämardades valgustid 75 ja 60 protsendile. Taustavalgus lahendati lakke ja siinidele paigaldatud kohtvalgustite abil, mis on hämardatud oma maksimum valgusvoost 50 protsendile. Koosolekuruumidesse valiti samasugused valgustid, kuid pikemad ja võimsamad, et valgustada ära kogu ruum väheste valgustite arvuga. Valgustite juhtimiseks valiti ruumipõhine DALI-2 süsteem. Töökohtade valgustustaset reguleerivad ruumides asetsevad kohalolekuandurid integreeritud valgussensoriga, või manuaalne sisse-välja lülitamine ja reguleerimine läbi impulsslülitite. Päevavalguse mõju arvutamisel võeti arvesse valgustuse automaatset juhtimist DALI-2 süsteemi ja kohalolekuandurite kaudu. Arvutusse valiti üheaegsustegur 0,7 ja eeldati 10- tunniseid tööpäevi viiel päeval nädalas. Tulemusena selgus, et juhtides valgusteid läbi DALI- 2 süsteemi ja andurite, on elektritarbimise aastane sääst 45 protsenti ja rahaline sääst 43 protsenti. Selle tulemusena on näha, kui otstarbekas ja tulus on kogu valgustuspaigaldise juhtimine vastavalt päevavalgusele reaalselt kogu valgustusprojektile.