Antibiootikumide kasutamisega ilmnenud tagasilöögid

Kuupäev

2017

Väljaande pealkiri

Väljaande ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tallinna Tehnikakõrgkool

Kokkuvõte

Antibiootikumide avastamine ja kasutuselevõtt on toonud kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi. Tänu antibiootikumide avastamisele on vähenenud surmaga lõppevate haiguste levik. Lõputöös antakse ülevaade antibiootikumide klassifikatsioonist, mõjuspekritest ja anlüüsitakse turustatud antibiootikumide hulkasid ning müügi dünaamikat. Resistentsuse teke on maailmale üha suurem probleem. Resistentsuse vältimiseks tuleks kasutada antibakteriaalseid ravimeid mõistlikult (pidada kinni keeluajast, ravikuuri pikkusest ja vältida ravimite sattumist loodusesse). Pikemaajaliselt avastada, katsetada ja toota uusi antibiootikume. Antibiootikumide ravile otsivad teadlased alternatiivseid ravivõimalusi nagu näiteks faagiravi. Lisaks teistele maadele uurivad ja katsetavad Soome teadlased faagiravi. On leitud ka palju looduslike ravimeid (näiteks küüslaauk, päevakübar, ingver jt.) mis mingil määral sisaldavad antibiootikumidele omaseid toimeid. Lisaks eelöeldule, käsitletakse lõputöös ka ravimijääkide liikumist keskkonnas selle mõju nii loodusele, loomadele kui ka meile. Ravimijäägid satuvad keskkonda inimeste väljaheidetest, loomade sõnnikust ja põldudele laotatud reoveestetest. Veel jõuavad ravimijäägid keskkonda inimeste mõtlematust käitumisest (ravimite ära viskamine selleks mitte ettenähtud kohta). Ravimijäägid satuvad meie toidulauale kas loomade kaudu või põllul kasvatavate taimede kaudu. Põllul, kus on laotatud reoveesettest tehtud sõnnikut, ei tohi peale teravilja vähemalt aasta möödudes midagi muud kasvatada (kuna mõned ravimijäägud on kauapüsivad). Näiteks lehmade puhul, kellel on udarapõletik ja keda ravitakse antibiootikumidega, tuleks neid lüpsta tervetest lehmadest eraldi (piim kõrvaldada) selleks, et see saastunud piim ei satuks meie toidulauale. Ravimijäägid satuvad veekeskkonda ka kala või krevetikasvatuste kaudu (seal manustatakse ravimeid läbi sööda) ning läbi reoveepuhastusseadmete (puhastusseadmed ei suuda ravimijääke eraldada ja seega ei ole puhastatud vesi täielikult ravimijääkidest vaba). Võimaluse korral tuleks leida kalade ja kreveti kasvatsutes ravimite manustamiseks mingi teine viis ja reoveepuhastusseadmetesse toimivaid püüdureid lisada selleks, et võimalikult vähe ravimijääke satuks vette. Ravimijäägid on ka üks võimalikest resistentsuse tekke põhjustest. Tuleks teha kõik selleks, et need ei satuks keskkonda ega ohustaks meid.


The subject is topical because some studies suggest that the human race could get back to the time before antibiotics. The graduation thesis is intended to provide an overview of the discovery and use of antibiotics and the factors that could lead to the weakening or disappearing of antibiotics curing effect. The objectives set in the graduation thesis were the following: to obtain an overview of the antimicrobial formulations and their spectrum; to explain the concept of resistance and its possible consequences; to identify and analyse the laws governing the use of antibiotics in medicine and veterinary medicine; to clarify antibiotics impact on the environment. The thesis was divided into three parts, the theoretical part, the statistical review and discussion of the results. The discovery and introduction of antibiotics has led to both positive and negative consequences. Due to the discovery of antibiotics the spread of fatal diseases has decreased. The thesis provides an overview of the classification of antibiotics, the effect of spectrum editors and the quantity of marketed antibiotics and the sales dynamics. Development of resistance is becoming a major problem worldwide. To avoid resistance, antibacterial agents should be used reasonably (in compliance to the withdrawal period, following the duration of treatment and preventing drugs from entering the environment). In long-term perspective, it is necessary to discover, test and produce new antibiotics. Scientists are seeking alternative therapies to antibiotic treatment such as phage therapy. In addition to other countries, Finnish scientist are investigating and experimenting with phage therapy. Many natural medicines (such as garlic, Echinacea, ginger, et al.) contain agents which have a similar effect to antibiotics. In addition to the above, the final part of the thesis deals with the movement of the medication in the environment, its impact on both the environment, animals and people. Residues are released from the faeces of humans, animals and the manure spread on the fields as sludge. More drug residues reach the environment through careless human behaviour (throwing away drugs in the 38 places not prescribed for the purpose). Residues get into our food via animals or plants. Residues get into the aquatic environment of fish and shrimp farms where drugs are administered in the feed, and through wastewater treatment equipment while scrubbers are unable to separate the residues, and hence wastewater is not completely purified from drugs. Whenever possible, fish and shrimp farms should administer drugs in some other way, and in wastewater treatment facilities scavengers should be used in order to minimize the amount of drugs residues that get into the water. Residues are also one of the possible reasons for the emergence of resistance. All measures should be taken to prevent antibiotics residues from entering the surrounding environment or endangering humans.

Kirjeldus

Märksõnad

Viide