Teabehalduse ja infosüsteemide korraldamine
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Teabehalduse ja infosüsteemide korraldamine Märksõna "Economy and Management--Retail and Wholesale Trade" järgi
Näitamisel1 - 2 2-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti tarbijate ostukäitumine ja tarbimisharjumused e-kaubanduses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Petrov, Mardo; Freienthal, HeliKäesoleva lõputöö teema valiti eesmärgiga välja selgitada eesti tarbijate ostukäitumine ja tarbimisharjumused e-kaubanduses. Selgitada tarbijate hulgas toodete ja teenuste ostmist mõjutavad tegurid kaupmeeste teadlikkuse suurendamiseks. Uurimustöö oli vajalik, sest puudub selge ülevaade tarbijate tarbimisharjumustest e-kaubanduses. Lõputöös kasutatud tarbimis teooriad pärinesid peamiselt Eerme, Kuusiku, Vihalemi, Vahtramäe, Mallene, Blythe, Tonndorfi, Jaansoo, Kreegimäe ja Sinisalu teostest. Eesmärgi saavutamiseks koostati teoreetiline raamistik välja selgitamaks tarbijakäitumise olemuse teoreetilised lähtekohad. Seejärel leiti sobiv metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks. Autor andis ülevaate ostukäitumise olemusest ja mõjuteguritest ning tarbija ostukäitumise muutustrendidest 21.sajandil. Seejärel viidi läbi tarbijaküsitlus ning analüüsiti andmeid. Leiti võimalusi e-kaupmeeste teadlikkuse tõstmiseks. Uuringu tulemusena selgus, et e-teenuste tarbimiseks kasutatakse kõige rohkem arvutit ja nutitelefoni. Tuli välja, et suurem osa vastajaid ostavad e-kauplustest vähemalt kord kolme kuu jooksul ja korra kuus. Selgus, et kõige populaarsemad kaubad mida ostetakse on ilu ja moekaubad, elektroonikatarbed ja riided. Põhjusteks miks tarbijad ostukorvi pooleli jätavad selgus, et nad ei ole valimis veel ostma ning uudistavad niisama ja transpordi liiga kõrged kulud. Uuringust selgus veel, et tarbijad ei ole nõus kiirema tarne eest eriti maksma. Keskmiselt kulutatakse e-poes ühe ostu peale vähem kui 50 eurot ja kõige rohkem kasutatakse tasumisel pangalinki. Kõige enam kuulevad vastajad uuest tootest läbi erinevate veebilehtede ja sotsiaalmeedia. Uuringust selgus, et vastajad on huvitatud allahindlustest ja eripakkumistest, ning üle poolte neist muudavad allahindluste mõjul oma ostuharjumusi. Uuringus analüüsitud väidete põhjal selgus, et tarbijate sisemiste mõjuteguritena domineerivad motivatsioon, hoiak ja tajumine ja välimiste mõjuteguritena domineerivad situatsioonid ja kultuur. E-kaubanduse tähtsamateks teguriteks on kõik tarnega seonduv (hind, täpsus ja kiirus) ning üldine e-poe maine koos toodete tutvustustega. Selgus, et e-kaubandus on tarbijaid mõjutanud, sest tarbijad on nõudlikumad kui varem ning otsivad kvaliteeti, nad tahavad ehtsaid asju ja panevad rõhku ostust saadud kogemusele. Uuringu põhjal selgus, et suurimad e-kaubanduse puudused on toote mitte proovimine ega nägemine, lihtne petta saamine, järgmisena kauba tagastamise keerukus ja isikuandmete jagamise turvalisus. Eriliseks puuduseks ei peeta sularahamaksete puudumist, krediitkaardi olemasolu, e-poodide usaldust ja kokkupuudet müüjaga. Lõputöö eesmärk ja ülesanded said täidetud ning õppematerjalid on veebikeskkonnas leitavad lingilt: https://opiojbekt.000webhostapp.com/Nimetus Piiratud juurdepääs Kaubandusettevõtetes majandustarkvara Directo valiku ja juurutamisega seotud probleemid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Katsan, Kristel; Freienthal, HeliLõputöö eesmärk oli hinnata majandustarkvara Directo valiku- ja juurutamisprotsessi uuritavates kaubandusettevõtetes ning leida võimalusi programmi tõhusamaks kasutamiseks ja juurutusprotsessi juhtimise parendamiseks uuritavates ettevõtetes, autori hinnangul saavutati. Kõik uurimisülesanded täideti. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade majandustarkvarade rollist ettevõtte eesmärkide saavutamisel ja valiku põhimõtetest. Majandustarkvara juurutusprotsessi lähtekohtadest ning muudatuste juhtimise teoreetilised lähtekohad majandustarkvara juurutamisel. Kirjeldatakse muudatuse juhtimise mudeleid ning tutvustatakse majandustarkvarat Directo. Uuringu objektiks olid kaks kaubandusega tegelevat ettevõtet, kes läksid aastatel 2017-2019 üle tarkvarale Directo. Uuringu meetoditena kasutati intervjuud ettevõtte juhtidega ning küsimustikku töötajatega. Uuringu tulemustes saadi teada ettevõtte A ja B hinnangud seoses tarkvara Directo juurutuse ettevalmistusetapiga. Millised olid ettevõtete valikukriteeriumid ja eesmärgid. Millised olid hinnangud muudatuste juhtimise teooria läbimisest. Millised olid töötajate hinnangud juurutusetappide läbiviimisega ja kasutamisega. Milline on rahulolu tarkvara kasutamisega. Töö tulemusena selgus, et mõlemad uuritavad ettevõtted soovisid lihtsustada oma töötajate igapäevaseid tööprotsesse, sooviti lisada rohkem andmeid toodete kohta ning saada töötavad liidesed klientidega informatsiooni vahetamiseks. Kõik need soovid suudeti arendaja poolt täita. Kumbki ettevõtte ei lähtunud juurutsprotsessi läbiviimiseks muudatuste teooriast. Töö autor arvab, et juurutusprotsessi edukamaks läbimiseks tuleb rakendada muudatuste teooriat, luua kindel plaan mille järgi töötatakse. Samuti on väga oluline töötajate pidev teavitamine ning nende kursis hoidmine toimuvast. Töö tulemusena selgus, et mõlema ettevõtte töötajate töö lihtsustus peale uue tarkvara kasutusele võttu. Selgus ka see, et koolitusprotsessid olid liiga lühikesed ning peale tarkvarade kasutusele võttu ei osatud veel kogu programmi õigesti käsitleda. Selleks, et uuritavates ettevõtetes oleksid juurutusprotsessid võimalikult edukad, tuleks kasutada juurutusprotsessiks muudatuste teooriat. 40 Uuringu tulemusi ning teoreetilist raamistikku arvesse võttes tehti uuringus osalenud ettevõtetele järgmised ettepanekud tarkvara valikuprotsessi toetamiseks: 1. Järgnevatel juurutusprojektidel uurida töötajate ootusi seoses tarkvara funktsioonidega. Ja ettepanekud majandustarkvara juurutusprotsessi toetamiseks: 1. Järgnevatel juurutusprojektidel on soovitatav koostada eelarve. 2. Järgnevatel juurutusprojektidel on soovitatav ettevõtetel lähtuda muudatuste juhtimise teooriast. 3. Läbida koolituste käigus kõik töös vajalikud protsessid. Selleks, et tarkvaraprogrammi Directo tõhusamalt kasutada, soovitab autor nii ettevõttes A kui ka B koolitada töötajaid, mille käigus läbitakse kõik töös vajalikud protsessid, et tarkvaras tööülesandeid paremini täita. Töö tulemusena on võimalik väita, et väikeses ettevõttes on paremad võimalused töötajate kaasamiseks ning nende kursis hoidmiseks juurutusprotsessist kui suures. Mõlema ettevõtte sooviks oli juurutusprotsessi käigus saada liidesed, et vahetada informatsiooni koostööpartneritega ning see eesmärk täideti.