Lõputööd (ST)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (ST) Märksõna "Sotsiaaltöö::Sotsiaalhoolekande korraldus" järgi
Näitamisel1 - 3 3-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Fleet complete rakenduse kasutamine koduteenuse osutamisel päevakeskuse kalda näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Tamme, Annika; Kirs, JaanikaAsutuses Päevakeskus Kalda võeti kasutusele Fleet Complete rakendus aastal 2020. See omakorda tõi kaasa erinevates töötajates erinevaid tundeid ja kahtluseid. Oli töötajaid, kes olid positiivselt sellest muudatusest meelestatud ning neid, kes ei tahtnud üldse rakendust kasutusse võtta. Autor valis antud teema, sest sotsiaalvaldkonnas tuleb abivajajaid pidevalt juurde ja seetõttu ei ole enam otstarbekas jätkata nii nagu enne, raisates ajalist ressurssi töö tegemisel. Aja ressursi kulu on väga suur kui sotsiaaltöötajad jagasid varasemalt hooldustöötajatele töid ja ülesandeid paberkandjal. Autoril oli soov uurida, kuidas muutus Päevakeskus Kalda töötajate töökorraldus peale Fleet Complete rakenduse kasutuselevõttu. Lõputöö eesmärk oli analüüsida millisel moel on rakenduse Fleet Complete kasutusele võtmine parandanud koduteenuse osutamist Tartu linnas. Uuringus osalesid Tartu Päevakeskus Kalda kaks sotsiaaltöötajat ja viis hooldustöötajat. Lõputöö meetod oli kvalitatiivne ja uurimistulemusi analüüsiks kogusin intervjuu kaudu. Lõputöö meetodiks oli fenomenoloogiline uuring. Fenomenoloogia on filosoofiline lähenemine kogemuse uurimisele. Autor kasutas teooriatena tugevustele suunatud lähenemist, mis tugineb inimeste tugevustele ja aitab kaasa ennetustööle ja hästitoimivale kogukonnale. Lahenduskeskse lähenemise alla liigitame uuendusmeelsete rakenduse loomist ja kasutamist. Samuti tõi autor lõputöö teooriana välja sotsiaalse õppimise teooria, sest tihti on meie õppimine mõjutatud meid ümbritsevast keskkonnast. Kokkuvõtvalt tõi autor välja, et inimeste käitumist mõjutavad erinevad kognitiivsed ja keskkondlikud tegurid. See keskkond, milles üksikisik viibib, see vormib ja õpetab teda. Inimesed käituvad teatud viisil oma harjumuste tõttu. Tihti lasevad inimesed mõjutada oma käitumist ka emotsioonidel. Töötajad võtsid muudatuse vastu ja harjusid uue olukorraga. Fleet Complete rakendus tõi esmalt palju segadust, aga teoreetilise ja praktilise juhendamise ja õppega muutus rakenduse kasutamine järjest mugavamaks ning lihtsamaks Samuti toetasid töötajad üksteist ning kui keegi ei mõistnud rakenduse toimimist, siis oli neid töötajad, kelle tugevad küljed tehnilisel poolel olid abiks teiste abistamisel ja toetamisel. Tihti on just sellised olukorrad, mis töötajaid liidavad. Enamik töötajaid, keda intervjueeriti, tõdesid, et Fleet Complete rakenduse kasutusele võtmine vähendas nende töötamise ajakulu. Kui varasemalt pidid sotsiaaltöötajad jagama hooldustöötajatele asendusi paberkandjal ja see töö võttis aega umbes pool tundi kuni tund aega, siis nüüd kulub selleks viisteist minutit. See ajaressursi võit on nii suur, et töötajatel jääb rohkem aega keskenduda muudele tähtsatele tööülesannetele. Ka hooldustöötajatel on rohkem aega, et pakkuda teenusesaajatele kvaliteetsemat koduteenust. Hooldustöötajad veedavad rohkem aega teenusesaajatega kui kontoris sotsiaaltöötajalt tööülesandeid oodates. Kokkuvõtvalt võib autor öelda, et päevakeskuses muutus töötajatel töö sujuvamaks ning ajavõit oli suur. Nüüd on hooldustöötajatel rohkem aega, et klientidega rohkem suhelda ja aega veeta, kliendid on rohkem rahulolevamad ja samuti ka töötajad. Päevakeskus Kalda näitel muutus kõikide intervjueeritud töötajate arvates töötamine lihtsamaks, mugavamaks ja sujuvamaks. Tööülesanded on töötajatele juba varakult teada ja nii saavad nad oma tööpäeva alustada koheselt mõne teenusesaaja juures. Vajadusel saab sotsiaaltöötaja anda hooldustöötajale informatsiooni igapäevaste töömuudatuste kaudu läbi Fleet Complete rakenduse, sest seal tuleb rakendusse teade ülesande muudatuse kohta ja töötaja peab selle muudatuse käsitsi kinnitama. Sotsiaaltöötajatel on hea ülevaade töökoormusest ja tööülesannetest. Samuti tõid intervjueeritavad positiivse muudatusena välja rakenduses oleva navigatsioonivahendi, mille abil leiavad nad teenusesaajate elukohad palju kergemini üles kui varasemalt. Plussiks on ka see, et ei pea selle tegemiseks kasutama isiklikku telefoni, vaid töötelefonid on kõik päevakeskuse poolt töötajatele jagatud. Konfidentsiaalsuse teema on sotsiaalalal ja üldse igal pool väga oluline. Keegi meist ei soovi, et tähtis või delikaatne info meie kohta kuhugi avalikult ringlusesse läheks. Varasemalt oli enamus klientide infot hooldustöötajatel kaasas paberil, mis asus kliendi rahade juures, pisikeses suletavas kilekotis. Peale rakenduse kasutusele võtmist, ei ole enam nii suurt ohtu, et klientide andmed satuvad võõrastesse kätesse. Fleet Complete rakendus on ohutu koht andmete hoidmiseks ja info edastamiseks. Päevakeskus Kalda oli tehnika kasutuselevõtt suureks arenguhüppeks. Eestis ei ole eriti palju sotsiaalteenuseid pakkuvaid asutusi, kes oleks Fleet Complete varasemalt rakendanud, aga loodetavasti nende positiivsest tagasisidest ning õppetundidest, saavad ka paljud teised asutused indu juurde, et rohkem tehnoloogiat kaasata oma igapäevasesse töösse. Samuti oleks positiivne kui antud teemat kajastataks rohkem ning propageeritaks. Autor usub, et on teisigi asutusi, kus paberi kasutamise hulk on väga suur. Mõni ei teagi ehk võimalustest, mida pakub Fleet Complete või kasvõi mõni teine sarnane rakendus. Samuti võiks Fleet Complete ka oma lehel propageerida ja tuua rohkem välja erinevate asutuste kogemusi. Rakenduse Fleet Complete kasutamine võimaldab töötajatel oma tööd paremini planeerida. Fleet Complete rakenduse kasutamine turvalisem, võrreldes igapäevase erineva paberi lehtede kaasas kandmisega. Kogu informatsioon klientide kohta on ühes kohas ja kergesti muudetav. Päevakeskuse hooldustöötajad leiavad klientide elukohad üles navigatsiooni abiga, mis asub rakenduses. Ka teised asutused võiksid kaaluda kindlasti rakenduse kasutamist, mis lihtsustab koduhooldajate tööd ning seetõttu saavad nad kliendiga rohkem suhelda ja see muudab ka sotsiaaltöötajaga suhtlemise lihtsamaks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõikide intervjueeritud töötajate arvates on Fleet Complete rakenduse kasutusele võtmine lihtsustanud ja parendanud nende igapäevase töö tegemist. Töö tegemine ja klientide info kandmine on turvalisem ja konfidentsiaalsem kui kunagi varem ning samuti on ka töötajate töösuhted paranenud, kõik abistavad ja juhendavad üksteist. Lõputöö autor jõudis järeldusele, et Fleet Complete on igapäevast tööd lihtsustav rakendus, mis vähendab ajalist ressurssi ja pakub kiiret ja mugavat lahendust sotsiaaltöötajatele tööülesannete jagamisel ja hooldustöötajatel tööpäeva planeerimisel. Nagu ka kõikidel teistel rakendustel, on Fleet Completel oma plussid ja miinused. Miinused on aga tänapäeva nutimaailmas sellised, mida saab rakenduste arendamisel parendada. Lõputöö tulemuste põhjal võib kokkuvõtvalt öelda, et uurimisülesanded võimaldasid autoril analüüsida Päevakeskus Kalda töötajate kogemustest Fleet Complete rakenduse kasutamisel koduteenuse osutamisel.Nimetus Avatud juurdepääs Kodutud naised Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-08) Preismann, Marina; Kool, HelenKodututel on valikuid kui neile antakse ja kohalikel omavalitsustel on võimalusi, siis saavad nad elada varjupaigas. Kuid samuti ei ole kodutud oma sellist väärikust kaotanud, et nad läheksid ise abi küsima, neid on kas suunatud või juhuse tahtel varjupaika viidud. Kodutud naised tunnevad ennast tõrjutuna ja ühiskonnast võõrana, kuid nad püüavad oma elukorraldusega kohaneda. Läbi viidud uurimistöö põhjal tuli välja küll, et kodutud naised ei soovi olla varjupaigas, kuid sealne elu on neile turvaline, soe ja odav. Kuigi võib olla ka neid kodutuid naisi, kellel oleks võimalik sissetulekuga üürida endale korter, kuid siiski ei leia linnavalitsus neile sobivaid sotsiaalkortereid. Olles suhelnud nende naistega, siis tundus justkui, et tegu võib olla nende vanusega, miks linn ei soovi anda neile elamiseks sotsiaalkorterit. Enamus neist on sattunud varjupaika halbade asjade kokkulangevusega või siis valede inimeste usaldamisega. Kodutuks jäämise suurim põhjus oli kindla eluruumi puudumine. Kuid tihti arvatakse, et seal taga on alkohol, siis antud naised alkoholi tagajärjel kodust ilma ei jäänud, kaks neist tunnistasid, et neile meeldib alkoholi tarvitada, kuid see ei olnud peamine kodutuse põhjus. Kodutute naiste olukord võib olla keeruline, kuna kodutusele lisaks võivad kaasneda probleemid nagu vägivald, sõltuvused ning vaimse tervise häired. Kodutuid võib aidata tavaellu naasta eluasemeteenus, näiteks võiks olla neil ühiselamu moodi toad, kus on köök ja dušši nurk neil privaatselt toas. Samuti võiks olla neile suunatud erinevaid programme, mis aitaks neil taas kodutuse seisundist välja tulla, kus õpetatakse koostama CV, vaatama töökuulutusi, korterikuulutusi ja muid vajalikke tegevusi, mis tavaellu naasmise jaoks oluline on. Kindlasti võiks olla tugiteenus. Kindlasti võiks olla vaimse tervise teenus, mis on neile mõeldud tasuta ja mis ongi suunatud kodutud naistele, vajadusel sõltuvusravi ja muu nõustamine mis aitab neil toime tulla traumaatiliste kogemustega. Suuresti aitaks ka haridus ja tööalane abi, oluline oleks koolitused, mis aitaks naistel tavaellu naasta. Väga suur tegur oleks ka tugivõrgustik, kes aitaks naistel toime tulla probleemidega, mis neil võib tavaellu naastes tekkida. Kodututele naistele võiks olla erinevaid tugigruppe mis aitaks neil toime tulla tavaelus, võiks olla tugigrupp kus räägivad teised naised, kuidas nad on naasnud kodutusest tavaellu ja kuidas nad hakkama saavad. Käsitööga tekkis idee, et miks mitte ei võiks kodutud naised rakendada oma oskuseid ja teha laatu või mõni üleskutse, kuidas neil oleks võimalik oma käsitööga endale sissetulek võimaldada. Nii lihtsad asjad, millega ei tegeleta.Nimetus Avatud juurdepääs Sensoorse- ja/või liikumispuudega lapse ja tema pere toetamine Rakvere linna näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-03) Ridalaan, Carmen; Männamäe, MeeliPuudega lapse perre sündimine või puude avastamine on raske kogu perele. Selleks, et pere saaks parimal võimalikul viisil edasi toimida, vajab perekond tuge. Tuge pakuvad nii riik, kohalikud omavalitsused, sõbrad, tuttavad – kõik meid ümbritsev. Inimesi mõjutab ümbritsev keskkond ja süsteemid, mille osaks on ka inimesed ise. Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida riigi ja Rakvere linna poolt liikumis- ja/või sensoorse puudega lapse abistamiseks pakutavaid toetusi, teenuseid, teenuste kättesaadavust ning võimalikke probleemkohti pere toetamisel. Töös kasutati kvalitatiivset uuringumeetodit ning viidi läbi intervjuud kaheksa lapsevanemaga kes kasvatavad liikumis- ja/või sensoorse puudega last ja elavad Rakvere linnas. Töö eesmärk sai uuringuga täidetud. Töö autor koostas lähtuvalt lõputöö eesmärgist kolm uurimisülesannet. Esimene uurimisülesanne oli analüüsida Rakvere linna poolt pakutavaid toetusi ja teenuseid lapse ja pere abistamisel lähtuvalt puudest. Lapsevanemad on teenustega Rakvere linnas rahul ning kättesaadavuse osas toodi miinusena välja vaid logopeediteenus. Logopeede on üldiselt Eestis vähe ja seetõttu võivad olla ka järjekorrad pikemad kui mõne muu teenuse puhul. Paljud perekonnad rääkisid ka puude avastamise hetkest ja toodi välja, kui oluline on tugivõrgustiku, kohaliku omavalitsuse ning riigi roll ja olemasolu. Teenus, mis on puudega lapse sündides või puude avastades esmatähtis, on sotsiaalnõustamine. Seda teenust on enamus lapsevanemaid kasutanud ja lapsevanemad on teenusega rahule jäänud. Teiseks uurimisülesandeks oli analüüsida Rakvere linna keskkonda kui tervikut liikumis- ja sensoorse puudega lapse jaoks ligipääsetavuse suhtes. Puudega inimese jaoks peab olema ligipääsetav kõik meid ümbritsev, et ta tunneks ennast mugavalt ja kindlalt ning ligipääs oleks nii füüsilisele keskkonnale kui ka teabele. Mitte ühelgi lapsevanemal ei ole olnud probleemiks ligipääs infole või ligipääs Rakvere linna asutuste või allasutuste lehekülgedele. Uuringust tulid välja probleemid füüsilise ligipääsetavuse puhul, näiteks ei ole mõne asutuse lift liikumispuudega inimese jaoks mugav, lifti suurus on liiga väike. Palju tuli välja ka füüsilise ligipääsetavuse raskuseid talvel, kui tänavatel on lume tõttu raskem abivahendiga liikuda. Kolmandaks uurimisülesandeks oli analüüsida, kas ja kuidas on muutunud kohalike omavalitsuste teenused Euroopa Sotsiaalfondi toetuste lõppemisega. Kohalikud omavalitsused hakkasid juba ennetavalt tegelema sellega, et lapsed vajalikus mahus tugiteenuseid edasi saaksid ning ükski abivajav laps teenusest ilma ei jääks. Omavalitsused ise nägid, et valdkondade vahel on vaja suurendada koostööd ning kohalikud omavalitsused pidid sõlmima uued kokkulepped teenuseosutajatega. Paljud kohalikud omavalitsused jäid sama teenusepakkuja juurde, kes pakkus teenuseid Euroopa Sotsiaalfondi projekti ajal. Uuringust selgus, et lapsevanemad ise projektist midagi kuulnud polnud. Toodi välja asjaajamise lihtsamaks muutumine paar aastat tagasi, kui lõppes topelthindamine kohalikus omavalitsuses ja sotsiaalkindlustusametis. Varasemalt tehti hindamine nii kohalikus omavalitsuses kui ka sotsiaalkindlustusametis, aga aasta enne projekti lõppemist viidi kogu hindamine üle kohalikele omavalitsustele. Selle üle oli lastevanematel vaid hea meel, sest nende elu muutus sellega mugavamaks. Lapsevanemad on teenustega rahul ning mingeid suuri muutusi ei esinenud, sellest saab järeldada, et Rakvere linnas on projekti lõppemine hästi korraldatud ning on ennetavalt selle nimel tööd tehtud. Olulised süsteemi osad lapsevanemate jaoks on tugivõrgustik, riik, kohalik omavalitsus ja kogukonnagrupid. Teenuste ja toetustega on üldiselt vanemad rahul, rahulolu ei ole nii hea logopeediteenusega, sest teenusepakkujaid on vähe ja järjekorrad pikad. Abivahendite soetamisel või üürimisel ei ole ühelgi lapsevanemal probleeme olnud ja aidanud on nii riik kui omavalitsus. Füüsiline ligipääsetavus Rakvere linnas on talvel kehv ja probleeme on ka mõne hoone lifti pääsemisega. Digiligipääsetavusega lapsevanematel probleeme ei ole esinenud. Euroopa Sotsiaalfondi projekti lõppemisega on Rakvere linn hästi toime tulnud, sest lapsevanemad ei ole teenuste osas negatiivseid muutusi tähele pannud. Lõputöös on läbivalt kasutatud süsteemiteooriat ja autor leiab, et uuring kinnitas süsteemide vajalikkuse. Puudega lapse sündimisel on esimene süsteem haigla, mis kuulub ühiskonna poolt loodud süsteemide alla, lisaks on väga oluline tugivõrgustiku ja sõprade olemasolu. Peale haiglast koju saamist, on edasi toeks nii riik kui kohalik omavalitsus, kust saab vajalikke teenuseid ja toetusi, et perekonna elutingimused ja üldine olukord paraneks.