Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine Märksõna "Environmental Technology--Technology and Waste Management" järgi
Näitamisel1 - 16 16-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kasutamise võimalused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Ridbeck, Ann-Riin; Oja, AhtoBiogaas on looduslik kõrge metaani sisaldusega kütus, mida saadakse hapnikuvaba kääritamise teel. Leida võib biogaasi looduses asuvatest anaeroobsetest keskkondadest, kuid peamiselt toodetakse seda siiski kääritites tehislikult, luues gaasi teket soodustavad tingimused. Gaasi tootmiseks on lisaks spetsiaalsele tehnikale vajalik sobiv substraat, ehk tooraine, milleks enamasti on põllumajanduses tekkiv hein, silo, loomasõnnik või läga ning tootmises tekkivad orgaaniliselt lagunevad jäätmed ning reoveemuda. Eestis toodetakse biogaasi ligi kahekümnes erinevas ettevõttes – viimaste andmete kohaselt kuni 10 miljonit kuupmeetrit aastas. Kuid võrreldes teiste taastuvenergialiikidega on seda siiski üsna vähe. Biogaasi toodetakse peamiselt soojusenergia tootmiseks kuid puhastatuna biometaaniks, on seda võimalik kasutada ka kütusena transpordisektoris. Kuna Eesti transpordisektoris kasutatava alternatiivsetest taastuvatest allikatest pärineva energia protsent on hetkel peaaegu null ning aastaks 2020 peab selle osakaaluks olema 10%, tundub biometaan olevat sobiv antud probleemi lahendama. Biogaasi töötlusprotsessi kuuluvad substraadi eeltöötlus, biogaasi kääritamine, biogaasi puhastamine ning digestaadi järeltöötlemine. Biogaasi tootmistehnoloogiaid võib jagada mitmeti: • kuiv- ning märkääritustehnoloogia; • üheetapiline, kaheetapiline ning kolmeetapiline tehnoloogia; • psührofiilne, mesofiilne ning termofiilne tehnoloogia; • katkeva, osaliselt katkeva ning katkematu täitmisega tehnoloogia. Biogaasi kasutamisel kütusena transpordisektoris, tuleb see eelnevalt puhastada biometaaniks, ehk tõsta metaani sisaldust ning vähendada teiste ainete osakaalu. Biometaani tootmiseks tuleb valida konkreetsetele tingimustele ning olukorrale vastav tööstuslik puhastustehnoloogia: • keemiline absorbeerimine; • füüsikaline absorptsioon; • orgaanilis-füüsikaline puhastamine; • surve all adsorbeerimine; • membraani eraldamine; • krüotehnoloogia. Substraadi kääritamisel biogaasiks tekib jääkprodukt, mida nimetatakse kääritusjäägiks, ehk digestaadiks, mis koosneb peamiselt lämmastikust, fosforist, kaaliumist ning väävlist. Olenevalt niiskusprotsendist ning kuivaine sisaldusest võib kääritusjääk olla nii vedelas kui tahkes olekus. Samuti võib vajada lõpp-produkt, olenevalt kasutatud substraadist, järeltöötlust ehk hügieniseerimist. Digestaat ladustatakse peamiselt lägahoidlas või spetsiaalses kääritusjäägihoidlas, mis peab olema pealt kaetud. Arvestades, et biogaasi tootmiseks kasutatav substraadi hulk digestaadiks saamisel oluliselt ei vähene, võib selle hilisem hoiustamine osutuda üsna probleemseks. Vastavalt veeseadusele, on Eestis digestaadi kasutamine põldudel keelatud kuupäevade vahemikus 1. detsember kuni 31. märts, seega peab hoiustamiseks olema varutud üsna palju ruumi. Eestis kasutatakse digestaati peamiselt väetisena, mida tehes peab meeles pidama kääritusjäägi kvaliteedikontrolli - keelatud aineid sisaldava digestaadiga väetamine võib olla keskkonnale ning inimesele väga ohtlik. Kui on tegemist puhta ning korraliku kääritusjäägiga, toob aga väetis põllumehele suurt kasu. On tõestatud, et digestaadist toodetud väetis on oluliselt tõhusam kui loomadesõnnik. Sellegi poolest on antud lahendusel ka miinus – digestaadi segu on üsna keeruline transportida ning selle viimine kaugemale kui 10 km, ei ole põllumehele tasuv. Lisaks väetistele on digestaati võimalik kasutada ka vetikate tootmisel, kus viimane omistab kääritusjäägist vajalikud toitained ning süsihappegaasi. Digestaat võimaldab vetikatel toota biomassi ning selle rakkudes olevast õlist on hiljem võimalik luua transpordis kasutatavat kütust - biodiislit. Eesti geograafilist asukohta arvestades tasub silmas pidada, et makrovetikate kasvatamine ei ole siin kuigi praktiline - mikrovetikate kasutamine sobib Eesti tingimustes digestaadi abil biodiisli tootmiseks oluliselt paremini. Erinevate kuivatustehnoloogiate abil on võimalik biogaasi kääritusjäägist toota ka näiteks kuivsegu, graanuleid või pelleteid, mida saab hiljem kasutada granuleeritud väetisena, loomade allapanuna või kütusena soojusenergia tootmiseks. Tulevasel digestaadi kasutusalal mängib olulist rolli biogaasi tootmisel kasutatud substraadi koostis. Seni on Eestis kasutatud biogaasi kääritusjääki peamiselt siiski väetisena. Kuid, et kasutada ära produkti kogupotentsiaali, tasub eeskuju võtta teistest Euroopa riikidest ning katsetada taoliste edukate projektidega nagu näiteks mikrovetikate abil biodiisli tootmine või kuivtöötlemise abil pelletite ning graanulite tootmine. Digestaadi granuliseerimine on vajaliku tehnika olemasolul lihtsalt teostatav automatiseeritud protsess, mis kasutab digestaadi peaaegu täielikult ära. Saadud pelletite või graanulite pakendamine on lihtne ning hilisem transport ning hoiustamine mugav. Graanuleid oleks õige pakendamise korral võimalik müüa poes või suuremates kogustes otse põllumajandusettevõtetele oma tulevase saagi väetamiseks. Antud käitumismuster tagaks biogaasi tootjale suurima võimaliku kasumi kaotades seal juures digestaadi tahke jäägi utiliseerimisega seotud kulud.Nimetus Piiratud juurdepääs Biolagunevate köögijäätmete sorteerimise väikelahendus kodus kogumiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kätlin, Muug; Monica, VilmsKäesolevas töös uuriti elanike biolagunevate köögijäätmete kogumisharjumusi ning sooviti teada saada milline oleks mugav mahuti biojäätmete kogumiseks kodus. Selleks, et koguda vajalik informatsioon mahuti kavandi loomiseks koostas töö autor küsitluse veebikeskkonnas. Küsitlus koosnes neljateistkümnest küsimusest ning ühest vabas vormis lahtrist, kuhu said vastajad lisada teemakohaseid mõtteid ning soovitusi. Küsitluse esimesed kuus küsimust keskendusid elanike praegustele kogumisharjumustele ning kuus viimast küsimust esitati selleks, et teada saada milline võiks olla mugav ning meeldiv mahuti, kuhu koguda biolagunevaid köögijäätmeid kodus. Uuringust selgus, et läbivaks põhjuseks, miks on biolagunevate köögijäätmete kogumine tülikas vastanutele on kogumisel tekkiv ebameeldiv lõhn, ruumipuudus ning piisavalt mugava mahuti puudumine. Teisalt leidus vastajaid, kes on leidnud enda jaoks piisavalt mugava mahuti biolagunevate jäätmete kogumiseks ning ei pidanud eelnimetatud faktoreid kogumisel probleemiks. Lisaks oli üheks põhjuseks, miks ei saa koguda biolagunevaid köögijäätmeid eraldi segaolmejäätmetest, biolagunevate jäätmete konteineri puudumine korteri/maja vahetusläheduses. Küsitluse käigus selgus, et mugav mahuti võiks olla kompaktne, ebameeldivat lõhna mitte eritav ning materjali kasutuse poolest ringmajanduspõhimõtteid järgiv. Töö koostamise käigus leiti, et mugav ning keskkonnasõbralik mahuti võiks olla ehitatud puidujääkidest ning ümbertöödeldud plastist. Biolagunevate köögijäätmete kogumisel ebameeldiva lõhna tekke vältimise probleemile leiti üheks võimalikuks lahenduseks aktiivsöefiltri kasutamine mahutis. Töö koostamise käigus loodi esialgsed mahuti kavandid, et näha milline võiks keskkonnasõbralik mahuti oma disaini poolest välja näha. Mahuti kavandi loomisel arvestati küsitluses saadud vastuseid, nagu mahuti kuju, suurus ning ringmajanduspõhimõtteid järgivad materjalid. Antud töös otsiti küll reaalseid materjale ja loodi mahuti kavand ning tutvustati neid töös, kuid reaalset tootmisprotsessi ning kulukalkulatsioone käesolevas töös ei käsitletud. Töö tulemused põhinevad väikese osa elanike vastustest, kuid antud töö eesmärkide täitmiseks sellest piisas. Küsitlusest saadud vastused olid suureks abiks ning toetasid autori ideed mahuti kavandi väljatöötamisel. Käesolev töö vajaks kindlasti veel uurimist materjali kasutuse ning tootmise ning tootmisel kaasnevate kulude arvestamisel. Koostatud töö annab aluse luua uus küsitlus või uuring teada saamaks, kas mahuti kavand ning kasutusmugavus vajaks täiendamist. Tulevikus plaanib töö autor käesolevat lõputööd edasi arendada ning tegeleda toote prototüübi väljatöötamisega.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitluse juhendmaterjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Ploompuu, Grethe-Johanna; Vilms, Monica; Marit LiivikTervishoiuasutuses jäätmekäitluse toimimiseks on vajalik kõiki töötajaid eelnevalt juhendada, seda aitab teha korraliku juhendi olemasolu. Antud lõputöö raames on kokku pandud materjal Eesti riikliku juhendmaterjali koostamiseks tervishoiul tekkivate jäätmete käitluseks. Antud materjal on leitav lõputöö lisast, kuna juhend on koostatud ühiselt koos Katrin Vene-ga sisaldades andmeid ja lõike nii antud lõputööst kui tema omast. Töö sisulise osa moodustab seletuskiri juhendmaterjalile. Selles on välja toodud olulisemad õigusaktid, mis reguleerivad tervishoiul tekkivate jäätmete käitlust nii Eestis kui Euroopa Liidus. Iga õigusakti juures on kirjas olulisemad punktid, millele tuleb tähelepanu pöörata. Enamuse tervishoiuasutustes tekkivatest jäätmetest moodustavad tavalised olmejäätmed, kuid tähtsa osa moodustavad ohtlikud jäätmed, mis jagunevad mitmeks eri liigiks, milleks on teravad ja torkivad, potentsiaalselt nakkusohtlikud, anatoomilised, keemilised, tsütostaatilised, radioaktiivsed ning ravimijäätmed. Need ohtlikud jäätmed vajavad erikäitlust ning kõik jäätmeliigid tuleb eraldi koguda. Jäätmete käitlemine jaguneb kolme etappi, milleks on sortimine, kogumine ja töötlemine. Iga etapp tuleb korraldada läbimõeldult, et jäätmete käsitsemine oleks viidud miinimumini. Tervishoiujäätmete ohutu käitlemine peab hõlmama endas kõiki tegevusi alates jäätmete tekkimisest kuni nende lõpliku kõrvaldamise või töötlemiseni. Oluline on sortida jäätmeid võimalikult lähedal tekkekohale, et vältida hilisemat uuesti sortimist. Iga jäätmeliik peab jõudma ettenähtud pakendisse, mis on valitud vastavalt jäätmeliigile ning on märgistatud nõuetekohaselt. Kokkupuude jäätmetega tuleb viia miinimumini ning asutuste jäätmeruumid peavad olema piiratud ligipääsuga. Läbivalt on töös toodud näiteid Eesti tervishoiuasutuste kohta, milleks saadi informatsiooni haiglaid külastades ning sealsete jäätmekäitlust korraldavate inimestega suheldes. Enamikes külastatud haiglates oli sarnaselt Maailma Terviseorganisatsiooni poolt koostatud juhendmaterjalides välja toodud soovitustele kasutusel värvikoodid, ohumärgised ja kirjad. Väga kõrgel tasemel on jäätmekäitlus korraldatud Tartu Ülikooli Kliinikumis, mis on suuresti eeskujuks ka teistele Eesti tervishoiuasutustele. Lõputöö käigus kogutud materjal ja sellest lähtuvalt koostatud juhendmaterjal aitab seada üldised raamnõuded Eesti tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitlemiseks. Kui eelnevalt toimisid tervishoiuasutused kõik enda loodud eeskirjade järgi, mis alati ei pruugi olla kõige efektiivsemad, siis koostatud juhendmaterjali eeskujuks võttes saab süsteeme ühtlustada ning tõhustada jäätmete käitlust. Samuti töötab tervishoiuasutuste personal sageli mitmes eri asutuses samaaegselt, seega lihtsustab ühine juhendmaterjal sortimist ning ei tekita segadust. Lõputöö raames kogutud andmed ja materjal antakse Eesti Jäätmekäitlejate Liidule, mis töötab edasi selle nimel, et juhendmaterjal kinnitataks riiklikul tasandil ning jõuaks kasutusse. Selleks on vaja juhend kooskõlastada ministeeriumitega ning teha vastavad parandused.Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmehooldus Kihnu saarel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Vahkel, Marili; Vilms, MonicaKäesolev lõputöö annab ülevaate Kihnu saare jäätmehoolduse hetkeolukorrast, kus jäätmevedu on korraldatud Kihnu Majanduse osaühingu poolt. Kihnlastel on võimalus oma jäätmed viia lähedal asuvasse jäätmejaama, mis on tänapäevasel tasemel. Vastavalt töö eesmärgile on analüüsitud Kihnu saare jäätmehoolduse olemasolevat olukorda, uuritud ettevõtetes/asutustes ja majapidamistes tekkivate jäätmete hulka ning saareelanike rahulolu jäätmehooldusega. Lisaks on analüüsitud, kui kättesaadav on kihnlastele jäätmealane informatsioon. Autori poolt läbi viidud uurimusest selgus, et saare elanikud on üldiselt rahul saarel toimuva jäätmehooldusega ning teadlikud, kuhu ja milliseid jäätmeid viia. Nad on tutvunud saare jäätmehoolduseeskirjaga ning saanud jäätmealast informatsiooni kas valla kodulehelt, valla lehest või jäätmejaamast. Samuti tekitab rahulolu, et enam ei ole prügimägesid ning jäätmejaama viidud jäätmed viiakse saarelt ära. Siiski leidub ka neid majapidamisi, kes ei kasuta prügi jäätmejaama viimise võimalust, vaid viivad selle metsa alla või põletavad kodus, saastades sellega keskkonda. Jäätmete sorteerimist puudutavatele küsimustele vastasid uuringus osalenud majapidamised, et sorteeritakse panditaarat, klaastaarat ei sorteerita küsitlusele vastanutest kolmes talus. Samuti selgus, et sorteeritakse riideid, plastmassi ja konservikarpe, kuid nende jaoks jäätmejaamas konteiner puudub. Vastanud talupidamistest peamine osa külastab jäätmejaama vähemalt kord kuus või kord kvartalis. Väiksem osa viib majapidamises tekkinud jäätmed jäätmejaama kas üks või kaks korda aastas. Saartel on jäätmekäitluse tagamine olnud alati problemaatiline, eelkõige oma asukoha pärast ning kuna Kihnu saare jäätmehoolduse kohta pole varem uurimust teostatud, siis saaks koostatud tööd kasutada saarel jäätmehoolduses olevate kitsaskohtade parendamiseks. Lisaks on töös välja toodud autoripoolne hinnang Kihnu saare jäätmehooldusele ning ettepanekud probleemide lahendamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmehooldus Vaskrääma Külas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Reiman, Timo; Monica, VilmsKäesoleva lõputöö eesmärk on uurida korraldatud jäätmeveo toimimist Vaskrääma külas. Vaskrääma on väike küla Pärnumaal, Paikuse vallas. Elanike arv on 2015 a. seisuga 86 ja Paikuse vallavalitsuse andmetel on külas 32 majapidamist, neist umbes 10 on suvilad, kus alalisi elanike ei ela, ühtegi korterelamut ei ole. Vaskrääma küla on liidetud korraldatud jäätmeveoga. Korraldatud jäätmevedu loodi selleks, et liita kõik jäätmetekitajad selle korraldusega ja et oleks tagatud jäätmete parimal viisil käitlemine. Paikuse valla jäätmekavas on kirjutatud piirkonna probleemidest (madal keskkonnateadlikus, puudulik keskkonnajärelevalve, sorteerimisvõimaluste vähesus) ja põhilistest eesmärkidest, mis parendaks piirkonnas jäätmekäitlust. Autor leiab, et jäätmekäitlus Vaskräämas on juba parenenud tänu korraldatud jäätmeveo kehtestamisele. See korraldus on tõstnud inimeste keskkonnateadlikust ja parendanud jäätmete käitlemist. Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas kirjutatakse kuidas säilitada vallas puhas ja tervislik elukeskkond ja kuidas iga selle piirkonna elanik peaks enda tekitatud jäätmete eest hoolt kandma. Lõputöö praktilises osas viib autor läbi uuringu, eesmärgiga luua ülevaade küla jäätmekäitlusest. Sellest järeldub, et üldiselt korraldatud jäätmevedu Vaskräämas toimib, elanike jäätmed viiakse ära jäätmeveosagedusega üks kord kvartalis, ohtlikke jäätmeid kogutakse üks kord aastas kogumisringil, jäätmevedu korraldab Ragn-Sells AS aastani 2016, elanikud sorteerivad eelisjärjekorras neid jäätmeid millel on kohene rahaline väärtus (panditaara ja metall) ning vähem sorteeritakse jäätmeid, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud, igasugune info jäätmemajanduse kohta hangitakse erinevatest meedia või reklaam vahenditest (internet, ajalehed). Uuringust selgub, et Vaskrääma jäätmekäitlusest ei puudu ka probleemid. Näiteks elanikke häirib jäätmeveoki hilinemine ja et veok lõhub külateid. Probleemidena avaldusid asjaolud, et jäätmevedaja ei tule kaugemal asuvale konteinerile järgi ja esitab tühisõidu arveid. Harva jäätmeveosageduse tõttu täituvad konteinerid üle mahu ja põhjustavad ebameeldivust ning jäätmete sorteerimis-võimalused on piiratud. Kõikidele probleemidele pakub autor välja omapoolsed parendus ettepanekud. Enamasti saab häiringutest ja probleemidest vabaneda, tehes koostööd kõikide osapooltega, näiteks hoiustada oma konteinerit sellises kohas kuhu jäätmevedaja saab probleemideta ligi ja parendada kinnistu juurdepääsu teede olukorda. Kõige olulisema lahendusena peab autor vajalikuks jäätmepunkti loomist, et küla elanikel oleks võimalik oma sorteeritud jäätmed ära anda ja seeläbi vabaneda probleemist, konteineri üle täituvus. Lisaks tekitab see võimaluse majanduslikult säästa, sest kui inimene sorteerib kõik oma jäätmed, ei pruugi tal enam konteinerisse midagi jääda ja seetõttu võib tekkida võimalus vahetada suur konteiner väiksema vastu. On võimalik, et jäätmepunkti kaasataks ka kõikide küla elanike segaolmejäätmed, mis hea toimimise korral on võimeline lahendama kõik häiringud ja probleemid korraldatud jäätmeveoga Vaskräämas. Lõpetuseks saab öelda, et jäätmehooldus valdkonnas võib alati leida vigu, mis põhjustavad probleeme, kuid ei ole olemas lahendamatuid olukordi.Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmekäitlus Tallinna vanalinnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Olvi, Triin; Vilms, MonicaTallinna vanalinna on väga eriline piirkond, ning seetõttu on sellele piirkonnale kehtestatud eritingimusi ja piiranguid, millega peab arvestama. Üheks piiranguks on kellaaja piirang, mis lubab jäätmeid vedada üksnes ainult vahemikus 7:00-12:00. Piirang on seatud seetõttu, et jäätmeveokid ei segaks oma tegevusega vanalinna külastavaid nii välis- kui siseturiste. Suviseks turismihooajaks on aga piirangu kellaaeg tunni võrra varasemaks. Teise piiranguga võib välja tuua, et vanalinnas ei ole ruumipuuduse tõttu elamumaa sihtotstarbega kinnistul kohustust sorteerimiseks. Kolmas põhiline piirang on jäätmeveokile, registrimass ei tohi ületada 12 tonni. Vanalinnas on lubatud vaid väiksema registrimassiga veokid seetõttu, et suuremad jäätmeveokid võivad kahjustada munakivisillutist ja väiksematel jäätmeveokitel on parem liikuda Tallinna vanalinna kitsastel tänavatel. Ainsaks sobilikuks jäätmevedajaks on AS Eesti Keskkonnateenused, kuna jäätmeveo ettevõtetest on neil ainsana sobilikud jäätmeveokid Tallinna vanalinnas teenindamiseks. Tallinna vanalinna jäätmepiirkond kuulus kuni 01.07.2013 korraldatud jäätmeveo piirkonna hulka. Nüüd aga valitseb vanalinnas vabaturu olukord, mis ei ole endaga erilisi muudatusi kaasa toonud, võrreldes valitsenud korraldatud jäätmeveo olukorraga. Ainuüksi seetõttu, et jäätmevedaja ettevõte ei ole vahetunud. Tallinna linn on hetkel olukorras, kus tahetakse muuta Jäätmeseaduse § 66 lg 11 järgset süsteemi, mille kohaselt võib jäätmeveo korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Uue süsteemi rakendamise tõttu on seni olnud vedajatega palju vaidlusi Riigihangete Vaidlustuskomisjonis ja kohtus. [5] Seetõttu valitseb ka vanalinnas vabaturu olukord, ning tegutsetakse uue korraldatud jäätmeveo süsteemi rakendumise nimel. Uus korraldatud jäätmeveo hange on küll ettevalmistamisel, kuid jõustub ilmselt alles 1,5 aasta jooksul. Tallinna vanalinna eripärasus seisneb ka selles, et nii elanikud, ettevõtted kui ka jäätmevedaja on teadlikud piirangutest, ning üritavad leida kompromisse kõigile mugavaks lahenduseks. Hoolimata suurtest vahemaadest 40-50 m, tavapärase 10 m asemel, käivad vedajav konteineritel ja jäätmekottidel ise järgi, ning ei küsi lisatasu. Selline teenindus ei tuleks ilmselt kõne allagi mujal piirkonnas. Kuid intervjueerides elanikke, selgus, et on ka neid, kes viivad tühjendamise päeval konteineri ise värava taha tänavale. Seda seetõttu, et hoida kokku võtmehaldustasu pealt. Konteinerid ja jäätmekotid võivad paikneda sisehoovis, keldris või hoopiski trepikojas, kui pole ruumi mujale konteinerit paigaldada. Tallinna vanalinna elanikud on teadlikud vanalinnas valitsevast olukorrast ja jäätmepiirkonnale kehtestatud piirangutega. Elanike üldine rahulolu on hea ega häirivaid tegureid pole. Varasemalt elanikelt tuli kaebusi seoses metall-konteineritega ja nende tühjendamisega, kuid need vahetati koheselt plast-konteinerite vastu. Intervjueeritavaid ettevõtteid oli kuus: Spordiklubi Reval-Sport, Sihtasutus NUKU, Tallinna Linnateater, Hotell Telegraaf, Hotell Kolm Õde ja- OÜ Kalevi Veekeskus. Intervjuude käigus selgus, et üldine rahulolu on hea, kuid esineb ka olukordi, kui jäätmevedaja võiks teisiti käituda ja olla vastutulelikum. Vestluste käigus selgus, et kõik ülaltoodud ettevõtted sorteerivad eeskujulikult jäätmeid. Töö sisaldab endas Tallinna vanalinnas tekkivate jäätmete statistikat. 2012. aastal tekkis Tallinna vanalinna jäätmepiirkonnas segaolmejäätmeid 5696 tonni, mis teeb keskmiselt 474,7 tonni jäätmeid kuus. Paberijäätmeid tekkis 2012. aastaseisuga 315 tonni, mis teeb kuulõikes keskmiselt 26,25 tonni jäätmeid. Biolagunevate jäätmete tekkarv oli veelgi väiksem - 2012. aastal 80,22 tonni, ning igakuiselt vaid 6,7 tonni. Siinkohal võib eeldada, et biojäätmete arv on kõrgem, kuna AS Eesti Keskkonnateenused sõnul on siiski toitlustusettevõtteid, kes ei orteeri enda biolagunevaid jäätmeid, vaid panevad need segaolmejäätmete sekka. Mida saab Tallinna vanalinnas muuta paremaks? AS Eesti Keskkonnateenused sõnul Tallinna vanalinnas kehtestatud kellaaja piirang võiks olla veelgi varasem. Linn peaks teostama tõhusamat ja efektiivsemat kontrolli, mis tagab linnale ülevaatliku pildi valitsevast olukorrast. Sellele aitab kaasa Jäätmevaldajate registri täiendamine ning ühtse andmebaasi loomine, kus on olemas vabaturu olukorras oleva jäätmepiirkonna andmed.Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmete liigiti kogumissüsteem Tallinna Tehnikakõrgkoolis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kaunissaar, Maria; Vilms, MonicaTallinna Tehnikakõrgkool on rakenduskõrgkool, kus on viis erinevat teaduskonda, kokku 13 õppekavaga. 2015. aasta seisuga, kus õppis üle 2500 üliõpilase ning igapäevaselt töötas ca 195 töötajat. Igapäevaselt tekkivate jäätmete liigiti kogumine erinevates asutustes on tänapäeval aktuaalne teema, kuid on väheseid, kes on reaalselt valmis asutuse jäätmekogumissüsteemi muutma. Kuna Eesti riik suundub jäätmete liigiti kogumise kohustuslikuks muutmise poole vastavalt seadusele, siis on oluline erinevates asutuses üles ehitada jäätmete liigiti kogumissüsteemid. Ka Tallinna Tehnikakõrgkool kogus jäätmeid segaolmena. 2015. aasta sügisel otsustati rakendada jäätmete liigiti kogumissüsteem TTK-s õppivate üliõpilaste abiga. Enne süsteemi arendamist ja loomist oli vajalik koguda andmeid jäätmetevoogude ning nende koguste kohta. Selleks korraldati sügisel esimene jäätmete uuring. Tulemuste saamise meetoditeks olid jäätmete vaatlus, sorteerimine ja kaalumine ning saadud andmete analüüs. Esimese uuringu käigus saadi andmed, mida kasutati uue jäätmesüsteemi ülesehituseks. Peale sorteerimise kastide paigaldust, toimus kevadel teine jäätmete uuring, et välja selgitada uute kastide kasutamise efektiivsus. Esimese ja teise jäätme uuringute käigus selgus, et kõrgkoolis oli suurim arv prügikaste ning tekkis enim jäätmeid esimesel korrusel (mõlema uuringu puhul jäeti välja null korrusel asuv söökla, mis on omaette valdkond). Selle põhjuseks võib olla administratsiooni, kus toimub igapäevane töö, ning fuajee paiknemine sel korrusel. II-IV korrusel tekkis jäätmeid esimese uuringu ajal sarnases koguses. Erinevuseks oli teise uuringu ajal saadud andmed, mille põhjal oli näha suurt jäätmete mahuliste koguste ebavõrdsust. II korrusel asuvas sorteerimise kastides tekkis nimetatud kolme korruse peale kokku enim jäätmeid kuna sealt käis läbi suurel hulgal üliõpilasi igapäevaselt. Kõrgkooli null korrusel loobuti väga suurest osast prügikastidest. Peale esimest uuringut paigaldati sinna kaks sorteerimise kasti (e-õppekeskusesse ja raamatukokku) ning allesjäänud prügikastid võeti kasutusele jäätmete liigiti kogumiseks. Sööklas asendati väikesed prügikastid suurte jäätmeid eraldi koguda võimaldavate mahutitega. B ja C korpuses langes prügikastide arv rohkelt. Esimese ja teise uuringu võrdluse tulemusena selgus, et esimese uuringu ajal tekkis seal jäätmeid suures mahus rohkem kui teise uuringu jooksul. Selle põhjuseks võisid olla prügikastid, millest loobuti ning üliõpilaste arv, kes kahe uuringu ajal B ja C korpusest läbi käisid. Sealsed sorteerimise kastid täitsid oma ülesannet efektiivselt kuna andmeid analüüsides selgus, et enamus jäätmetest kogunes just kastidesse. Võttes aluseks esimese uuringu käigus saadud jäätmete kogused ning mahud, valiti välja sobiv lahendus sorteerimise kastide näol, mille disaini autoriteks olid Tallinna Tehnikakõrgkoolis õppivate keskkonnatehnoloogia ja-juhtimise neljanda kursuse üliõpilased. Sorteerimise kastidele lisati juurde abistavad märgistused ja jäätmete loetelu, mis jääde kuhu kuulub. Peale sorteerimise kastide paigaldust teavitati üliõpilasi ning töötajaid. Jäätmenädala raames korraldati erinevaid tegevusi, et suurendada koolipere keskkonnateadlikkust. Uue süsteemi kasutusele võtuga langes kogu kõrgkoolis olevate prügikastide arv 286-lt 154-le (v.a söökla ja tualetid ning k.a sorteerimise kastid). Igapäevaselt tekkinud jäätmete osakaal, mis kogunes viie uuritava päeva jooksul sorteerimise kastidesse, moodustas ligikaudu 80% kogu jäätmete mahust, mis kõrgkoolis teise uuringu ajal tekkis. Antud tulemus on väga positiivne kui arvestada, et uus jäätmekogumise süsteem on suhteliselt värskelt kasutusele võetud. Samas on uue süsteemi kasutusele võtu negatiivseks pooleks igakuiste jäätmeveo arvete suurenemine kuna suurte konteinerite arv suurenes. Kuna kõrgkooli kontoriuumides on säilinud suur arv prügikaste, siis on üheks võimaluseks nende vähendamiseks asetada personaalsete prügikastide asemel igasse kontoriruumi ühiskasutatavad liigit kogumist võimaldavad prügikastid.Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmevedu Kullamaa ja Kaiu vallas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Rosenberg, Olga; Vilms, MonicaKäesolev lõputöö annab ülevaate olemasolevast jäätmehoolduse olukorrast nii Kaiu vallas, kus on korraldatus jäätmevedu kui ka Kullamaa vallast, kus korraldatud jäätmevedu puudub. Töö eesmärgi saavutamiseks kirjeldati Kaiu ja Kullamaa valdade jäätmevedu, analüüsides veopiirkondasid, jäätmeveo sagedust, aega ja jäätmeveo teenustasu. Korraldatud jäätmevedu võib esmalt tunduda väga keeruline, aga kui süveneda korraldatud jäätmeveosse, siis võib leida positiivseid aspekte, mis juurutavad korraldatud jäätmevedu ja teevad jäätmehoolduse mugavamaks inimeste jäoks. Töös esitatud joonised ja tabelid kajastavad hindasid, mida pakuvad AS Ragn- Sells ja AS Keskkonnateenused. Analüüsides neid leite töö tulemusena, et korraldatud jäätmevedu on odavam kodanikule, piisavalt efektiivne ja mõistlikult toimiv. Korraldatud jäätmevedu annab igale elanikule ja ettevõtjale garantii, et tema jäätmed käideldakse võimalikult keskkonnasäästlikult ning parima hinnaga. Korraldatud jäätmevedu on efektiivne kuna vallavalitsus ise korraldab vallas jäätmehooldust ja saab seada oma territooriumi kodanikele parimad tingimused. Samuti on korraldatud jäätmeveo puhul kergem teostada järelvalvet jäätmekäitluse üle, kuna on olemas jäätmevaldajate register ja ülevaade sellest, kes tühjendab regulaarselt jäätmemahutit ja kes mitte. Ainukese probleemina võib välja tuua, et jäätmevedaja ja jäätmevaldaja ei pruugi saada just endale kõige sobivamavaid jäätmeveolepinguid. Kui tulevikus Kullama vald liitub korraldatud jäätmeveoga, siis võiksid kaduda probleemid, mis on seotud keskkonnareostusega. Jäätmehooldus areneb ja inimesed ei hakka prügi metsa viima või põletama, kuna neil on olemas oma jäätmemahuti, millel toimub regulaarne tühjendus ja inimene peab iga tühjenduse eest ka maksma.Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmevoogude analüüs ettevõtte Nefab Packaging OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Tagapere, Anni; Talve, SiretTootmisefektiivsuse ja ettevõtte kasumlikkuse võtme teguriteks on efektiivne materjalide kasutus ning läbimõeldud jäätmekäitlus. Selle saavutamiseks on mitmeid meetmeid, nagu näiteks lean tootmispõhimõtete rakendamine, mida iga aastaga aina enam kasutusele võetakse. Ka ringmajanduse põhimõtted aitavad ettevõttel vähendamaks keskkonnamõjusid tulenevalt materjali kasutusest. Antud töö põhineb nii teoreetilisel uuringul kui ka pakenditootmisega tegeleva ettevõtte tootmisprotsessi vaatlusel, jäätmearuannete analüüsil ja intervjuudel. Jäätmevoogude analüüsimiseks kasutati kogutud andmeid ja infot ning lähtuti ka jäätmehierarhiast. Jäätmevoogude analüüsi tulemusena selgus, et kõige suurema osakaalu tekkivatest jäätmetest moodustub vineer, keskmiselt 646 tonni aastas. Antud jääde pärineb ülekaalukalt ExPaki tootmisest, keskmiselt 541 tonni aastas. Teine suurima osakaaluga jääde, mis tootmisest tekib, on sisepakkematerjali tootegrupist pörinev vahtplast. Kolmel vaadeldaval aastal keskmiselt 590 tonni. Metalli jäätmeid tekib keskmiselt 105 t/a, mis pärineb 90% ExPaki ja 10% PlyPaki tootmisest. Neljandaks on ohtliku jäätmed 41 t/a keskmiselt, mis pärinevad 80% ExPaki ja 20% PlyPaki tootmisest. Viiendaks on paberi- ja papijäätmed 98 t/a, mis pärinevad ainult papptoodete tootmisest. Kõige väiksema osakaaluga jäätmeteks on plastpakendid 6 t/a, mis tekivad kõigi viie tootegrupi puhul. Kuna puidujäätmete andmed on puudulikud, siis võib teha ainult oletusi, kui palju võis seda 2015-2016 aastal tekkida. Siit tuleb välja ka asjaolu, et kuna tegemist on pakenditootjaga, kes toodab vastavalt tellimusele, siis on väga raske leida konkreetseid seoseid jäätmevoogude ja seda mõjutavate võimalike tegurite (aastaaeg, tellija jne) vahel. Selgus, et jäätmete osas ületab tulude pool kulusid. Kui kõige suuremaks kuluks on hetkel puit ja vineerijäägid, mille käitlemine maksis 2017. aastal ettevõttele kokku ca 10 000 eurot, siis ainuüksi juba metalli müümise eest saadi ca 19 000 eurot. Üldiselt on ettevõte jäätmekorraldus hästi toimiv ning kõik jäätmed lähevad ümbertöötlusesse ning ükski jääde ei leia teed prügilasse ladestamiseks. Positivne on ka asjaolu, et ettevõte käitleb enamus värvijäätmeid ise ning samuti kasutab ettevõte hoonete kütmiseks tootmisest üle jäävat vineeri. Küll aga on arenemisruumi veel ohtlike jäätmete hoiustamisel. Tuleks võtta kasutusele ohtike jäätmete hoiustamiseks mõeldud konteiner. Puidu ja vineeri jäätmete keskkonnasõbralikumaks käitlemiseks tuleb ettevõttel kindlasti hakata koguma puhast ja töötlemata puitu ning vineeri eraldi konteinerisse. Konteineri parema täituvuse saavutamiseks oleks hetke seisuga parimaks variandiks puidupressi soetamine. See seade tagab väiksema keskkonnamõju ja rahalise kokkuhoiu läbi veo tiheduse vähenemise ja töötlemiskulutuste vähenemise.Nimetus Piiratud juurdepääs Karksi-Nuia jäätmemajanduse hetkeolukord ja arenguvõimalused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Laanemets, Liisi; Laanemets, LyKäesolev töö annab ülevaate jäätmemajanduse ning korraldatud jäätmeveo olukorrast Karksi-Nuia väikelinnas ning uurib elanike suhtumist linna jäätmemajanduse olukorda üldiselt. Töö annab ülevaate jäätmemajanduse parendamise võimalustest ning toob välja kitsasakohad Karksi-Nuia linnas ning autoripoolsed soovitused olukorra parendamiseks. Aastas tekkinud jäätmekoguseid on võimalik vähendada, võttes võimalikult suure osa jäätmetest taaskasutusele uute toodete tooraine või energiaallikana. Töö eesmärgi saavutamiseks tutvus töö autor visuaalselt linnas erinevate jäätmete ladustamise võimalustega. Analüüsis olemasolevat olukorda ja seadustele vastavust. Elektroonilisest küsitlusest saadud andmete põhjal tegi autor kokkuvõtted ja tõi välja elanike harjumused ja rahulolu jäätmete ladustamisel ja sorteerimisel. Ülevaate saamisel olid abiks nii linna hooldusettevõte, jäätmeveoga tegelev ettevõte, kui valla allasutused. Töö teises peatükis võrreldakse korraldatud jäätmeveo seadusest tulenevaid nõudeid ja nende täitmist väikelinnas. Karksi- Nuia linna jäätmemajanduse olukorda analüüsides tulid välja järgmised probleemid: linnaelanikel ei ole võimalik kohapeal üle anda suur- ja ehitusjäätmeid; pakendikonteineried on linnas liiga vähe; puudub biojäätmete ladustamise koht; jäätmete paremale sorteerimisele aitaks kaasa kindlasti inimeste teadlikkuse kasv. Kolmas peatükk keskendub elektroonilise küsitluse tulemuste kokkuvõtetele ja järeldustele. Küsitlusi saadeti välja 75 tükki ning neist vastanute arv oli 48. Vastanutelt küsiti leibkondade suurust, konteineri mahtu, veosagedust, paberi ja pakendi jäätmete sorteerimis harjumusi, hinna sobivust, rahulolu avalike konteinerite suhtes ning elanikud said lisada kommentaare. Küsitlusest selgusid järgmised probleemid: 17% elanikest kasutab keskmise suurusega konteinerit, mis ei täitu nelja nädala jooksul, kuid maksma peavad inimesed konteineri eest täisraha; 32 elanike rahulolu küsitlusest selgus, et 42% sorteerivad pakendi jäätmeid Seega sorteerivad jäätmeid alla poole küsitusel osalenutest; vanapaberi konteiner on tihti ületäitunud ja inimesed eelistavad papi panna olmejäätmete konteinerisse või siis põletada. Spetsiaalsesse konteinerisse viib pappi ainult 36% küsitletud inimestest; pakendi konteinerid asuvad linna keskel ja äärelinna elanikel ei ole mugav oma sorteeritud pakendid nii kaugele viia; karksi-Nuia linnas on Taaskasutusorganisatsiooni poolt loodud vanapaberi kaste üks ning pakendi jäätmete kogumiskonteinereid neli. Elanike uuringust selgus, et konteinereid peaks olema rohkem. Neljandas peatükis antakse ülevaade jäätmehoolduse üldistest parendamisvõimalustest. Viiendas peatükis toob autor välja kõik uurimuse käigus selgunud kitsaskohad ning annab ka omapoolsed soovitused nende minimeerimiseks. Uurimuse põhjal võib öelda, et kohalik omavalitsus on minimaalselt tegelenud jäätmekultuuri edendamise ning elanike teavitamisega. Sellegi poolest on olukord linnas üsnagi positiivne ning suurt rõhku pööratakse jäätmemajanduse põhimõtete tutvustamisele juba lasteaias ning gümnaasiumis. Töös selgus, et järelvalvet jäätmeseadusest tulenevate õigusaktide täitmise üle Karksi-Nuia linnas ei teostata ning seega pole fikseeritud ka ühtegi rikkumist. Tihedamat reguleerimist ning järelvalvet vajab avalik vanapaberi konteiner ning linna erinevatesse piirkondadesse võiks lisada mõne pakendi- ning vanapaberi konteineri või pakkuda elanikele pakendikottide veoteenust. Üheks kõige suuremaks probleemiks peab autor aga seda, et omavalitsuse poolt on reguleerimata suurjäätmete ning ehitusjäätmete äraandmine. Kohapealsete võimaluste puudumine on üheks põhjuseks, miks tihtilugu satuvad just nii vana mööbel, kui ehitusparaht metsa alla. Autor soovitab, kas hooajalist jäätmete äraandmise võimalust või siis statsionaarse jäätmejaama rajamist. Kohaliku omavalitsuse soov antud soovitusi järgida edendaks kindlasti Karksi-Nuia linna jäätmemajanduse olukorda ning tõstaks elanike rahulolu. Seoses uurimustöö alguses räägitud majanduskasvu kiirusest ja igapäevase tarbimise suurenemisest, on keskkonna seisukohalt oluline luua lahendus sorteerimise ja taaskasutamise suurendamiseks, olenemata sellest, mis vormis seda korraldatakse.Nimetus Piiratud juurdepääs Kompostimisvõimaluse loomine korteriühistus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Uus, Riin; Vilms, MonicaUurimustöö tulemusena selgus, et antud kortermaja elanikud oleksid huvitatud kompostimissüsteemi loomisest ja näeksid kasutust tekkinud mullale kinnistul. Küsitluses osalesid seitsme korteri esindajad, üks korteriomanik ei soovinud osaleda. Intervjuu küsitleja ja vastanute vahel oli pingevaba, ühe vastanuga viidi läbi kirjalik küsitlus, sest vastanu oli vene keelt kõnelev, hiljem vastused tõlgiti. Vastuseid analüüsides selgus, et majas tekib nädalas hinnanguliselt 22 liitrit toidujäätmeid, mis teeb ca 1,5 liitrit inimese kohta. Kogused on piisavad, et saaks kompostimist rakendada. Elanikud näevad kasutust tekkivale mullale, sest krundil on palju peenraid ja taimi, mis vajaksid kevadeti värsket ja mineraalirikast mulda. Selleks, et biojäätmeid eraldi koguda ja kompostida, vajaksid vastanud infot teabelehe näol, kus on info mida võib ja mida ei või panna komposti. Küsitlusest selgus, et enamus vastanutest on varem kompostimisega kokku puutunud suvilas ja ollakse kursis kompostimisprotsessidega. Üks majaelanik ei olnud kursis, et biolagunevatest jäätmetest tekib muld. Elanikud on nõus biojäätmeid muudest jäätmetest eraldi koguma, neli korterit teeks seda vabatahtlikult, kuid kolme korteri omanikud vaid juhul, kui selleks oleks kohustus. Vastanud leidsid, et korteriühistus peaks olema üks inimene, kelle vastutada oleks kinnistul biojäätmete kompostimine. Isik peab kursis olema kompostis toimuvate protsessidega ja vajadusel protsessi efektiivsuse parendamiseks ka protsessi sekkuma. Näiteks, kui valmiv segu on liialt kuiv, siis peab seda kastma, kui eralduma hakkavad anaeroobsele lagunemisele iseloomulikud lõhnad, peab kindlasti massi õhutama ja kõige lihtsam on seda teha segamise teel. Vastutav isik saab jälgida, mida komposti tuuakse ja vajadusel saab ta teha korteriomanikele märkusi valesti pandud jäätmete suhtes. Väikses korteriühistus on isiklik suhtlus võimalik ja see on kindlasti ka kõige tõhusam teavitamisviis. Vaatamata sellele, et enamus inimesi oli nõus biojäätmeid eraldi koguma, leiti, et keeruline on leida korteris ja enamasti köögis sellist ruumi, kuhu panna biojäätmete kogumiskast. Hetkel on igas korteris kasutusel üks olmejäätmete prügikast ja selle asendamine vähemalt kahte liiki jäätmeid võimaldava kogumisanumaga võib elanike arvates olla kulukas. Parim lahendus biojäätmete kogumiseks oleks kasutada mõnda olemasolevat tarbitud tootest allesjäänud anumat, näiteks šašlõki pange. Kuna komposti võib panna ainult puhtaid, ilma pakendita biojäätmeid, siis oleks antud anumat kerge tühjendada, vajadusel pesta ning see ei võtaks köögis ka palju ruumi. Korteriühistule sobivaid väikekompostimislahendusi on mitmeid, antud töös on kirjeldatud neist seitset. Kompostimiskasti eeliseks on see, et seda on lihtne teha või võimalusel saab selle osta. Ise valmistatud kompostikasti saab vajadusel laiendada ja suurendada seeläbi kasti mahutavust. Kompostihunnikul(-aunal) on suur mahutavus, kuid selle rajamist reguleerib Tallinna linna jäätmehoolduseeskiri. Kuna korteriühistu sooviks oli kompostida lisaks aiajäätmetele ka toidujäätmeid, siis eeskiri nende aunas kompostimist ei luba. Kompostiaunaga võrreldes oleks kompostikast ilmastikukindlam, kui katta see kattega, et liigne niiskus sademete perioodil kompostitavasse massi ei jõuaks. Kasti eeliseks võrreldes aunaga on ka selle parem visuaalne väljanägemine. Nii auna kui iseehitatud kompostikasti negatiivseks omaduseks on võimalik protsessi peatumine külmal ajal. Lisaks on need lahendused ligipääsetavad loomadele ning lindudele, kelle jaoks lisatav biojääde on toit. Soovides hea väljanägemisega ja ilmastikukindlat kompostimislahendust, siis kõige parem valik oleks komposter. Võrreldes teiste kirjeldatud võimalustega on see ilmastikukindel, kahjurite eest kaitstud, ja seal saab kompostida nii toidu-, kui aiajäätmeid. Suurimaks miinusteks kompostri puhul on selle hind. Soojusisolatsiooni või erinevate lisadega kompostrid võivad olla üsna kallid. Kui kompostril puudub spetsiaalne segamisseade siis võib kompostitava massi õhutamine olla raskendatud. Komposter on kindla suurusega ja selle mahutavust ei ole võimalik vajadusel suurendada. Iga kinnistu, kes planeerib kompostimist peab eelnevalt välja selgitama tekkivate biojäätmete koguse ja lähtuvalt sellest valima sobiva suurusega kompostimislahenduse. Töös kirjeldatud vihmausskomposter oleks küll üks lihtsamaid lahendusi, kuid uuritud korteriühistu vajadusi arvestades jääks antud lahendus väikseks. Sellist komposti saamise võimalust oleks mugavam kasutada individuaalselt. Elanike sooviks oli saada lihtne, mugav, kergesti kasutav. Lähtuvalt töös kirjeldatud väikekompostimise lahendustest, inimeste ootustest ja Tallinna linna jäätmehoolduseeskirja nõuetest osutusid parimateks lahendusteks komposter või trummelkomposter. Trummelkomposter toetub jalgade peale ja trumli osa, kus on kompostitav mass on võimalik pöörlema ajada. Kompostri puhul sellist võimalust ei ole. Mõlemad lahendused on kinnised ja vastavad seega jäätmehoolduseeskirjas olevatele nõuetele, kui kompostitakse koos aiajäätmetega ka toidujäätmeid. Antud töö tulemusi kasutatakse uuritud korteriühistus edasiste tegevuste käigus, sest korteriühistu juhatusel on kindel soov kompostimist hoone territooriumil rakendada. Kindla kompostimislahenduse valiku peab korteriühistu otsustama üldkoosolekul, sest kulutused kompostimislahenduse soetamiseks peavad tegema ühistu liikmed. Vajalik oleks kõigi nõusolek ja poolehoid, sest siis on biojäätmete lahuskogumine ja kompostimine tulemuslik.Nimetus Piiratud juurdepääs Metallijäätmete kogumine ja järelvalveasutuste menetluste tulemused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Lillepea, Liis; Vilms, MonicaLõputöö eesmärkideks on: • anda põgus ülevaade metallijäätmetest; • selgitada Eestis toimivat kogumissüsteemi; • analüüsida peamisi probleeme metallijäätmete kogumisel; • analüüsida metallivarguseid ja nende sagedusi.Nimetus Piiratud juurdepääs Põlevkivituha taaskasutamisest(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kislar, Raimond; Sillaste, ViiuAntud töös sai käsitletud erinevaid kasutusel olnud/olevaid põlevkivituha taaskasutusmeetodeid. Põlevkivituhal on palju häid omadusi, millest tingituna on võimalik tuhka vaadata kui ressurssi. Näiteks leiab põlevkivituhk oma sideainelistest omadustest tingituna laialdast kasutust erinevates ehitusvaldkondadest ning tänu kõrgele pH-le ja kaltsiumi sisaldusele leiab tuhk kasutust põllumajanduses. Põlevkivituhka tekib igal aastal miljoneid tonne, kuid nendest miljonitest tonnidest leiab taaskasutust ainult väga väike protsent. Praeguste taaskasutusmeetodite juures on selge, et kogu aasta jooksul tekkivat põlevkivituha kogust on pea võimatu ära kasutada. Tekkivad kogused on selleks lihtsalt liiga suured. Tekkivat tuha kogust silmas pidades on töös käsitletud taaskasutusmeetoditest kõige suurema potentsiaaliga kaeveõõnte täitmine. Hetkel teadaolevatest meetoditest oleks kaeveõõnte täitmisega võimalik ära kasutada kõige suurem kogus põlevkivituhka. Vaja on veel täiendavaid uuringuid, et kindlaks teha, millised võivad olla antud tegevuse mõjud keskkonnale, eelkõige põhjaveele. Nagu juba öeldud, siis on võimalik põlevkivituhka vaadata kui ressurssi, kuid ennekõike tuleb meeles pidada, et tegu on siiski ohtliku jäätmega, mis võib valesti käideldes olla kahjulik nii keskkonnale kui inimtervisele.Nimetus Piiratud juurdepääs Reklamimüra Tallinnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Judina, Kristina; Eensaar, AguTöö sissejuhatuses püstitati hüpotees, et Tallinna inimene saab liiga palju reklaame. See hüpotees sai täiesti tõestatud. Töös antakse ülevaate sellest, mis on reklaam, kuidas seda liigitakse ja mis tüüpi reklaamid eksisteerivad. Selgitatakse, millised reeglid ja seadused on Eestis reklaami kohta ning keskenduti just paberreklaamile: kuidas seda levitatakse ja toodetakse. On välja selgitatud, kui palju keskmine Tallinna elanik saab paberreklaami postkasti erinevates Tallinna piirkondades. Selgus, et kõige rohkem paberreklaami tuleb Lasnamäe piirkonda, ja kõige vähem reklaami tuleb Kesklinna piirkonda. Kõige rohkem paberreklaami tuli Tallinnas just valimiste kuul. Paberreklaamist enamus on trükitud läikiva paberi peale ning see on värviline. Kõige rohkem paberikandjal reklaami tuleb Tallinnas postkasti just toidukaubandusega tegelevatest firmadestt - Maxima OÜ, Rimi Eesti Food AS ning A - Selveri ASist. Töös selgitati välja palju reklaami nende ettevõtete poolt saadetakse. Küsimustiku abil selgitati, et enamus inimesi eelistab reklaami e-postile saada, mitte paberkandjal. Siit järeldub, et sellistes kogustes reklaam ei ole üldse otstarbekas. Seda tõestab ka see fakt, et peaaegu keegi ei käi poes just reklaamitavaid tooteid ostmas. Küsitluses selgus, mis vanuses inimesed vaatavad reklaami paberikandjal ja kui palju neid on. Paberreklaam on ka keskkonnale kahjulik, kuna inimesed viskavad kohe selle minema ja tihti teevad seda isegi sorteerimata. Seega pärast on lisakulud ka sorteerimisele. Töö käigus toodi välja autori pakutud võimalused selle olukorra probleemi lahenduseks – piirata riigi poolt ettevõtte toodetavat reklaami mahtu, näiteks konkreetne tükkide ning lehtede arv, palju võib ühes kuus reklaami toota. Samamoodi võiks aidata programmi koostamine, mis võimaldaks näiteks tulevikus üldse reklaamist loobuda ning täielikult üle minna elektroonilisele reklaamile. Nagunii on seda praegu meie tarbimisühiskonnas nii palju, et ühe reklaamitüübi asendamine üldse ei mõjutaks tarbimist ning nõudlust. Töö tulemusena jõuti järeldusele, et sellistes kogustes paberreklaam ei ole vajalik ning, et selle reklaamitüübi alternatiivid on rohkem populaarsed ning kasulikumad.Nimetus Piiratud juurdepääs Toila valla jäätmekäitlus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Rannamäe, Riho; Jõesaar, ÜlarToila vald on peamiselt kahe suurema asulaga (Toila ja Voka) vald kus elab 2014 aasta andmetel 2376 elaniku. Valla territoorium ei ole kompaktne, sest külad ja suvilapiirkonnad paikevad hajali igas valla nurgas. Korraldatud jäätmeveopiirkonnas on kokku ligi 1000 ühepere-, korrus- ja ridaelamut ning suvilat. Jäätmekogused aastal 2013 olid 1697 tonni valla peale kokku ja jäätmekogus kokku ühe elaniku kohta 2013 aastal oli 1.2 tonni elaniku kohta. Jäätmekäitluse korraldamiseks on Toila vallas välja töötatud jäätmehoolduseeskiri ja jäätmekava. Jäätmehoolduseeskiri annab ülevaate selle jäätmekäitluse põhiseisukohtadest ning on kehtestatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse nõuete täitmiseks ja täpsustamiseks. Järelevalvet jäätmehoolduse üle teostavad vallavalitsus, politseiprefektuur ja Keskkonnainspektsioon. Tuleb välja, et jäätmehoolduseeskirja järgitakse nii elanike, vallavalitsuse kui ka vallas tegutsevate ettevõtete poolt, sest küsitluse tulemusena selgus, et ettevõtjad on tutvunud jäätmehoolduseeskirjaga ning kaks ettevõtet ka jäätmekavaga 2010-2015. See näitab, et ollakse vastutustundlikud ja jäätmehoolduse nõuetega kursis. Jäätmekavas 2010-2015 on välja toodud omavalitsuse jäätmekäitluseprobleemid, mis ilmnesid jäätmekava koostamise käigus. Valla heakorraspetsialisti küsitlemise tulemusena saab tõdeda, et 2015 aasta kevadeks on osad jäätmekava eesmärkidest täidetud. Üheks probleemiks oli (jätkuvalt ka on), biolagunevate jäätmete käitlemine ja kogumine, mille lahenduseks on võimalus jäätmed üle anda Uikala prügilasse või eramajade juures läbi viia kohtkompostimist. Samas viiakse valla poolt läbi üks - kaks korda aastas puulehtede kogumise aktsioon, et vähendada prahi, lehtede ja okste põletamist. Koostöö puudumise probleem teiste omavalitsustega on osaliselt lahenenud, kuna hetkel suheldakse ja vahetatakse kogemusi rohkem. Pakendijäätmete üleandmise võimalsed on korraldatud küll kohaliku omavalitsuse poolt, kuid paraku ei suuda taaskasutusorganisatsioonid omavahel koostööd teha. Autor leiab, et rohkem tuleb teavitustööd teha ja kogumisvõrgustikku laiendada. Probleemtoodete kogumine ja sorteerimine on tänapäeval oluliselt paremas seisus, mida peegeldab kogutud jäätmete kogus. Jäätmeveokite juurdepääs elamuteni on osaliselt lahendatud korraldatud jäätmeveo lepinguga, mille kohaselt jäätmevedaja on kohustatud kasutama vajadusel väiksema teljekoormusega sõidukit. Üks lahendus oleks ka jäätmekonteineri / jäätmekoti transportimine ligipääsetavasse kohta. Kuigi paljud probleemid jäätmekavas on saanud lahenduse, pole oluliselt suudetud vähendada jäätmevaldajate registripidamise töömahtu, mis on ikka ebamõistlikult suur. Aastate ja kogemustega on töömaht küll vähenenud aga andmevahetus jätab soovida. Lisaks on tekkinud vajadus korraliku jäätmejaama järele, et tagatud oleks aastaringsed võimalused suurjäätmete ja probleemtoodete üleandmiseks. Rõõm on tõdeda, et jäätmekavas toodud probleemide lahendamiseks ja eesmärkide täitmiseks on astutud mitmeid samme ja tegevus jätkub. Et jäätmehooldus korralikult edasi toimiks peab nii jäätmekava kui ka jäätmehoolduseekirja regulaarselt ajakohastama. Piirkonna nelja suurima ettevõtte küsitluses saab tõdeda, et jäätmete vedamise, kogumise ja käitlemisega on kõik korras ja märkimisväärseid probleeme ei ole. Käitutakse nii keskkonnasõbralikult kui võimalik või peab. Omatakse ka keskkonnalube Üldist pilti võib pidada heaks, kui välja jätta reoveesette probleem mille käitlemine on kallis.Nimetus Piiratud juurdepääs Ümbertöödeldud polülaktilisest happest filamendi sobivus kolmemõõtmeliseks printimiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kotsar, Mari-Liis; Talve, SiretOleks raske ette kujutada tänapäeva maailma ilma plasti ehk plastmassita. Plast on kujunenud igapäevase elu osaks ja me puutume iga päev sellega kokku, alates kodustest majapidamistarvetest lõpetades kõrgtehnoloogiliste objektide ja meditsiinitarvikutega. Plastil on palju eeliseid võrreldes teiste materjalidega ja see on eelistatud materjal nii disaineritele kui inseneridele tänu kergele kaalule, paindlikkusele, vastupanule korrosioonile, suurele värvivalikule, töötlemise hõlpsusele jne. Siiski tuleb arvesse võtta ka plastiku puudusi. Enamik plaste, mida me teame toodetakse valdavalt naftast saadavatest kemikaalidest, mis on teatavasti taastumatu ressurss. Seega on oluline leida alternatiivseid lahendusi, näiteks bioplastide ja plastide taaskasutamise näol. Üks alternatiivne lahendus on polülaktilise happe (PLA) kasutamine. PLA on biolagunev, läbipaistev polümeer, mis pärineb 100% taastuvatest ressurssidest, nagu mais ja suhkrupeet. See on laialdaselt kasutusel nii pakenditööstuses kui ka biomeditsiinis. Tänu selle taaskasutatavusele, laienevad PLA kasutusalad pidevalt, sealhulgas ka kolmemõõtmelise (3D) printimise valdkonnas. 3D printimine on protsess, mille käigus objekti disain konverteeritakse arvutil prinditavaks failiks. Seejärel tarkvara viilutab objekti horisontaalselt kihtideks, et 3D printer saaks sulatada plastiku kihtide kaupa üksteise peale kuni lõplik toode on valmis. Käesolev lõputöö kirjeldab plastide taaskasutamise väikesemahulise lahenduse katsetusi. Lõputöö eesmärk oli ümber töödelda varemalt ebaõnnestunud 3D-prinditud objektid ning toota neist uus 3D printimiseks kasutatav plastniit ehk filament. Lisaks on oluline osa ka võrdlusel. Töös võrreldakse plastniiti, mis on toodetud esmasest toorainest ning töökäigus valminud ümbertöödeldud materjalist plastniiti. Selleks kasutati 3D prinditud mudeleid mõlemast materjaist, millel viidi läbi tõmbetugevuse teste. Selle käigus katsetati nende mehanilisi omadusi, et näha omaduste kvaliteedikadu pärast mitmekordset töötlemist. Kasutades õigeid parameetreid pressimismasinal, on võimalik toota ümbertöödeldud plastniiti, mida saab edukalt kasutada 3D printimiseks. 3D printimisel esines küll mõningaid probleeme, sest filament oli kohati kas liiga jäme või liiga peenike, kuid enamasti oli printimisprotsess siiski edukas. Selle tõestuseks läbi viidud tõmbetugevuse testid näitavad küll mõningast kvaliteedikadu võrreldes algset plastniiti ümbertöödelduga, kuid see on käsitletav kui paratamatu nähtus materjali mitmekordsel ümbertöötlemisel. Arvestades kõiki töö jooksul läbi viidud eksperimente selgus kokkuvõttes, et uurimustöö oli edukas ning püstitatud eesmärk saavutati. Eelpoolmainitust hoolimata tuleks siiski jätkata uuringutega selles vallas, et katsetada rohkem erinevaid parameetreid materjali pressimiseks, sealjuures jättes näiteks vahele granuliseerimisprotsessi, et vähendada energiakulu. Pöörata tuleb tähelepanu olulistele asjaoludele, nagu jahutusprotsess pressimisel, pressimismasina tsoonide temperatuurid ja 3D printeri parameetrid.