Lõputööd (ST)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/38

Sirvi

Sirvides Lõputööd (ST) Märksõna "Sotsiaaltöö::Õigusrikkujate resotsialiseerimine" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Kriminaalhoolduse vajalikkus ja õigusrikkujate toimetuleku probleemid tänapäeva ühiskonnas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-03) Rumessen, Maila; Kirs, Jaanika; Krivan, Kaja
    Käesoleva lõputöö eesmärk oli hinnata õigusrikkujate toimetulekut ja analüüsida kriminaalhoolduse vajalikkust meie ühiskonnas. Eesmärgi täitmisel oli ülesandeid, et leida seoseid õigusrikkuja vaimse tervise ja peresuhete osas enne ja peale kinnipidamisasutust. Selleks uuriti Sigmund Freudi psühhodünaamilisele teooriat ja viidi läbi intervjuud. Hoolimata sellest, et kuritegevuste arv on langevas trendis, siis on antud teema vägagi oluline terve ühiskonna jaoks. Turvalise elukeskkonna jaoks on tarvis hästitoimivat õigussüsteemi, kus on edukalt reguleeritud ka kriminaalhooldus. Tänapäeval mõistetakse ühiskonnas kriminaalhooldust, kui käitumise parandust õigusrikkujatele, kuid tegelikult ei teadvustata, mis selle taga tegelikult toimub. Meie süsteemis pööratakse tähelepanu karistatute retsidiivsuse vähendamisele, aga 2019. a andmetel kuulati 43% tugiteenust kasutajatest uue kriminaalasja raames üle, mis viitab retsidiivsuse juurde naasmisele. Paratamatult tekib küsimus, milline peaks olema karistuse mõju õigusrikkujale, et ta enam kuritegevuse juurde ei naaseks. Või kust on saanud üldse algus tema kuritegevuslikul teel. Tagajärgedega on alati keerulisem tegeleda, seepärast tuleks pöörata tähelepanu hälbivale käitumisele. Kuna inimesed, nende väärtushinnangud ja eluviisid on igatpidi väga erinevad, siis ei õnnestu süsteemselt aru saada, et kuidas karistuse sisu ja olemus kellelegi mõjub. Õigusrikkuja võib oma karistuse eesmärki hoopis teisiti mõista või tunnetada, kui need, kes on karistuse määranud ja vajalikuks pidanud. Seega peaks õigussüsteemis aina rohkem tähelepanu ja ressursse suunama ennetustööle. Psühhodünaamiline teooria rajajaks on Sigmund Freud ja selle teooria kohaselt mõjutavad lapseeas kogetu ja ka alateadvus isiksuse arengut. Lähtudes antud teooriast on ühiskonnas tekkinud palju vaimse tervise probleeme, millele ei pöörata väga tähelepanu. Siinkohal saab kindlasti teha väga palju ennetustööd, mis on suunatud lapsevanematele. Teadmatusest on tehtud vigu, mis jäävad inimesi saatma terveks eluks ja mis mõjutavad vägagi palju inimeste edasist elu. Vaadeldes kriminaalhooldust, siis on olemas nii kitsam kui ka laiem tähenduslik seletus. Kitsamas tähenduses teostab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse üle järelevalvet ning kontrollib kohustuste täitmist, mis on kohtu poolt toime pandud. Samal ajal peab õigusrikkuja hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Laiemas tähenduses on kriminaalhooldaja roll olla sotsiaalne abi, koos järelevalve ja kontrolli teostamisega. Tahetakse tagada, et süüdimõistetu tuleks ühiskonnas toime ning seeläbi vähendada kuritegevust. Soovides kriminaalhooldusaluse kriminaalset käitumist muuta ning juhtida ta õiguskuulekale teele, tuleb kasutada kriminaalhooldajal oma töös töövahendeid ning meetodeid, mis on õpitud sotsiaaltöö osana. Kriminaalhooldaja ressurssideks on õigusrikkuja ise, tema ümber olev lähi võrgustik ning koostöö erinevate ametkondadega. Lõputöö tehti kvalitatiivsel meetodil ning uuringu läbiviimiseks kasutati poolstruktureeritud intervjuud. Uuringu valim jagunes kaheks: kriminaalhooldajad ja õigusrikkujad. Andmete kogumiseks võeti kasutusele lisaks kirjanduslikele allikatele ka pikaajalist varjatud vaatlust inimeste väljaütlemiste osas, millest tehti ka üldistavad kokkuvõtted. Andmeid koguti 2023. a märtsis. Intervjuude analüüs andis väga hea ülevaate, kuidas on omavahel seotud inimeste lapsepõlv, suhted lähedastega ja kui oluliseks kujunevad sõprussidemed. Samuti on selge, et iga kriminaalhooldaja suudab läheneda probleemile erinevalt ja kõik taandub lõpuks inimsuhetele. Selleks, et meie ühiskonnas oleks võimalikult vähe õigusrikkumisi, tuleb alustada ennetustööd juba lapsevanematele, kes saaksid aru ja mõistaksid kui oluline on lapsele tähelepanu jagamine. Lapsepõlves kogetu paneb aluse tervele ülejäänud elule. Edukas kriminaalhooldaja suudab luua kontakti ja olla suurepärane nõustaja ja teejuht. Kokkuvõtvalt saab öelda, et väga palju vaja tööd teha inimeste vaimse tervisega. Selleks, et õigusrikkuja ei satuks uuesti süsteemi, tuleb ka anda võimalus varakult abi saamiseks. Igasugune ennetustöö vägivalla ja varavastase kuritegevuse suhtes muudab karistuste osakaalu ja kriminaalhooldaja tööd kergemaks. Kui inimene saab abi juba enne kui kuritegevus on tehtud, siis jääks ära hilisem tagajärgedega tegelemine.