Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine Märksõna "Environmental Technology--Environmental Protection--Ecotoxicology" järgi
Näitamisel1 - 2 2-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Antibiootikumide kasutamisega ilmnenud tagasilöögid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Nõlvaku, Kärt; Sillaste, ViiuAntibiootikumide avastamine ja kasutuselevõtt on toonud kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi. Tänu antibiootikumide avastamisele on vähenenud surmaga lõppevate haiguste levik. Lõputöös antakse ülevaade antibiootikumide klassifikatsioonist, mõjuspekritest ja anlüüsitakse turustatud antibiootikumide hulkasid ning müügi dünaamikat. Resistentsuse teke on maailmale üha suurem probleem. Resistentsuse vältimiseks tuleks kasutada antibakteriaalseid ravimeid mõistlikult (pidada kinni keeluajast, ravikuuri pikkusest ja vältida ravimite sattumist loodusesse). Pikemaajaliselt avastada, katsetada ja toota uusi antibiootikume. Antibiootikumide ravile otsivad teadlased alternatiivseid ravivõimalusi nagu näiteks faagiravi. Lisaks teistele maadele uurivad ja katsetavad Soome teadlased faagiravi. On leitud ka palju looduslike ravimeid (näiteks küüslaauk, päevakübar, ingver jt.) mis mingil määral sisaldavad antibiootikumidele omaseid toimeid. Lisaks eelöeldule, käsitletakse lõputöös ka ravimijääkide liikumist keskkonnas selle mõju nii loodusele, loomadele kui ka meile. Ravimijäägid satuvad keskkonda inimeste väljaheidetest, loomade sõnnikust ja põldudele laotatud reoveestetest. Veel jõuavad ravimijäägid keskkonda inimeste mõtlematust käitumisest (ravimite ära viskamine selleks mitte ettenähtud kohta). Ravimijäägid satuvad meie toidulauale kas loomade kaudu või põllul kasvatavate taimede kaudu. Põllul, kus on laotatud reoveesettest tehtud sõnnikut, ei tohi peale teravilja vähemalt aasta möödudes midagi muud kasvatada (kuna mõned ravimijäägud on kauapüsivad). Näiteks lehmade puhul, kellel on udarapõletik ja keda ravitakse antibiootikumidega, tuleks neid lüpsta tervetest lehmadest eraldi (piim kõrvaldada) selleks, et see saastunud piim ei satuks meie toidulauale. Ravimijäägid satuvad veekeskkonda ka kala või krevetikasvatuste kaudu (seal manustatakse ravimeid läbi sööda) ning läbi reoveepuhastusseadmete (puhastusseadmed ei suuda ravimijääke eraldada ja seega ei ole puhastatud vesi täielikult ravimijääkidest vaba). Võimaluse korral tuleks leida kalade ja kreveti kasvatsutes ravimite manustamiseks mingi teine viis ja reoveepuhastusseadmetesse toimivaid püüdureid lisada selleks, et võimalikult vähe ravimijääke satuks vette. Ravimijäägid on ka üks võimalikest resistentsuse tekke põhjustest. Tuleks teha kõik selleks, et need ei satuks keskkonda ega ohustaks meid.Nimetus Piiratud juurdepääs Ravimijäägid ja nende mõju keskkonnale(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Piiskoppel, Kaidi; Lember, ErkiAina intensiivsem ravimite tarvitamine on esile tõstnud keskkonnaprobleemi, kus ravimite jäägid jõuavad ringiga inimeseni, tekitades tõsiseid tervisehäireid. Ravimid on erinevate keemiliste omadustega, mistõttu on erinev ka nende püsivus looduses, levik või hoopiski metaboliitide omadused. Ravimite omaduste varieeruvus teeb nende jääkide eemaldamise veelgi keerulisemaks. Antud töös käsitletud viis toimeainet on maailmas tekitanud palju kahju. Nendeks on propranolool, etünüülöstradiool, sulfametoksasool, diklofenak ning ibuprofeen. Vaatluse all olevad toimeainete kohta on välja toodud mõju, mis avaldub merekeskkonnale ning seeläbi ka inimesele. Proprapronooli jäägid pärsivad kalade kasvu ning mõjutavad nende närvisüsteemi. Etünüülöstradiooli jäägid mõjutavad aga kalade sigimist ning isakalade soo muutumist. Sulfametoksasooli jäägid veekeskkonnas takistavad kalade ning vetikate kasvu. Valuvaigistite hulka kuuluv diklofenaki toimeaine ning selle jäägid mõjutavad kalade liikuvust ning need on hästi bioakumuleeruvad ja püsivad ained, põhjustades mitmete organismide surma. Ibuprofeeni jäägid aga mõjutavad kalade kudemisprotsesse ning nende kasvu. Tihtipeale ei esine looduses üksikud toimeained eraldi, vaid gruppidena ehk ravimite segudena. Kui üksikud toimeained ei pruugi avaldada tõsist mõju, siis on suur oht ravimite segude mõjul, mida antud töös hinnata pole võimalik. Seni on kindlaks tehtud, et suurim terviseriskide oht inimesele on siiski läbi toiduvõrgustiku, mis on seostatavad tarbivate mereandidega, mis sisaldavad mitmeid saasteaineid, sealhulgas ravimijääke. Seni puudub hinnang, mil määral ravimijäägid kanduvad edasi inimesele läbi toiduvõrgustiku ehk puudub teadmine bioloogilisest kuhjumisest. Ravimijääke on leitud näiteks kapsastes, ubades ning porgandites. Akumulatsiooni tagajärjed toiduvõrgustikus tekitavad inimestele tõsiseid tervisekahjustusi. Näiteks põhjustavad etünüülöstradiooli jäägid akumuleeruvuse tagajärjel inimestes kantserogeensust ning sulfoonamiidide jäägid inimestes antibiootikumide resistentsust. Ravimijäägid jõuavad kanalisatsiooni ning loodusesse läbi mitmete protsesside. Kõige rohkem satub kanalisatsiooni ravimijääke inimeste väljaheidete kaudu kodumajapidamistest ja haiglatest. Samuti on suur osa kasutamata ning aegunud ravimitel, millest inimene vabaneb läbi tualeti. Otse loodusesse satuvad ravimijäägid looma väljaheidetega, mida kasutatakse väetisena ning seetõttu satuvad jäägid ka põllumajandussaadustega inimeste toidulauale. Töö käigus leiti Läänemere ravimijääkide kontsentratsioonid. Ravimiameti müügiandmete analüüsi käigus toodi välja viie toimeaine jääkide kontsentratsioonid kaheksa Eesti linna heitvetest. Linnade valik põhines kohtades, kus heitvee süvalase toimub merre. Propranolooli ning sulfametoksasooli jäägid Läänemeres pole 2014. aasta seisuga ületanud seni kindlaks tehtud ohtlikkuse piiri. Etünüülöstradiooli jääkide puhul selgus madalaima toimet avaldava kontsentratsiooni ületus Läänemeres, mistõttu ohustab see isakalade soo muutumist. Diklofenaki jääkide puhul on märgatud kontsentratsioonil 1 µg/l vähest kroonilist toksilisust, mille tase on ületatud ka Eesti kolme linna heitvee suublas – Kundas, Kärdlas ning Haapsalus. Ibuprofeeni jäägid ohustavad Läänemeres aga kirpvähilisi, mis osutub ohtlikuks just toiduvõrgus edasikandumise tõttu. Rahvastiku vananemisega suureneb ravimite tarbimine ning seetõttu kasvavad ka kontsentratsioonid heitvetes. Kõigi toimeainete ja ravimite puhul on suureks ohuks pikemaajaline akumuleeruvus, mis kandub iga toiduvõrgustiku troofilise tasemega edasi kordistudes ohtlikuks kontsentratsiooniks. Samuti pole antud töös käsitletud ravimite segude ehk „kokteiliefekti“, mida antud töös hinnata pole võimalik. Ravimite tarbimisega kaasneb oht kõrvalistele organismidele, mistõttu võivad ravimijäägid ringiga sattuda inimese toidulauale tagasi. Seoses beebipillide jääkide sattumisega keskkonda, on ohustatud isakalad, mille kaudu on mõjutatud kalade arvukus, mis omakorda mõjutab inimese toidulaua vaesumist. Töös käsitletud keskkonnariski mõjutavad mitmed tegurid, mille tõttu võivad tulemused olla küsitavad. Antud töö tulemusi võib mõjutada faktorite üle-või alahinnatus, ravimite musta turu mittearvestamine ning reoveepuhastusjaamade eemaldamise efektiivsuste kõikumine. Lahenduseks oleks inimeste üleüldine teadlikkuse tõstmine vanade ravimite käitlusest ning ravimite päritolust. Samuti tuleks välja töötada tehnoloogiad, mis aitaksid efektiivsemalt eemaldada ravimijääke reoveepuhastusjaamades. Järgnevateks teema uurimise suundadeks oleks ravimite segude mõju kindlaks tegemine. Samuti tuleks tähelepanu pöörata reoveepuhastuse protsessidele, mis võimaldaksid eemaldada ravimijääke efektiivsemalt.