Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine Märksõna "Environmental Technology--Environmental Protection--Environmental Monitoring" järgi
Näitamisel1 - 9 9-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Aegviidu asula joogivee kvaliteedi probleemid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Ratas, Siim- Kristjan; Sillaste, ViiuAntud töös on võrreldud vastavalt püstitatud eesmärkidele nelja Aegviidu alevi veepuhasti veeproovide näitusid, mis olid aluseks tarbitava vee kvaliteedi hindamisel. Analüüs näitas, et alevisisene veepuhasti töötab eeskujulikult, probleeme jagub vanade veepuhastitega. Kohalike elanike hinnanguid, et vesi on ebakvaliteetne, on tõestatud ka Terviseameti akrediteeritud veelabori veeproovide tulemustega. Peamised probleemid joogivees on hägusus, värvus ning liigkõrge rauasisaldus. Puurkaevud on vanadel veepuhastitel madalamad, sellest tulenevalt on põhjavee analüüsid näidanud, et vee kvaliteet ülemistes pinnasekihtides on kehvem kui käige hiljem ehitatud veepuhastis, raskemaks teeb nende võrdluse ka see, et pinnased on erinevad ja jaamad ei asu kõrvuti ühel territooriumil. Jõe tänav eristub selle poolest, et teised veepuhastis asuvad oluliselt liivasemal pinnasel ja kõrgemal kui Jõe tn pumbajaam. Pinnas on pehme ja madal, samuti voolab mõne meetri kaugusel hoonest jõgi, mis kevadise suurvee ajal madalama metsa katab veega. Need veed satuvad ka suhteliselt madalasse veevõtukaevu. Mis aga väga hästi eristab uut ja vanasid veejaamu, on lõpptarbija juurest võetud veeproovid. Veeproovid sedastavad vanadest jaamadest võetud proovides suurt hägususe ja värvuse tõusu, mis ei ole seadusega reglementeeritud, kuid rauasisaldus on siin piirnormidest kohati mitmeid kordi kõrgem. Selle põhjuseks on arutluste ja proovivõtukohtade tulemuste võrdluse põhjal vana torustik, mida kasutatakse tarbijale vee edastamiseks elamusse. Uue veepuhasti näidust oli näha, et koolimaja vana veetrass reostas samuti puhast vett. Trassi vahetusega kadus koheselt ka rauaprobleem. Vanad jaamad on amortiseerunud ja investeeringuid ei planeerita. Uue veepuhasti ehitusega asendati vanad trassid kas koheselt või mõne aja möödudes uue veetrassiga ja tulemus saavutati kohe. Arutluste ja võrdluste põhjal võiks vanad veepuhastid/pumbamajad sulgeda, sest nende ekspluatatsioonis hoidmine on talvel väga kulukas. Vanad soojustamata hooned on küllaltki suured. Tühja ruumi on palju. Igas jaamas eraldi pumbad, rauaeraldusfiltrid jne. Iga asi maksab ja nii väikese asula peale nii palju veejaamasid ei ole kuidagi moodi otstarbekas. Vanade jaamade uuendamine algaks vana lammutamisega, puurkaevude rekonstrueerimisega, uute hoonete ehituse hankimisega. Probleemi lahendamiseks oleks vaja rajada ka uued trassid. Edaspidise lahendusena näeb autor Jõe tänava veepuhasti sulgemist ning teeb ettepaneku vedada alevisisese veejaama uuest torustikust uus väljavõte, ning juhtida sealt vesi Jõe tänava piirkonda. Sama ettepanek sobiks ka Poolemõisa piirkonnale. Kosenõmme veepuhastiga on olukord keerulisem, kuna asum on alevist kaugemal. Enne lõpliku otsuse tegemist on ettepanek viia läbi täiendavad uuringud. Saada vastus kas praegune uus veepuhasti suudaks ära toita ka Kosenõmme piirkonna.Nimetus Piiratud juurdepääs Archimedese kruvi kasutamise eeluuring Kunda jõe näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Källo, Heiko; Erki, LemberKäesolev lõputöö on archimedese kruvi kasutamise eeluuring Kunda jõe näitel. Töö käigus selgus, et archimedese kruvi tehnoloogia on Eesti jõgedel perspektiivikas. Energeetiliselt avaldub eelis väikeste vooluhulkade juures, kus tema kasutegur on suurem. Lisaväärtus kalakruvi näol annab tellijale võidu projekti tasuvuses, kuid ka kindluse kalade rände tagamisel. Eelis konkurentide ees on töötav kalakruvi lahendus, mis sobib veekeskkonda oma töökindluse ja turvalisuse poolest. Kunda jõe põhjajäätumise uuringud näitasid, et põhjajää teket aitaks muu hulgas vähendada ka ajaloolise hüdroelektrijaama tööle panemine. Hetkel puudub paisul ka kalapääs, mis peaks seadusega tagama kalade rände võimalused. Archimedese kruvi paigaldamise abil saaks lahendada kalade rände probleemi ja samuti oleks astutud samm edasi põhjajäätumise vähendamise suunas. Riigil on plaanis paljude sarnaste paisude lammutamine. Lammutamine ei oleks kompromiss ja see ei lahendaks ühtegi probleemi, mis on tänasel päeval aktuaalsed seoses Kunda jõega. Põhjajäätumine muutuks hullemaks, sest jõest jääks järgi ainult vee nire. Samuti on ajaloost teada, et 100%-list kalapääsu pole kunagi vana HEJ paisu asukohas olnud, sest elektrijaam ehitati Kunda jõe alamjooksu 9,3 m suuruse loodusliku langusega lõigule, mis oli juba enne paisu rajamist paljude kala liikide jaoks läbimatu. Hoopis mõistlikum oleks antud olukorras kasutada archimedese kalakruvi, mis tagaks 100%-lise, turvalise kalapääsu igas mõõdus kaladele. Töös leiti, et archimedese kruvi edukaks kasutamiseks Eesti jõgedel tuleks teha järgmised sammud riigil, kes peaks esmalt üle vaatama oma seisukohad paisude suhtes. Kui otsustatakse, et archimedese kruvi on mõistlikum lahendus kui lammutamine, siis saab erasektor teemaga edasi tegeleda. Sisulisemaks põhjajäätumise uuringuteks saaks rajada põhjajäätumise jaama Kunda jõele. Täiustada tuleks uurimise metoodikat ja uuringute tegemisel kasutada täpsemaid instrumente.Nimetus Piiratud juurdepääs Atmosfääri saastekoormus Lääne-Virumaal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Allandi, Arlene; Tõnisson, ALääne-Virumaal asus 2013. aasta seisuga 140 käitist, mis on reguleeritud keskkonnalubadega, ning millest 107 omas kitsama hõlmatusega välisõhu saasteluba, ning ülejäänud ettevõtted kandsid endas keskkonnakompleksloa kohustust. Maakonnas ei asu ühtegi riikliku seirejaama, kuid Lahemaalt tulevad andmed õhufooni kohta, ning suurettevõte Kunda Nordic Tsement omab maakonnas ainukesena seriekohustust selliselt, et omab pidevseirejaama. Lääne-Viru maakonna atmosfääriõhu seisukord on valdavalt hea, kui võrrelda olemust välisõhu suursaastajatega (VKG, Eesti Energia SEJ jt), kes asuvad suures osas Ida-Virumaal. Samuti on tööstus koondunud ka Harjumaale, mistõttu ka Harju maakond on saastatuim kui Lääne-Virumaa. Kuid ülejäänud 12 maakonda võivad tunda suuremat uhkust puhta õhu üle, kui Lääne-Virulased. Maakonna saastatuim paik on Kunda linn, kus asub tsemenditehas Kunda Nordic Tsement, ning haavapuitmassi tehas Estonian Cell. Mõlemad ettevõtted jäävad saastetasude laekumise pingereas maakonna esikümnesse. Kõige vähem saastetasusid laekub maakonnas Euro Oil tanklast, ning samuti mitmest väikettevõtte lokaalsest katlamajast. Süsinikoksiid on maakonna õhus saasteainetest ülakaalukaim, kuid langevas trendis. Tõusvas trendis on maakonna atmosfääriõhu koostises tahked osakesed, mis on pärit mitmetest töötleva tööstuse ettevõttest (Kunda Nordic Tsement, Stora Enso Eesti AS ja mitmed teised puidutööstused) ning samuti katlamajadest, kes toodavad soojust tahkekütusest. Kuigi põlevkivi on kasutusel vaid Tapa linna soojavarustajal, siis puitmass on populaarsust kogumas väga mitmete kohalikes toasooja allikates. Kuid samas peab tõdema, et biomassi kasutamine on pigem laiem suund, kui teiste kütuste keeld. Samuti on võimalik PM osakeste konsentratsioone vähendada, lisades kateldele püüdeseadmeid. Saastetasudelt laekuva KIK rahastusena on see üks võimalik varjant saada makstud tulu kaudselt tagasi. Samuti võimaldab iga investeering õhutasusid asendada, mis on ka keskkonnahoidlikkuse ja säästva arengu üks suundadest.Nimetus Piiratud juurdepääs Keskkonnamüra Tallinnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Tšapis, Tiia; Eensaar, AguTöö esimeses osas kirjeldatakse lühidalt keskkonnamüra olemust. Keskkonnamüra probleem on eriti terav Tallinnas, kus on intensiivne auto-, rongi- ja lennuliiklus. Keskkonnamüra hindamiseks on Tallinna Keskkonnaameti tellimusel aastal 2012 valminud Tallinna linna strateegiline mürakaart, mis käsitleb 2010. aasta olukorda. Tallinna strateegilise mürakaardi tulemuste kontrollimiseks ning müraolukorra muutuste väljaselgitamiseks viidi Tallinna viies erinevas piirkonnas - Nõmmel, Järvel, Kristiines, kesklinnas ja Mustamäel läbi keskkonnamüra mõõtmised. Mõõtmispunktid valiti lähtuvalt strateegilisest mürakaardist – erineva müratasemega piirkondades. Mõõtmisseadmena kasutati Multifunction Environment Meter PeakTech 5035. Müra keskmist ja maksimaalset taset mõõdeti igas mõõtepunktis kolmel järjestikusel päeval ajavahemikul 10…24 intervalliga 2 tundi. Mõõtmistulemuste statistiline kokkuvõte on toodud (Tabel 1). Töös analüüsiti müratasemete esinemissagedusi ning keskmiste ja maksimaalsete müratasemete ööpäevast käiku igas mõõtepunktis. Saadud tulemusi võrreldi 2012.a. Tallinna strateegilise mürakaardi andmetega. Andmete võrdlusel selgus, et müratase Kristiines, Liivalaias, Järvel Pärnu mnt-l, ja Mustamäe piirkonnas vastab Tallinna strateegilisel mürakaardil toodud tasemetele. Võimalikku tõusu ei olnud nendes kohtades võimalik tuvastada, kuna maksimaalne müratase on kaardil fikseerimata. Mõõtmised näitasid, et Kadaka pst/Pärnu mnt ristmiku piirkonnas on müra tase oluliselt tõusnud. Võrdluskatsed Lepistiku peatuses näitasid, et peatuses töötava statsionaarse müramõõturi näidud on 3…5 dB väiksemad kui mõõteseadmega PeakTech 5035 saadud tulemused. Mõõtmistulemuste analüüs näitas, et Pärnu maantee müraekraan Järvel vähendab keskkonnamüra ligikaudu 12 dB.Nimetus Piiratud juurdepääs Päikesepargi tootlikkusest ja tasuvusajast sõltuvalt paneelide paigaldusest(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sillajõe, Mirjam; Paist, AaduPäikesetehnoloogia on maailmas kiiresti arenev sektor ja hea alternatiiv fossiilsetele energiaallikatele. Viimastel aastatel on nii Eestis kui mujal maailmas päikeseenergia kasutus märkimisväärselt kasvanud ning kasvu prognoositakse ka tulevikus. Fossiilsete energiaallikate vähendamiseks ja taastuva energia laialdasemaks kasutuseks on Euroopa Liit ja sinna kuuluvad riigid võtnud eesmärkideks päikeseenergia osakaalu suurendamise. Päikeseenergia lahendused on tänapäeval siiski veel üsna kallid ning päikesepaneelide efektiivsus madal. Seega tekib küsimus, kas päikeseelektrijaam on piisavalt tasuv, et sellesse investeerida. Hiljem kui 2020. aasta lõpuga liitunud elektritootjatel ei ole enam võimalik saada taastuvenergia toetust, mis pikendab oluliselt tasuvusaegasid ja võib avaldada negatiivset mõju päikeseenergia kasutusele. Tasuvusaeg sõltub suurel määral sellest, kui palju elektrit jaam toodab. Eestis on küllalt päikesepaistelisi päevi, et tagada piisav tootlus päikeseenergiasse investeerimiseks, kuigi mõningal määral erineb ka Eesti oludes päikesepaisteliste päevade arv. Tootlikkust mõjutab ka paneeli asend ja ebasoodsate asendite korral võib tootlikkus väheneda suurel määral. Käesolevas töös uuriti päikeseelektrijaamade tootlikkusi sõltuvalt paneeli paigaldussuunast ja kaldenurgast. Lisaks võrreldi tasuvusaegasid müüdavale elektrile erinevate paneeli asendite korral ning taastuvenergia toetusega arvestades ja mitte arvestades. Päikeseelektrijaamade projekteerimiseks ja elektritoodangute leidmiseks kasutati tarkvara PV SOL premium. Elektritoodangu koguseid sõltuvalt paigaldussuunast ja kaldenurgast analüüsiti kahe erineva elektrijaama puhul, millest üks oli 50 kW maapaigaldus ja teine 5 kW katusepaigaldus. Tasuvusajad leiti 50 kW maapaigaldusele, kus kogu toodetav elekter müüakse võrku. Tasuvusaegade võrdlemiseks leiti lihttasuvusajad, mis sõltuvad investeeringu algmaksumusest ja aastasest tulust. Mõlema elektrijaama korral leiti, et parim paigaldussuund on lõunast 15 kraadi lääne poole ning parim paneeli kaldenurk 40 kraadi. Maapaigalduse tootlikkus oli sellise paneelide asetuse korral 53896 kWh/aastas ja katusepaigalduse puhul 5797 kWh/aastas. Tootlikkused langevad ida suunal rohkem kui lääne pool samadel kraadidel. Näiteks, kui 30 kraadise kaldenurga korral ja 45 kraadisel KOKKUVÕTE 32 suunal läände on maapaigalduse tootlikkus 51950 kWh/aastas, siis samal suunal itta on tootlikkus 49190 kWh/aastas ehk 2760 kWh väiksem. Lääne suunas on tootlikkuste langused enamasti alla 5% kuni 45 kraadisel suunal ja 20 kuni 50 kraadisel kaldenurgal. Kuni 2% tootlikkuse langus tekib 30 kraadisel suunal 30 kuni 40 kaldega ja 15 kraadisel suunal 30 kuni 50 kraadise kaldega. Lõuna suunal jääb tootlikkuse langus 2 % ümbrusesse 30 kuni 50 kraadise kaldenurga korral ning 20 kraadise kaldenurga puhul on tootlikkus alla 5 %. Ida suunas ei jää tootlikkuse langus ühelgi juhul alla 2%. Paneeli kaldega 30 kuni 50 kraadi ja suunal kuni 15 kraadi itta on tootlikkuse langus kuni 5%. Kõige tõhusama paneeli asendi korral saadi taastuvenergia toetuseta lihttasuvusajaks 14,5 aastat. Arvestades toetust on tasuvusajaks 7,2 aastat. Võrreldes paneeli kallet 40 kraadi ja 25 kraadi, siis ei ole tasuvusaegadel eriti suurt erinevust. Ka suundadel 15 kraadi idas kuni 15 kraadi läänes on tasuvusajad üsna sarnased. 45 kraadi puhul idas pikeneb tasuvusaeg natuke üle aasta ning 60 kraadisel suunal idas umbes 1,5 aastat. 45 kraadi läänes pikeneb tasuvusaeg pool aastat ja 60 kraadisel suunal läänes mõnevõrra üle aasta. Taastuvenergia toetuse maksmise lõpetamine pikendab tasuvusaegasid ligikaudu poole võrra, kui soovitakse päikeseelektrijaam paigaldada eesmärgiga elektrit müüa.Nimetus Piiratud juurdepääs Puidutööstusest tuleneva nõrgvee keskkonnamõju uurimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kukk, Liis; Lember, ErkiPuidutööstuste palkide ja puitmaterjalide nõrg- ja reovee mõju ümbritsevale veekeskkonnale on tunduvalt suurem, kui lõputöö koostamisel eelnevalt arvati. Põhjuseks võib arvestada asjaolu, et palkide ladustamisaladelt tulenevat nõrg- ja reovee mõju veekeskkonnale ei ole piisavalt uuritud ning vajab põhjalikumat vee analüüse just puidust tulenevate saasteainetele: vaikhapped, ligniin ja taniin. Käesoleva töö raames saab mitmete oluliste veekvaliteedi näitajate piirväärtustega määratleda kindlad punktreostusallikad. Antud lõputöös uuritud Navesti jõe piirkond peaks olema suurendatud tähelepanud all seoses lõhejõgedele määratud vee kvaliteedi näitajate piirmääraja tõttu. Navesti jõgi kuulub Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse lisaks kuulub veekogu osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Lääne – Eesti vesikonna VMK kohaselt on Navesti jõgi tugevasti muutunud veekogum ning kesises seisundis. Samuti on kohalikud omavalitsused tugevasti muutnud veekogu maaparanduse eesmärgil, regulaarselt süvendatud ning ümber kujundatud. Lõputöös on välja toodud siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm 2017-2023 (perspektiiviga 2027). Teostatud tööde sisuks oli Navesti keskjooksu õgvendatud sängilõikude juhtimine looduslikku sängi (Jälevere ja Navesti küla piirkonnas) koelmualade kvaliteedi parandamiseks. Lõputöös analüüsiti vee näitajaid Macherey – Nagel Visocolor Eco analüüsikohvriga ning mõõtetulemusi sai võrrelda Keskkonnaseire teostatud proovidega. Analüüsikohvriga mõõdeti ning võrreldi Keskkonnaseire tulemustega järgmisi veekvaliteedi näitajaid: NO2-, NO3-, NH4+, PO43- ja pH. Lisaks nendele näitajatele sai Tallinna Tehnikakõrgkooli laboratooriumis mõõdetud vee BHT7, sest antud analüüsikohver BHT mõõtmist ei võimaldanud. Võrreldavate kvaliteedinäitajate tulemusi võis mõjutada mõõteperiood, Keskkonnaagentuur on keskkonnaseire programmides avaldanud 2017. aasta I. ja II. etapi vahearuanded. Mõõtmistulemuste võrreldavaks perioodiks võeti 2016. aasta jõgede hüdrokeemilised seired. Põllumajanduse mõju Navesti jõe veekeskkonnale on lõputöö vaadeldavas lõigus märkimisväärselt olematu. Arvestades valdkonna minimaalset tegevust võib kaudselt põllumajandus Navesti jõe ökoloogilist seisundit mõjutada, kuid autori mõõtmistulemustes mõju ei kajastunud. Valdkonda reguleerivatest õigusaktidest on käesoleva töö raames Veeseaduse määrus nr 58, mis sätestab lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude vee kvaliteedinõudeid, lisaks määrus nr 99 reguleerib reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõudeid, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Puidutööstusettevõttele väljastatud vee erikasutusloa piirmäärad on kehtestatud määruse nr 99 alusel. Puidutööstuse nõrg- ja reovee mõju veekeskkonnale ei ole Eestis kuigi põhjalikult uuritud ning pole leitud meetmeid, kuidas veekvaliteedi näitajaid antud valdkonnas parendada. Tuginedes välismaistele põhjalikele uurimustöödele, siis nõrgvee näitajaid saab parandada osoneerimisega. Osoneerimine vähendas märkimisväärselt nõrgvee happelisust, 80 kuni 90 %, tanniini kogused väheneksid 90 kuni 95 %, ligniini ja vaikhappe näitajad 95 kuni 100 %.Nimetus Piiratud juurdepääs Rohelise kontori analüüs ABB AS peakontori näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kohv, Merit; Vilms, Monica; Merit KohvLõputöö teemaks on „Rohelise kontori analüüs ABB AS peakontori näitel“. Teema valiku idee tekkis autoril sellest, kui 2019. aasta lõpuks korraldas Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsatsioon (EKJA) seminari pealkirjaga „Roheline kontor ja ringmajandus“. Põhjus, miks autor antud seminaril osales oli see, et analüüsitavas kontoris oldi jäätmete sorteerimise projektiga sealmaal, kus tuli soetada sorteerimiskastid. Kuna seminari üheks teemaks oli erinevate jäätmekogumiseks mõeldud kastide tutvustamine erinevate tootjate poolt, tundus see hea koht informatsiooni saamiseks. Seega teema oli väga aktuaalne autori enda jaoks kui ka üldisemalt ühiskonnas ja ka analüüsitavas ettevõttes, kus inimesed on muutumas oma mõttelaadilt järjest „rohelisemaks“ ning üha enam peetakse oluliseks keskkonnahoidu. Üha rohkem inimesi töötab igapäevaselt kontorites – büroohoonete kerkimist on igapäeva linnapildis väga selgelt näha, tuues näiteks kasvõi Ülemiste City, kuhu viimaste aastatega on rajatud hulgaliselt büroohooneid ja -pindu. Kuna inimesed veedavad tööl olles ehk siinkohal kontorites suure osa oma päevast on oluline, et ka need hooned oleksid võimalikult keskkonnasäästlikud ja targad. Tihtipeale aga ei ole ettevõtete töötajatel endal nii palju teadmisi ja sisendit, mille arvelt hakata mõtlema sellele, kuidas saaks oma bürood teha rohelisemaks – siinkohal on hea võtta appi juba mõni välja töötatud süsteem, nagu näiteks EKJA poolt välja töötatud Rohelise Kontori süsteem, mis aitab ettevõttel hinnata oma senist keskkonnaalast tegevust ning aitab mõelda, millistes valdkondades saab veel paraneda. ABB on väga globaalne ettevõte, kes hoolib väga oma inimestest ja samuti ka keskkonnast. Siinkohal tekkiski idee analüüsida ABB AS peakontorit Jüris Rohelise Kontori kriteeriumitele vastamises. Aluseks võeti Rohelise Kontori kontrollküsimustik ja Rohelise Kontori käsiraamat, eesmärgiga välja selgitada just eelnimetatud vahendite kaudu hetkeolukord ning hinnata, millisel määral kvalifitseerub analüüsitav kontor Rohelise Kontori märgise kandidaadiks. Uurimistööst võivad kasu saada ka teised ettevõtted, kes soovivad oma tegevust viia loodusele lähemale ning saada lisainformatsiooni ning praktilist näidet selle kohta, kuidas analüüsi läbi viia. Töö koosneb sissejuhatusest, kokkuvõttest, inglise keelsest kokkuvõttest ning kasutatud allikatest. Peatükke on töös neli ning nendel peatükkidel omakorda kokku alapeatükke 22. Lisaks on töös suurel hulgal jooniseid illustreerimaks erinevaid teemasid. Kõige enam on töö koostamisel abi saadud Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsatsioonilt nii käsiraamatu kui kontrollküsimustiku näol.Nimetus Piiratud juurdepääs Suletud tavajäätmeprügilate järelseiretulemuste analüüsimine nõrgvee põhjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Saluri, Kärt; Lember, Erki; Kristel LopsikPrügilatega seotud kõige suurem keskkonnamõju avaldub prügilate nõrgvee sattumisest loodusesse. Nõrgvesi võib sisaldada palju erinevaid saasteaineid ning selle kogus ja omadused sõltuvad suurel määral orgaanika osakaalust prügilademes. Juba suletud prügilad võivad keskkonda mõjutada aastakümneid, sest jäätmetes sisalduv orgaaniline aine läbib enne stabiliseerumist neli erinevat faasi ning nõrgvee teke on paratamatu. Käesoleva töö eesmärgiks on pakkuda aktuaalset informatsiooni andmeanalüüsi näol, mille kaudu on võimalik tuvastada, millises seisus on suletud prügilad nõrgvee seireandmete põhjal ning milline on nende mõju keskkonnale praegusel ajahetkel. Töö tulemusel valmib hinnang seiretulemuste vastavusele nõuetele ning mittevastavuste põhjustele. Uurimuse käigus tehakse ettepanekud seire täiendamiseks andmete kogumise ja analüüsimise osas ning pakutakse lahendusi edaspidiselt suletavate prügilate järelseireks. Järjepidevuse tagamiseks antakse soovitusi järelseiretulemuste kogumiseks ja analüüsimiseks. Käesolevas töös uuriti nelja suletud tavajäätmete väikeprügila - Adiste, Ussimäe, Valga ja Räpo – nõrgvee seiretulemusi. Vajalikud seireandmed ja sulgemise dokumendid päriti Keskkonnaametilt, kes vastutab suletud prügilate seiretulemuste kogumise eest. Töö käigus anti ülevaade prügilate sulgemisest ning järelhoolduskohustustest. Autor koostas nõrgvee seireandmetele analüüsi, mille käigus süstematiseeris andmed ning tõi välja määrusega kehtestatud kohustuslike näitajate tulemuste üksikanalüüsid. Nõrgvee kvaliteedi määramiseks kõrvutati prügilate proovide tulemusi hetkel kehtivate heitvee piirväärtustega.Nimetus Piiratud juurdepääs Võrtsjärve hüdroloogilise seire analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Pärnaku, Lauri; Kalda, OliverHüdroloogiline uuring kogub erinevaid andmeid veekeskkonna kohta. Keskkonnagentuuri hüdroloogiaosakond teostab, töötleb, salvestab ja levitab kogutud andmeid. Kogutud andmetest saab teha ka prognoose ja arvutusi. Järved on üldiselt suure tähtsusega inimeste jaoks kuna varustavad meid veega mida me kasutame põllumajanduses, tööstuses kui ka koduses majapidamises. Veekogud ei varusta meid ainult veega vaid ka toiduga kalade näol. Kuigi magevesi on meile üüratult vajalik siis toimub ikkagi veekogude reostus inimeste poolt, mis põhjustavad veekogus ökoloogilisi muudatusi. Järvede ja tiikide ökosüsteemid saavad kahjustada erinevate inimtegurite tõttu nagu näiteks suurenenud toitainete hulgad vees, veekogu saastamine, happevihmad kui ka võõrliikide sissetoomine. Veekogus toimuvatest muutustest saab aru tehes seiret läbi pikaajalise perioodi. Võrtsjärve seire toimub alates aastast 1954, kui sinna rajati limnoloogiajaam. Igakuist järve seiret tehakse aastast 1965 ning alates 1994 on Võrtsjärve seire riikliku keskkonnaseire programmi osa. Võrtsjärve seire eesmärgiks on teabe saamine järve hüdrokeemilise ja hüdrobioloogilise seisundi kohta kohta kui ka pikaajaliste protsesside selgitamiseks ning muutuste ja kriisiolukordade prognoosimiseks. Võrtsjärve seisund on aastatega paranenud. Peamised tegurid, mis mõjutavad veekogu, on seotud jääkattega ning muutustes veetasemes. Järv on mõjutatud oma suure pindala ja madala sügavuse tõttu tugevasti mõjutatud füüsikaliste (päikesevalgus, temperatuur, tuul, pH) tegurite poolt. Oma osa on ka inimteguritel. Lähedal asuvad farmid, põllumaad ning asulad mõjutavad veekogu lisatoitainetega, mis põhjustab taimede kiire kasvamise ehk eutrofeerumise. Seire tulemustest on näha, et mitmed näitajad on omavahel korreleerunud.