Lõputööd (TT)

Sirvi

Viimati lisatud

Näitamisel1 - 20 157-st
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Klaasvahtkillustiku tootmine ja turundamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-18) Muru, Neil Taano; Sillamäe, Sven
    Lõputöö esimeseks eesmärgiks oli anda ülevaade tootmistehnoloogilistest võimalustest, kirjeldada tootmisprotsessi ja anda ülevaade valmistoodangu omadustest ja kasutusviisidest, kuna vastavat temaatikat on vähe uuritud. Lõputöö esimene osa algab klaasvahtkillustiku tootmisest Eestis, milles on lühidalt kirjas ettevõttest ja kus objektidel kasutatakse klaasvahtkillustikku. Järgmisena on toodud välja klaasvahtkillustiku omadused ja kasutusvõimalused, milles leiab olulised tehnilised näitajad tabelina. Lisaks, kuidas klaasi jäätmetest klaasvahtkillustik valmib ning pikemalt on kirjutatud materjali igast olulisest omadusest. Lühidalt on kirjas klaasvahtkillustiku mitmed erinevad kasutuskohad ehituses. Peatükis keskkonnamõjud ja säästlikkus on mainitud klaasvahtkillustiku mõju keskkonnale, säästlikku lähenemist, ringlusse võtmist ja taaskasutamist. Peatükis logistika- transport ja efektiivsus on töö autor maininud efektiivsust mõjutavaid tegureid, transpordivahendite paremat kasutamist ja materjali käitlemist. Tulevikuväljavaadetes on näidatud, et klaasvahtkillustikul on potentsiaali ehitus ja energiasektoris alternatiivina teistele materjalidele isolatsioonimaterjalina ja aidates kaasa hooneenergia tõhususele. Klaasvahtkillustiku tehniliste omaduste peatükk toob välja mehaanilised, soojusisolatsiooni ja keemilised omadused. Teine pool peatükist klaasvahtkillustiku arengusuunad on välja toodud materjali omaduste edasised uuringud ja kasutusvaldkondade laiendamine, multifunktsionaalsete materjalide loomine, digitaalsed simulatsioonid ja tehisintellekt. Viimane peatükk eelised ja kvaliteet tõstab esile materjali omadused ja nende kasutamise tõhususe ja mainib standardit, mis rahuldab määratud või eeldatavaid vajadusi. Tootmise ja tehnoloogia osa koos eelnevate peatükkidega tõestab, et klaasvahtkillustik on vägagi keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik ja leiab tulevikuperspektiivi ehitusmaterjalina. Lõputöö teiseks eesmärgiks oli luua lõputöö koostamise käigus kogutavale teabele tuginedes turundusmaterjalid, mille abil oleks tootjal võimalik tõsta turu teadlikkust klaasvahtkillustiku kasutamisest ja eelistest ja mis võimaldaks hakata müüma toodangut rohkem ka koduturul. Töö teises osas on kirjas turundamisest üldiselt materjali arvesse võttes. Peale turundamise põhiolemuse leiab sealt ka turundusplaani koostamise, SWOT analüüsi ja ka klaasvahtkillustiku reklaamimise võimalused. Turundusmaterjalide peatükis on kirjeldatud erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid, mille kaudu on hea klaasvahtkillustikku levitada. Lõputöö autori poolt loodud kolm turundusmaterjali on strateegiliselt jaotunud kolme erinevasse suurusesse. Flaier on väikseks turundusmaterjaliks, mida jagada käest kätte või iseseisvalt kaasa võtta, poster on keskmiseks turundusmaterjaliks messiboksis kohapeal põgusamaks tutvumiseks ja messiboks ise on suureks turundusmaterjaliks, et hoida klaasvahtkillustikuga tutvujat seal võimalikul kaua, et ta jätaks huvitumisel oma kontaktandmed või siis sealt lahkudes aitaks levitada infot uudismaterjalist klaasvahtkillustikust. Lõputöö esimene eesmärk sai täidetud. Klaasvahtkillustikku sobib Eestis kasutamiseks ja selle kvaliteedi kontroll tõendab selle sobivust ja kasulikkust Eesti objektidel. Lõputöö teine eesmärk sai täidetud. Tänu turundusmaterjalide väljatöötamisele peaks tõusma huvi ja vajadus klaasvahtkillustiku järele. Ettepanekuks toon välja, et turundusmaterjale saab täiendada ja vajadusel luua uusi lisaks, et tõsta ettevõtte väärtust esile ja veenda kliente rohkem tootest.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Ehitusettevõtete praktikad betoonpõranda jääkniiskuse mõõtmisel enne põrandakatte paigaldamist
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-17) Siimon, Silver; Truver, Anna
    Uurimistöö probleemiks oli, et betooni jääkniiskuse mõõtmise läbiviimise tavad ja päriselu praktikad on selle protseduuri olulisuse ning samas soovitusliku iseloomu valguses kirjeldamata. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli kaardistada ehitusettevõtete betoonpõranda jääkniiskuse mõõtmise praktikaid ning tuvastada kitsaskohtade olemasolu. Praktikate kirjeldamiseks kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit. Viidi läbi kaheksa semistruktureeritud avatud küsimustega anonüümset intervjuud. Kõik suulised intervjuud lindistati ja transkribeeriti keskmise vastavusega. Suure hulga kvalitatiivsete andmete redutseerimiseks kasutati rühmitamist semantilise sarnasuse alusel ja tähistamist sobivate kategooriatega. Tulemused esitati nii skeemide kui ka kirjelduste ja tsitaatide kujul. Tulemuste tõlgendamisel tehti järeldusi. Lisaks tulemuste ja järelduste esitamisele toodi vastavalt uurimistöö eesmärgile välja võimalikud kitsaskohad. Uuringu andmed on täielikult anonüümsed, et tagada firmade ja osalejate privaatsus ettevõtete maine aspekti valguses. Praktikate kirjeldamiseks toodi välja betooni jääkniiskuse mõõtmise tähtsamad osapooled, kasutatavad juhendid, mõõtmise korraldajad/läbiviijad ning põhilised läbiviimise viisid, vastutuse jaotus, kasutatavad meetodid koos nende valikukriteeriumidega, mõõtmise umbkaudne ajastus ehitustsüklis, mõõtmise päriselu peamised takistused ja väljakutsed ehitusettevõtete vaatenurgast. Vastuseid ja teoreetilist raamistikku kokku viies kirjeldati üldist teadlikkust betoonpõranda jääkniiskuse mõõtmisest, mõõtmistööde teostamise kvaliteeti ning toodi välja olemasolevate praktikate võimalikud kitsaskohad. Uuringu peamise järeldusena võib välja tuua, et ehitusettevõtted on enamasti suutelised teostama kvaliteetseid mõõtmisi ja järgima betooni jääkniiskuse mõõtmise head ehitustava. Samas on siiski ruumi protseduuride ühtlustamiseks ja teadlikkuse parandamiseks, näiteks läbi jääkniiskuse piirmäärade ühtlustamise paigaldusjuhendites, infopäevade ja koolituste korraldamise, mõõtmise ehitusgraafikusse planeerimise, kaasaegsetesse mõõtmistehnoloogiatesse investeerimise, mõõtmisel ehitusalaste juhiste ja käsiraamatute parema järgimise.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Isevalmistatud mehaaniline klaviatuur
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-16) Raag, Kristjan; Uustalu, Pent; Härsing, Nils
    Isevalmistatud puidust mehaanilise klaviatuuri valmistamine osutus keerulisemaks kui autorid algselt arvasid. Turuanalüüsiga saadi selge ülevaade, millised mehaanilised klaviatuurid hetkel poodides müügil on, kes on tuntumad tootjad ja milliste omadustega tooted müügil on. Samuti sai läbi tehtud erinevad ettevõtte loomiseks vajalikud protsessid, kuid peamiseks väljakutseks oli siiski klaviatuuri korpuse disainimine ja selle valmistamine. Tuli arvestada riskidega, mis võivad esineda puitmaterjali töötlemisel ja seetõttu tuli korpuse disaini osas teha mitmeid ümberkorraldusi, et tagada klaviatuuri sisese elektroonika toimimine. Korpust oli küll hea töödelda ning lõpptulemus oli positiivne, kuid edaspidi tuleks kasutusele võtta teisi materjale ja tehnoloogiaid, et toodet paremaks muuta. Näiteks disainida eraldi korpuse põhja metallist tugitaladega võre, mis hoiaks klaviatuuri andmeplaati ettenähtud kõrgusel ja ei häiriks seadme elektrilisi toiminguid. Konkreetne klaviatuur on 65% suurusega, mis tähendab, et sellel on enamus nupud puudu. Taolisele klaviatuurile on puidust korpust pisut keerulisem valmistada kui näiteks täissuuruses klaviatuurile. Puitu töödeldes peab tähelepanu pöörama materjali paksusele. Kui materjal on liiga õhuke võib see murenema hakata või katki minna. Suurema klaviatuuri puhul saab disainida tugevama raami, et taolisi olukordi vältida. Prototüübi valmistamine on pikk protsess, mis võib kesta teinekord aastaid. Alati leiab kuskilt midagi, mida ergonoomilisemaks muuta.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Brändi tuntuse kasvatamine digiturunduse näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-23) Janu, Liisa-Kai; Suurväli, Mari
    Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on võrrelda erinevaid Eesti ettevõtteid ning analüüsida erinevate ettevõtete poolt sotsiaalmeedias reklaamitavat sisu. Selleks tutvustati töös kõigepealt sotsiaalmeedia erinevaid kanaleid ning seletati lahti turundusega seotud tähtsamad mõisted. Samuti uuris töö autor süvitsi kahe ettevõtte sotsiaalmeedias kulutatavate rahade kasutust ning analüüsis millele tähelepanu pööran. Lisaks tegi ta küsitluse erinevatele Eesti ettevõtetele, kus uuriti millised on populaarsemad kasutatavad sotsiaalmeedia kanalid, kui palju reklaamile raha kulutatakse ja mis on ettevõtete arvates kõige efektiivsem viis sotsiaalmeedias turundamiseks. Kuigi käesoleva bakalaureusetöö põhieesmärk on uurida kuidas on kõige tõhusam teha enda väikeettevõttele ilma suurte reklaami rahadeta reklaami, siis toob autor välja ka kuidas kasutavad suurettevõtted turundusrahasid, et võrrelda antud tulemusi. Põhiline muutus turul viimaste aastate jooksul on e-turunduse kasv. Reklaami tehakse ettevõtetele põhiliselt sotsiaalmeedia kanalites. Populaarseimateks kanaliteks on Facebook, Instagram ning YouTube. Kuid jätkuvalt on siiski olulised traditsioonilise turunduse 4P-d, samuti müügiprotsess, inimestega näost näkku kohtumine ja palju muud. Autor viis käesoleva bakalaureusetöö raames läbi uuringu kahe ettevõte baasil. Üheks ettevõtteks oli suurettevõtte, mis tegeleb vee tootmisega. Teiseks ettevõtteks valis autor väikeettevõtte, mis toodab fotoalbumeid. Mõlemad ettevõtted soovisid jääda konfidentsiaalseks, kuid olid nõus avaldama, kuidas kasutavad nemad oma reklaamile planeeritud eelarvet, ning mis kasu see neile on toonud. Uuringus osalenud ettevõtted kasutavad sotsiaalmeedias reklaamimiseks Facebooki, Instagrami ning ettevõte A ka YouTube'i ning Delfit. Samuti tegi töö autor küsitluse 31. ettevõttele. Küsitluse käigus selgus, et kõige sagedamini kasutavad ettevõtted sotsiaalmeedia postituste tegemiseks töötajat oma enda firmast. Samuti selgus, et pole väga populaarne kasutada tasulist reklaami, mis piirab suurema hulga inimesteni jõudmist ning seeläbi pärsib potentsiaalse toote või teenuse müüki. Kui ettevõte tellib aga teenust väljast sisse siis küsitluse käigus selgus, et keskmine summa mida ettevõte sellele ühel aastal kulutab on kuni 100 eurot. 49 Sotsiaalmeedia reklaami tulusust peetakse kesiseks ning autori arvates võib probleem seisneda selles, et ettevõtted ei analüüsi turundusele kulutatavate rahade voogu, mille tulemusena ettevõtted ei tea, mida nad teevad valesti ning kuhu nad peaksid reklaami suunama. Populaarseimateks sotsiaalmeedia kanaliteks ettevõtete jaoks on Facebook, Instagram, YouTube vähem populaarsem on TikTok, Linkedin ja Pinterest. Enim kasutavad ettevõtted sotsiaalmeedia kanaleid toote või teenuse reklaamimiseks, samuti brändi tuntuse kasvatamise eesmärgil, uudiste reklaamimiseks, sooduspakkumiste ja kampaaniate tutvustamiseks, klientide tagasiside saamiseks. Vähem populaarsemateks põhjusteks on konkurentide tegevuse jälgimine, suhtlus B2B tasandil ja töötajate otsimine läbi erinevate sotsiaalmeedia platvormide. Populaarseimad teist tüüpi sotsiaalmeedia turunduse viisid, mida ettevõtted kasutavad on e-maili turundus, suunamudijate kaasamine, televisioonis toote või teenuse reklaamimine. Vähem populaarsemaks osutusid raadios, välimeedias, blogides ja ajalehtedes ning ajakirjades reklaamimine. Töö autor toob välja mõned soovitused, mida peaksid ettevõtted jälgima endale reklaami tehes: • postitada tuleb tihedalt ning postitused tuleb läbi mõelda • postitusi tuleb hiljem analüüsida ning selgitada välja, mis on antud ettevõtte jaoks parimad sotsiaalmeedia kanalid • tegeleda pidevalt tootearendusega • kasutada võimalikult palju erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid • kasutada ära tasuta reklaamimise erinevaid võimalusi, mis tähendab et teha koostööd erinevate inimeste, ettevõtetega ja suunamudijatega • pöörata tähelepanu postituste sisule • jälgida, mida konkurendid postitavad ning kuidas sellele reageeritakse • ettevõttel peaks olema kindlasti oma koduleht, sest siis on ta paremini leitav Eelpooltoodut analüüsides selgus, et Kaisukaer tootele sotsiaalmeedia kanalites järjepidevalt reklaami tehes, tehes loosimänge ja kaubamärgi kasvades ka suunamudijate kaasamise läbi võiks õnnestuda selle kaubamärgi kasvatamine ja potentsiaalsete ostjateni jõudmine.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Autoremonditöökoja loomise äriplaan
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-26) Üksvärav, Rasmus; Suurväli, Mari
    Autori poolt sissejuhatuses püstitatud ülesanded said lahendatud: • Tutvuti põhjalikult ettevõtlusvaldkonda puudutava teoreetilise materjaliga; • Koostati äriplaan; • Jõuti järeldusele, et äriplaanis kajastatud ettevõte on kasumlik ning äriidee võiks realiseerida Esimeses peatükis käsitleti ettevõtlust puudutavaid teoreetilisi materjale. Teoreetilise materjali läbi töötamine oli äriplaani kirjutamise aluseks. Erinevate raamatute ja veebimaterjalide käsitlemise käigus sai töö autor ülevaate ettevõtlusest, ettevõtja vajalikest isikuomadustest, erinevatest ettevõtluse juriidilistest vormidest, ärimudeli koostamisest ja SWOT analüüsist, ärikeskkonna analüüsist, turundusest, personalist, ettevõtlusega kaasnevatest riskidest ning ettevõtte käivitamisest. Teises peatükis pandi paika ettevõtte missioon, visioon ning eesmärgid. Kolmandas peatükis andis töö autor ülevaate ettevõttest: koostati ettevõtte profiil ning kirjeldati millised ressursid ja vahendid on juba olemas ning mida peaks antud ettevõtte tegevusega alustamiseks juurde soetama. Neljanda peatüki sisuks on keskkonnaanalüüs, mille käigus analüüsiti Eesti majanduskeskkonda 2021. aasta seisuga. Selleks, et lõputöö oleks ajakohane kirjeldati Venemaa – Ukraina sõja mõjusid nii maailma majandusele, kui ka Eesti majandusele. Viiendas peatükis käsitleti turuanalüüsi, mis koosneb turu - uuringust, turutrendidest, SWOT analüüsist ning konkurentide kirjeldusest. Turu – uuringu koostamiseks loodi küsimustik, saadeti küsimustik laiali ning analüüsiti saadud vastuseid. Saadud vastuste põhjal koostati turundus ja tegevusplaan. Kuuendas peatükis pandi paika ettevõtte strateegiline plaan, koostati pakutavate põhi – ja lisateenuste nimekiri, teenuste hinnakiri ning toodi näide ühest põhiteenuse töökäigust. Seitsmenda peatükis kirjeldatakse lähemalt ettevõtte turundusplaani. Turundusplaani aluseks võeti turuanalüüs, mille põhjal kaardistati efektiivsemad turunduskanalid. Lisaks kirjeldati ettevõtte kodulehe loomist ja sotsiaalmeedia turundusvõimalusi. Kaheksandas peatüki eesmärk oli luua ülevaade ettevõtte juhtimisest ja personalist. Kirjeldati lähemalt vajatavat tööjõudu ning töötasu arvestamise põhimõtteid. Üheksandas peatükis toodi välja ettevõtte riskianalüüs, mis omakorda jaotus tegevusega alustamisega seotud riskideks ning tegevusriskideks. Peamiste riskidena toodi välja tööohutusnõuete mitte järgimine ning uute odavamate teenustega konkurentide turule tulek. Kümnendas peatükis tõi autor välja ettevõtte käivitamise tegevuskava. Tegevuskavas toodi välja olulised punktid ettevõtte käivitamisel ja vastav ajakava. Üheteistkümnendas peatükis koostati loodava ettevõtte finantsprognoosid. Prognoosid tehti esimeseks, teiseks ning kolmandaks tegevusaastaks. Prognoositi potentsiaalseid kulusid ja tulusid, mille alusel loodi bilansiprognoos, kassavoogude prognoos ning kasumiprognoos. Autori panus käesoleva töö koostamisel on olnud suur. Töötati põhjalikult läbi ettevõtlusega alustamiseks vajalikud teoreetilised materjalid, tehti turu - uuring ja ärimudel ning lõpuks eelneva baasil koostati äriplaan. Koostatud äriplaan vastab Eesti Töötukassa ettevõtlusega alustamise toetuse taotlemise nõuetele. Lõputöö autor soovib tänada juhendajat Mari Suurvälja, kelle kasulikust nõust oli palju abi töö valmimisel.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Proaktiivsete müügitöötajate motivatsioon ja töörahulolu ettevõttes telia eesti as
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-26) Riis, Karl; Truver, Anna; Vaab, Evelin
    Organisatsioonide juhtidel on oluline mõista, et töötajate motivatsioon ning töörahulolu on nende tulemuslikkuse eduvõtmeks. Sellest tulenevalt on tähtis tunda inimeste põhivajadustest lähtuvaid teooriaid ning neid, mis on aluseks motivatsiooni ning rahulolu mõistmiseks. Sageli arvatakse, et raha on see, mis inimesi motiveerib. Tegelikult paneb raha küll inimesed pingutama, et katta oma elulised vajadused, kuid ei tekita töö enda vastu huvi. See tähendab, et inimene on motiveeritud väliselt, kuid mitte sisemiselt ning sellest tulenevad võivad pikas perspektiivis organisatsiooni tulemuslikkus hoopis halveneda. Töötajat ei saa sundida ennast motiveerima, vaid juhid peaksid leidma tegurid, mis viiksid inimese sisemise motivatsioonini. Konkurentsivõimelised ettevõtted peavad ajaga kaasas käima ning leidma selliseid lahendusi, mis inimesi nendega seoks ning ühe võimalusena kasutatakse selleks kaugtöö võimaluse pakkumist. Kuna ettevõtte edu sõltub paljuski tema töötajate motivatsioonist ning töörahulolust, siis on oluline nendele aspektidele tähelepanu pöörata ka ajal, kui inimene teeb kaugtööd. Töötasu ning rahalised preemiad on küll olulised motivaatorid, kuid ei takista tööjõu voolavust ning ei pane inimest rahulolu tundma. Käesoleva töö eesmärk oli välja selgitada Telia Eesti AS proaktiivsete müügitöötajate motivatsioon ja töörahulolu. Töö eesmärgi saavutamiseks anti ülevaade töömotivatsiooni olemusest ja teooriatest, töörahulolu teoreetilistest alustest ning kaugtööst kui motivatsiooni ja rahulolu mõjutajast. Seejärel viidi läbi uuring Telia Eesti AS proaktiivsete müügitöötajate seas, analüüsiti uuringu tulemusi kvantitatiivse uurimismeetodi abil ning arutleti saadud tulemuste üle. Empiirilise uuringu käigus viidi läbi ankeetküsitlus, mille koostamisel võeti eeskuju eelnevalt läbiviidud uuringutest. Küsimustik jagati nelja teemaplokki, mis keskendusid taustandmetele, motivatsioonile, töörahulolule ning kodukontori võimalusele. Esimesest teemaplokist selgus, et uuringus osalenud 25-st proaktiivsest müügitöötajast valdav osa ehk 64% on naised ning 36% mehed. Uuringus osales enim neid, kelle tööstaaž on üle 5 aasta ning kõige vähem osales 1-2 aastase tööstaažiga töötajaid. Teisest teemaplokist selgus, et enamik töötajaid valisid praeguse töökoha eluliste vajaduste, kindlustunde ning arendamisvõime tõttu. Töötajaid motiveerib teadmine, millised on ettevõtte eesmärgid ja suund, kolleegide tunnustus, toimiv sisekommunikatsioon ning huvitavad tööülesanded. Lisaks peavad nad motiveerivaks palka, rahalisi preemiaid, töötingimusi, edu saavutamist oma töös ning huvipakkuvat tööd. Kõige vähemtähtsaks peavad uuritavad eneseteostuse vajadust ning kaasatust. Suureks murekohaks võib tuua selle, et märkimisväärne osa 27 töötajatest ei tunne ennast tunnustatult ega hinnatult. Veel vähem ollakse rahul juhtkonna poolt tehtud muudatustega. Kolmandast teemaplokist tuli välja, et töötajad on oma juhiga rahul. Selgus, et juht leiab aega, et neid kuulata, neil on hea juhiga suhelda, on rahul enda ja juhi vahelise koostööga ning saavad juhilt piisavalt tagasisidet. Lisaks näitas ka nende tööga rahulolu see, et töötajad teavad, millised on nende tööülesanded, neile püstitatud ootused ning on teadlikud ettevõtte poolt pakutavatest hüvedest. Samas oli uuritavaid, kes ei ole rahul klassikalise 5-päevase töönädalaga ning sellega, et nende töötasu ei ole samal tasemel sarnaste ettevõtete omadega. Neljandast teemaplokist selgus, et pooled uuritavatest töötavad kodukontoris 2-3 ja kõige vähem töötavad kodukontoris 4-5 korda nädalas. Ükski töötaja ei toonud välja, et töötab kodukontoris igapäevaselt. Ühtlasi tuli välja, et töötajatest pooled eelistavad töötada kodukontoris ning teised kontoris. Selgus, et uuritavad on kodukontoris töötamisega rahul. Neil on olemas kaasaegsed ja toimivad töövahendid, nende töökoht on puhas ja hästi valgustatud ning neil on töö juures kaugtöö võimalused hästi korraldatud. Uuritavad tõid välja ka selle, et kaugtöö annab neile võimaluse oma aega paremini planeerida ja kasutada, teevad kodukontoris sama täpselt ja hoolsalt tööd kui kontoris ning see ei tekita nende pereelus probleeme. Lisaks ei tunne nad, et nad oleksid kaugtööd tehes vähem motiveeritud või efektiivsed. Lõputöös esitatud eesmärk sai täidetud, uurimusküsimusele vastus leitud ning järeldused ja ettepanekud, mida saab edaspidises töös kasutada, said koostatud. Lõputöö edukale kaitsmisele järgneb kontakt Telia Eesti aktiivmüügi osakonna juhtidega ning empiirilises uuringus selgunud murekohad ja ettepanekud arutatakse koos läbi.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Kliendirahulolu uuring Sleepwell brändi toodete näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-22) Vinni, Kristel Ly; Reinok, Anneli
    Käesolevas lõputöös uuriti kliendirahulolu Sleepwell toodete näitel. Töö peamine eesmärk oli välja selgitada, millisel tasemel on Sleepwell tooteid soetanud klientide rahulolu ning mis seda mõjutab. Ettevõtte Hilding Anders Baltic AS huvides on tootearendus ja turundusstrateegia klientide sisendist lähtuvalt ning probleem ettevõtte jaoks seisnes vajaliku informatsiooni puudumises. Eesmärgi saavutamiseks andis autor ülevaate kliendirahulolu olemusest. See tähendab, et uuriti kirjalikest allikatest, millest oleneb klientide rahulolu ning millistel alustel hinnatakse toodete kvaliteeti. Samuti tõi autor välja kliendirahulolu mõõtmise meetodid ehk rahuloluskoori ja soovitusindeksi kasutamine ning rahulolu ja olulisuse mõõtmine kriitiliste tulemuslikkuse tunnuste alusel. Selleks, et hinnata kliendirahulolu ning selle mõjureid, koostati ankeetküsimustik. Küsimustiku koostamisele eelnes intervjuude läbiviimine ja reklamatsioonide analüüs, mille põhjal defineeriti kriitilised tulemuslikkuse tunnused. Rahulolu uuring viidi läbi ühe Sleepwell toodete edasimüüja klientide seas ning läbi internetikeskkonna vahemikus 18.04.-25.04.2022. Küsitlusele vastas 40 klienti ehk 32,5% küsitluse saajatest. Seejärel uuriti uuringutulemusi ning tehti järeldused. Küsitlusest selgus klientide kõrge rahuloluskoor ning soovitusindeks, mis olid vastavalt 97,5% ja 90%. Samuti selgus, et suur hulk valitud kriitilistest tulemuslikkuse tunnustest olid klientide jaoks olulised ehk õigesti defineeritud tunnused. Vaid üksikud tunnused ei olnud klientide jaoks väga olulised. Suur hulk tunnuseid liigitusid ettevõtte tugevuste alla ehk nende oluliste omadustega olid kliendid ka rahul. See tähendab, et kõrge rahulolu hoidmiseks peab ettevõtte olema järjepidevalt võimeline vastama klientide ootustele. Ettevõtte tugevuste alla liigitumine ei tähenda, et antud tunnustele ei peaks tähelepanu pöörama, vaid tuleb jätkata neid tegevusi, mis on kõrge rahuloluni viinud. Võttes arvesse olulisuse tulemusi ja sooritusega rahulolu, soovitab autor keskenduda järgmistele muudatustele: • kliendi infole vastavalt automaatne toodete soovitamine kodulehel; • prooviperioodi rakendamine madratsite ja voodite jäikuse testimiseks kodustes tingimustes. Need on kõige olulisemad uuringu järeldused ehk vastavalt küsitluse tulemustele klientide jaoks olulised, kuid pigem madalama rahuloluga. Soovitused tulenevad tunnustest „vastavalt kehakaalule jäikuse valik“ ja „füüsiliselt proovimise võimalus“. Võib eeldada, et nende aspektide parendamine tõstab klientide rahulolu, kuna tegemist oli suure hulga klientide jaoks (üle poolte) oluliste omadustega. Lõputöös saadud tulemusi saab ettevõte edaspidi rakendada oma tootearenduses ja turundusstrateegias, samuti suhetes edasimüüjatega. Siinse uuringu tulemusena saab parandada klientide ostuprotsessi ja valiku tegemise lihtsust. Samuti on loodud alus edasisteks kliendirahulolu uuringuteks ning seega võimalus läbi aja võrrelda tulemusi ja muutusi klientide rahulolus.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Roboti pjedestaali arendus automatiseeritud tootmisliinile
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-02-26) Tolmusk, Siim; Pihl, Toomas; Kase, Andres
    Lõputöö eesmärgiks oli projekteerida lähtuvalt Arensi lähteülesandele ja -andmetele pjedestaal ja põrandakinnitus KUKA KR 120 R3900-2 K robotile. Projekteerimisel lähtuti disaini nõuannetele ja õigele toote arenduse järjekorrale, et optimeerida pjedestaali odav valmistmaise hind, kuid samuti oleks toode töökindel ja ohutu. Pjedestaalile teostati riskianalüüs vastavalt EN ISO 12100:2010 standardile. Riskianalüüsi tulemusena leiti: • Alusraamile on vaja teostada FEM tugevusanalüüs, mille konstruktsiooni ekvivalentpinge varutegur peab olema Sp > 4,0 ning ankurdamise varutegur peab olema Sa = 1,5…2,0. • Geomeetriliste- ja mõõtevigade vältimiseks konstruktsioonil tuleb kasutada joonistel geomeetrilisi- ja mõõte tolerantse. • Tulenvalt ebaühtlase põranda tasapinna korral tuleb kasutada vaheplaate, et saada pjedestaal loodi. Pjedestaali kontseptsioonis valiti hindamismaatriksi ja võrdlemise meetodiga välja sobilik lahendus ja materjal. Lahenduseks valiti välja nelikanttoru keevisraam ja selle materjaliks S275JR. Tugevusanalüüsi teostamisel rakendati maksimaalseid jõudusid ja väändemomente, mis on teostatud KUKA poolt kui on rakendatud külge roboti kandevõime maksimum toode. Tugevusanalüüsides selgus, et esialgse väljatöötatud pjedestaali nr 1 ekvivalentpinge varutegur oli Sp = 2,7. Lõpliku väljatöötatud pjedestaali nr 3-el muudeti keskmiste horisontaaltalade paigutus diagonaali ning talade ristlõige suurendati 120 x 120 x 5 mm (pikkus x laius x materjali paksus) pealt 140 x 140 x 5 mm peale. Tänu muudatusele on nr 3 pjedestaali ekvivalentpinge varutegur Sp = 4,8, mis on vastab riskianalüüsi nõuetele. Kinnitusvahendite valimisel võeti arvesse nende tehnilised andmeid, et oleks tugevusanalüüsist leitud maksimaal vertikaaljõule Fr. Ankurdamisel kasutatavate vahendite leitud varutegur on Sa = 1,7, mis vastab riskianalüüsist tulenevatele nõuetele. Pjedestaali ligikaudne maksumus tuli kokku 3000 €, mis kinnitab tööle seatud hüpoteesi, et alusraami koos ankurdamisega oli võimalik projekteerida alla 4000 €. Hinnapakkumises on pjedestaali eelarveks pandud 6500 €, mis tähendab, et valmistamise ja kinnituse hind tuli ligikaudu 3500 € võrra väiksem.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Protsesside parandamine ja digitaliseerimine Tootlus OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-24) Tseburahhov, Ilja; Ševtšenko, Eduard
    Infotehnoloogiast rääkides tundus, et igasugune IT-lahenduste sekkumine tööstusettevõtetesse on kallis rõõm, kuid Autor, on üles ehitanud ettevõttes loogilise probleemide ahela ja suutis leida alternatiivse lahenduse, mis võiks ebaefektiivseid protsesse asendada produktiivsema ja tõhusema lahendusega. Uus IT-lahendus, annab võimalust: • Vähendada aja kulutamist hinnapakkumise koostamiseks; • Automatiseerida protsesse, kus inimfaktor võib tekitada vigu; • Kõik andmed on pilveserverites, kus turvalisus on suurel tasemel. Selline lahendus, võimaldab digitaliseerida, parandada ja viia ettevõtte turvalisust uuele tasemele. • Töö käigus, oli tehtud PythonAnywhere integreerimine Tootlus OÜ ettevõttese. Selline lahendus on muutunud hinnapakkumise koostamise aja kulutamist, ning ajakulutamine on vähenenud keskmiselt 4 korda. • Kõik andmed on saanud suurepärase taseme turvalisust, mis annab ettevõttele võimalust salvestada raha uute seadmete ostmiseks. • Hinnapakkumise kaardistamise protsess on vähenenud 11st protsessist 6ni protsessini. On olemas lai arendusvõimalus, kuna tasuta tarkvara ei anna täis võimalust rakendada uue lahenduse. Samuti on võimalus programme üksteisega kombineerida, et lisada tõhususe parandamiseks muid funktsioone. Tulevikus on kavas ühendada PythonAnywhere koos 1C ja Arenaga. Selleks, et lihtsustada andmebaasi koostamise ja lisada simulatsiooni tootmisprotsesside monitooringu jaoks. Hetkel on kõik eesmärgid saavutatud ja valitud IT-lahenduse integreerimine sobis ettevõttele Tootlus OÜ suurepäraselt.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Õõnespaneelide ülemiste trosside nakketugevuse võrdlus alumiste trosside tugevusega
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-24) Rääli, Markus; Pihl, Toomas
    Lõputööga suudeti kontrollida hüpoteesi, et ülemiste trosside nakketugevus on madalam kui alumiste trosside oma. Uurimustöös leiti, et ülemiste trosside eelpingestusjõu ja trossi väljatõmbamiseks vaja mineva jõu suheteks 1,94 ja ülemiste trosside jõudude suhteks 2.05. Millest võib omakorda järeldada, et ülemistel trosside ümber tekkinud õhutaskud vähendavad kontaktpinda betooni ja trossi vahel. Selle probleemi lahendamiseks on vajalik õõnespaneeli masinale lisada stabilisaatorid, mis vähendaks ülemiste trosside võnkumise amplituudi masina ees vahetult enne valamist. Lisaks tuleks korrigeerida betoonisegu, et betoon tiheneks paremini ja esineks vähem õhutaskuid. Lahendades need probleemis on võimalik tõsta ülemiste trosside tugevust 700 MPa- ni, ilma et õõnespaneelis tekiksid praod piki paneeli.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Mikromaja disain
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-22) Pilt, Cathy-Lisanna; Vabaoja, Hanna-Marie; Lillemets, Vello
    Mikromajade ehitamine on tänapäeval kasvav trend, mis kogub populaarsust inimeste seas, kes soovivad linnamelu eest rahulikku loodusesse pageda. Lähtudes märgatud probleemist, mis jätab väike majade ruumi kasutuse ebapraktilseks, lõid autorid mikromajale omapärase disainlahenduse, võttes arvesse erinevate ruumide otstarvet ning pindala. Lähtudes püstitatud eesmärkidest, lõid autorid mikromaja, mis on looduslähedane, madalate ülalpidamiskuludega, mobiilne, praktiline ning ei vaja ehitusluba. Disainilahenduses keskendusid autorid efektiivsele ruumikasutusele, kompaktsusele ning materjali kokkuhoiule. Töö käigus viisid autorid läbi küsitluse, et veenduda, kas autorite enda soovid ning tulevaste klientide soovid vastavad ootustele. Küsitluse tulemuste põhjal selgusid vastanute vajadused ja eelistused. Vastanute väärtushinnangud kattuvad autorite eelistuste ja töös loodud praktiliste lahendustega. Inimesed kasutaksid võimalust mikromaja teisaldada ning soovivad, et mikromaja oleks võimalikult praktiliste lahendustega. Mikromaja soetamine võib küll alguses olla kallis, kuid tänu säästlikule ja praktilisele lahendusele on võimalus mikromaja odavalt ülalpidada, mis aastatega tasub ennast ära. Looduslähedus ning päikseenergia kasutamine mikromajas, loob inimesele ühe praktilise ning loodusliku keskkonnaga elamispinna. Tulevikus on autoritel soov mikromaja edasi areneda ning tagada majale nullenergia lahendus.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Investeeringu analüüs Eco Point OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-25) Maitsalu, Uku
    Investeeringud on oluline osa äriettevõtete tegevusest. Ilma investeeringuteta erinevatesse ettevõtte protsessidesse, ei ole ka võimalik tegevust laiendada. Käesolevas töös analüüsiti Eco Point OÜ hetke olukorda, võimalusi ning riske. Selgus, et ettevõtte tootmine tegutseb maksimaalse piiri lähedal, mis ei pruugi olla jätkusuutlik. Investeerida tuleb tootmise laiendamisse, vastasel juhul ei suudeta piisavalt kiiresti ega piisavas mahus toota seadmeid, mis annab võimaluse konkurentidele või turule siseneda soovivatele ettevõttele olulisel määral suurendada enda turuosa. Arvatavasti kaotab ettevõtte koduturul eelise, kui ei suudeta parandada tarneaega. Hetkel on tipphooajal tarneaeg kuni 12 nädalat, mis on liiga pikk ning konkurendid võivad pakkuda kiiremat tarnet. Antud näitaja on ka suurimaks takistuseks ekspordile. Optimaalne tarneaeg võiks olla kuni 6 nädalat, mis tagab konkurentsi võimelise tarne. Käibe ning kasumi suurendamine saab juhtuda ainult juhul, kui on olemas suurem tootmine. Kõige suuremaks eksportturuks kujuneb tulevikus arvatavasti Saksamaa. Hetkel on kõige ligipääsetavamad turud naaberriigid, näiteks Rootsi, kus on võimalik madalamate hindadega saavutada kiiresti turuosa. Kolmandas peatükis analüüsiti Eco Point OÜ bilansi ning kasumiaruannet. Ettevõtte finantsseisule võib anda hindeks „hea“, kuid on ka probleeme. Eco Point OÜ on kasumlik ning kasum moodustab käibest 9%, mida saab pidada heaks. Peamised tuvastatud ohud on arvete laekumised ning varude hulk ettevõttes. Laekumised toimuvad väga pikalt ning see eeldab ettevõttel oluliselt suuremat rahalist puhvrit. Ettevõtte juhatuse sõnul on see Eesti turul tavaline, kuna enamus kliente on väikeettevõtted. Varude konverteerimise periood on pikk, kuid laovaru on oluline tarnete katkestuste tõttu. Ettevõtte peab leidma finantsvahendid, eesmärgiga tagada rahade kiirem laekumine. See vabastab rohkem raha investeeringuteks kuid, samas jagub piisavalt käibevahendeid tegevuse jätkamiseks. KOKKUVÕTE22 Tõenäoliselt ei suuda ettevõte omavahenditest katta kogu investeeringut uue hoone ehitusse. Kasutusele tuleb võtta välise finantsinstrumendid. See tagab piisavalt kiire projekti läbiviimise ning ettevõttel on võimalik kiirelt siseneda erinevatele turgudele.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Automatiseeritud ürituste korraldamise platvormi äriplaani koostamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-22) Liik, Mattias; Mari, Suurväli
    Töö eesmärgiks oli anda ülevaade ettevõtte alustest, analüüsida ärimudelit, mille alusel on teostatud äriplaan ning testida äriideed teoreetiliselt enne selle teostama asumist. Teoreetilises osas anti ülevaade ettevõtluse teoreetilistest alustest, vaadeldi äriplaani osasid ning tutvustati Canvase ärimudelit, mis oli eeskujuks praktilise osa koostamisel. Praktiline osa koosneb äriplaanist, mille käigus koostati küsimustik eesmärgiga välja selgitada platvormi vajalikkust. Praktilises osas sõnastati ettevõtte tegevuse eesmärk, milleks on pakkuda kliendile professionaalset ja kasutajasõbralikku teenust ürituste korraldamise platvormina, et viia kokku klient kõikide teenusepakkujatega, keda vajatakse ürituste korraldamiseks.Teenuste osutamise tähtsaimaks instrumendiks on luua automatiseeritud platvorm, mille kaudu ettevõte ühendab kliendid ja teenusepakkujad, leides kliendile mõistlikud pakkumised ja võimalused sündmuse läbiviimiseks. Kõik pakkumised tulevad ühte keskkonda ning nendest on lihtne valida sobivaim pakett.Potentsiaalsed kliendid võivad olla erakliendid, ärikliendid, kultuuriasutused või haridusasutused, kes otsivad oma sündmustele asukohta, esinejat või tehnilist partnerit. Teiselt poolt on üritustele suunatud ettevõtted, kes soovivad müüa oma teenust All for Events platvormi kaudu, kiirendades suhtlust ja jõudes rohkemate klientideni. Analüüsides küsimustikku võib järeldada, et teenuse osutamine on vajalik ja õigustatud, sest see kiirendab ürituste korraldamise protsessi. Samuti vaadeldes finantsanalüüsi ja turu-uuringut võib järeldada, et ettevõte on konkurentsivõimeline. Turu-uuringu käigus koostati küsimustik, mille eesmärgiks oli välja selgitada, milline on inimeste üldine kogemus ürituste korraldamisega ning kas platvorm, mis ühendab kliendid teenusepakkujatega lihtsustaks korraldamise protsessi. Küsimustik koostati Google Forms keskkonnas ning selle levitamiseks kasutati sotsiaalmeediakanalt Facebooki. Küsimustik oli jaotatud kolmeks erinevaks osaks. Esimeses osas koguti informatsiooni vastaja kohta ning tehti kindlaks, kas vastajal on kogemusi ürituste korraldamisega. Küsimustiku teine osa keskendus sellele kas vastajal on tulevikus plaane korraldada mõnda üritust. Kolmandas osas uuriti vastaja kogemuse olemasolul ürituste korraldamise protsesse ja selle puudujääke. Samuti vastati sellele, millist liiki teenusepakkujaid kasutati. Uurimisküsimustiku sisu koosnes 22 küsimusest, kus oli valikvastused kui ka vabas vormis vastused. Küsimuste vastuste analüüsist selgus, et üle poole vastanutest pole kasutanud ürituste korraldamise teenust. See osa vastanutest on potentsiaalne sihtrühm loodava teenuse tarbimisel. Finantsprognoos näitab loodava ettevõtte toimimisvõimet ettevõtlus keskkonnas. Teoreetilises osas vaadeldu on leidnud praktilise väljenduse äriplaani koostamisel. Canvase ärimudel on lahti kirjutaud lisas 4, prototüübi näidis vaadeldav lisas 2 ning teoreetilises osas vaadeldud SWOT analüüs leiab praktilise rakenduse ettevõtte potentsiaali hindamiseks.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Sundventilatsiooni seadme projekteerimine sõiduautole
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-23) Kambura, Henri Georg; Lillemets, Vello
    Lõputöö käigus projekteeris autor sõiduauto katuseluugi kallutamisel tekkivale avale ventilatsiooniseadme. Töö käigus võrreldi alternatiivseid tooteid, hinnati nende kasutajamugavust ning seda kas nad sobivad kasutamiseks autos ööbimise tarbeks. Autor leidis, et hetkel sobivat seadet turul olemas ei ole ning otsustas sundventilatsiooniseadme projekteerida. Hakates projekteerima sundventilatsiooniseadet, valis autor välja sobivad komponendid, millest saaks seadme valmis komplekteerida. Töö käigus selgitas autor välja kõige sobivama prototüübi valmistamise viisi ja materjali. Prototüüp valmistati kasutades FDM tehnoloogiaga töötavat 3D-printerit, ning materjaliks kasutati ABS plastikut. Ventilatsiooniseadme ventilaatoriteks valis autor lauaarvutites kasutatavaid ventilaatorid Be quiet!. Autor projekteeris sõiduauto sundvendilatsiooniseadme, mis suudab arvutuste kohaselt vahetada välja auto salongis oleva 3 kuupmeetrit õhku umbes kolme minutiga. Tulemusena prinditi projekteeritud ventilatsiooniseadme kolmest detailist, printeri rikke tõttu, välja kaks. Välja prinditud ventilatsiooniseadme katsetamise tulemusena jõuti järeldusele, et seade liigutab õhku efektiivselt ning on arvestades Eesti kliimat hea ilmastikukindlusega. Enne lõpliku toote valmimist vajab ventilatsiooniseade veel edasist arendust, et teha seade veelgi kasutajasõbralikumaks ning mugavamaks. Edasises arenduses tuleks seadmele lisada veel lisafunktsioone nagu näiteks taimer või CO2 taseme järgi juhtimine. Ventilatsiooniseadme tootmiseks sobib kõige paremini taaskasutatud polüpropeen ning seadme valmistamiseks sobib enim plastiku survevalu vormimine.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Vananenud formaatsae lõikeprotsessi kiirendamiseks vajamineva süsteemi loomine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-22) Vabarna, Anete; Juss, Kristin; Pihl, Toomas
    Käesolevas lõputöös kirjeldati teoreetiliselt vananenud formaatsae piiraja automatiseerimist, mis parandaks materjali lõikamise ajalist perspektiivi ning oleks ohutu kasutajale. Lisaks konstrueeriti arvuti ekraani kinnitus seinale, mis võimaldab kasutajal mugavalt juhtida piiraja automatiseeritud osa kasutamist. Vastavalt esimesele eesmärgile analüüsiti turul olevaid formaatsaage ning nende lisavõimalusi täideti. Peatükis uuriti kahte turul müüdavat formaatsaagi, mis võimaldavad automaatset saekelgu liikumist vastavalt seadistatud mõõtmetele. Teiseks eesmärgiks oli luua lisaseadme prototüüp formaatsae piiraja automaatseks seadistamiseks. Prototüübi loomine täideti. Saekelgu automaatseks seadistamisega parandati ajalist perspektiivi, muudeti kasutamist lihtsamaks ja mugavamaks, optimeeriti töötaja tööajaga ning selle tulemusena vähendati praagi protsenti. Kolmas eesmärk konstrueerida arvuti ekraani kinnitus seinale täideti. Analüüsides materjale, jõuti järeldusele, et arvuti ekraani kinnitus seinale valmistatakse vineerist. Seda omapärasuse, tugevuse ja hinna tõttu. Kinnituse tegemiseks on kasutatud taaskasutuse eesmärgil mööblitööstuse vineeri ülejääke. Eesmärgi täitmiseks loodi konstruktsioonile mudel, leiti ohtlikud kohad ning tehti tugevusarvutused. Jõuti järeldusele, et konstruktsioon peab paindepingele vastu. Neljas eesmärk hinnata konstruktsiooni tootmis kulusid täideti. Sae piiraja automaatseks seadistamiseks vajamineva lisaseadme maksumus on ligikaudu 867 eurot. Arvuti ekraani kinnituse maksumus on ligikaudu 423 eurot. Vananenud formaatsae lõikeprotsessi kiirendamiseks vajamineva süsteemi loomine läheb ligikaudu maksma 1290 eurot. Lõputöö põhjal võib järeldada, et valminud süsteemid täidavad teoreetiliselt oma eesmärki ja on jätkusuutlikud. Saekelgu automaatseks seadistamine parandab ajalist perspektiivi, muudab kasutamise lihtsamaks ja mugavamaks, optimeerib töötaja tööaega ning selle tulemusena peaks praagi protsent vähenema. Arvuti ekraani kinnitus täidab oma tööpõhimõtteid ning võimaldab mugavalt juhtida piiraja automatiseeritud osa kasutamist. Konstruktsioon on tugev ning peab pingele vastu.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    PLA-bioplastist toote projekteerimine, arendus ning valmistamine 3D printeriga
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-22) Gusarov, Maxim
    Töö eesmärgiks oli kasutades eelnevalt omandatud joonestamis- ja projekteerimisoskusi raalprojekteerimises konstrueerida ja valmistada 3D-printeri abil keskkonnasäästlikust polümeerist tarbeese. Keskkonnasäästlikuks polümeeriks valiti pikkade alifaatsete süsivesinikahelatega estrite rühma kuuluvat materjali, mille nimetus on polüaktiid (PLA). Tarbeplastid nagu polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC) ja polüstüreen (PS) on tänapäeval laiemalt levinud kui bioplastide rühma kuuluvad plastid enda maksumuse ja hea töödeldavuse tõttu, aga nende pikk lagunemisperiood, madalad mehaanilised näitajad peale ümbertöötlemist ning vähesed utiliseerimisvõimalused on peamisteks põhjusteks mille tõttu on lähitulevikus vajalik nende osatähtsust oluliselt vähendada ning investeerida bioplastidesse, mille hulka kuulub ka PLA. Mehaanilised katsed näitasid, et PLA kui materjal on rabe, aga tema mehaanilised omadused on piisavad, et valmistada sellest argipäevaselt kasutatavaid tarbeesemeid, mis ei tööta löökkoormustele. Jäiga ja vastupidava konstruktsiooni valmistamisel on tähtsamal kohal valmistatava eseme materjaliga täiteprotsent ning prinditud materjali kiudude asetus jõu ja momendi rakendamissuuna suhtes. Detaili valmistamisel on soovituslik kasutada kallimaid printereid, millel on täpsem programm- juhtimise süsteem. Lisaks parematele printeritele aitavad parema materjali struktuuri tagada madalamad printimiskiirused ja ekstruuderi väiksema läbimõõduga printimispea. Valmistatava tarbeese, milleks oli valitud joogitopsi- ja telefonihoidja, eesmärgiks oli tagada selle modulaarsust, mille abil oleks võimalik kasutatava seadme lahti võtta ning viga saanud detaili uue vastu välja vahetada. Valmistatud ja arendatud tooteprototüüp koosneb kolmest detailist mida liidetakse omavahel kokku sangade abil ilma liimi kasutamata. Ühe detaili purunemisel on võimalik vigastatud detaili koostust eemaldada ning uue detailiga välja vahetada, mis tagab pikema tarbeeseme eluea ning oluliselt tõstab selle parandamisvõimalusi. Valmistoode ei vaja täiendavaid pakendeid ja on peale puhastust kohe kasutamiseks valmis. Toodete saatmisel on aga võimalik kasutada biolagunevaid pakendeid nagu kartong.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    DAG Reklaam OÜ tootmisprotsessi planeerimise optimeerimine valgustähtede näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-22) Allikalt, Martin; Kase, Andres; Pihl, Toomas
    Käesolevas lõputöös uuriti DAG Reklaam OÜ tootmisprotsessi planeerimist ning selle optimeerimise võimalusi ühe enim tellitava toote, valgustähtede näitel. Ettevõttele on esmatähtis kvaliteedi tagamine, kliendi rahulolu ning motiveeritud töötajad. Töös anti ülevaade DAG Reklaam OÜ ajaloost, tegevusaladest, hetkel toimivatest tootmissüsteemidest. Lisaks koostati analüüs, milles kaardistati toote tootmisprotsessis esinevad puudused, otsiti parandusmeetodeid ning toodi välja võimalused tootmisprotsessi planeerimise optimeerimiseks. Lõputöö teoreetilises raamistikus anti ülevaade tootmisprotsessi planeerimist mõjutavatest teguritest – tootmise juhtimisest, tootmise ja tootmisprotsessi planeerimisest ning optimeerimisest. Empiirilises osas anti ülevaade ettevõttest, alates selle asutamise algusest. Tootmissüsteemide ülevaates kirjeldati lõputöö koostamise aluseks olnud toodet – valgustähte. Töös analüüsiti tellimuse käsitlust ettevõttes ning tootmisprotsessi tootmisel, eraldi toodi välja valgustähtede ajaline tootmisprotsess. Ajalise tootmisprotsessi tegevused kirjeldati ning neid analüüsiti vastavalt Gantti diagrammile. Tootmisprotsessi analüüs aitas välja selgitada protsessis olevad puudused, neile püüti leida parendusettepanekud, mille sisseviimine aitab tootmist optimeerida. Valgustähtede tootmise planeerimisprotsess on ettevõttes esmapilgul hinnates optimaalne, kuid Gantti diagrammi analüüsist tulenevalt saab välja tuua mõningad puudused. Töös kirjeldati tootmisprotsessi erinevaid töölõike ning toodi välja, et osad neist võtavad liigselt kaua aega, lisaks on erinevate töölõikude tegijatel tööleht vaid lõpptähtajaga, puuduvad vahetähtajad, mis võimaldaksid tootmisprotsessis jooksvalt sujuvaid muudatusi teha. Üksikutes töölõikudest saab välja tuua näiteks freesimine ja vesilõikuse ajalise vahe, need on protsessid, mis peaksid ajaliselt kulgema paralleelselt. Lisaks võtsid ajaliselt liiga kaua aega keevitustööd, see on ka ettevõtte jaoks pudelikael, kus tekivad seisakud tänu töö suurele mahule. Samaaegselt on töös ka teised projektid ning keerukatele projektidele kulub keevituses rohkem aega kui teistes töölõikudes. Keevitusele järgnev tegevus – värvimine, on tegevusena ajaliselt optimaalne, kuid aeganõudev on detailide värvimiseks ettevalmistus. Tootmise planeerimisprotsessi optimeerimise eesmärk on tootmise efektiivsuse tagamine. Olulisel kohal optimeerimisel on ettevõtte ja meeskonna paindlikkus erinevates tööprotsessides ja töö ajaline planeerimine. Ettevõttes on oskustööjõudu, mida saab vajadusel kiiretes töölõikudes kaasata. Keevituses tekkivat tööde seisakut, aitab leevendada lisakeevitaja töölevõtmine, nii saab ettevõte suurendada tööde mahtu ja käivet. Tööd on ettevõttes ajaliselt planeeritud kindlas järjekorras, samuti on välja kujunenud ajaline ressurss, mida töö tegemiseks prognoositakse, kuid puuduvad erinevate tööetappide vahetähtajad. Vahetähtaegade seadmine aitaks kitsaskohti vältida ning tööd ja toorainet paremini planeerida, samuti lühendada lõpptähtaegu. Tööprotsesse jälgides ja ettevõtte juhtkonnaga rääkides saab tootmise planeerimisprotsessi parandada lihtsustades kahes töölõigus töötavate inimeste tööd, soetades selleks kaks lisaseadet. Tootmisprotsessi planeerimise optimeerimiseks tehti järgmised ettepanekud: • Tootmisprotsessi vahetähtaegade määramine – võimaldab jagada tööjõudu, tööpinkide kasutust ning planeerida materjali ja tarneid, viia tööprotsessi sisse jooksvaid muudatusettepanekuid. • Tootmistarkvara soetamine – näiteks ettevõtte vajadustest lähtuv majandustarkvara NOOM, mis aitab hallata tootmist, personali, materjalikulu, seadmete ressurssi jne. Programmi abil saab informatsiooni edastada kõigi tootmisprotsessis osalevate töötajateni, mis omakorda aitab planeerida tootmist nii, et ettevõte suudab aja kokkuhoiu arvelt täita rohkem tellimusi ning teenida seeläbi suuremat kasumit. • Tööprotsesside lihtsustamiseks ja kiirendamiseks on ettevõttel mõistlik soetada CNC pinkidele robot plekitõstja, millega pingioperaator saab teha tööd üks ja ei pea kasutama lisatööjõudu. • Puhastusvann detailide tootmisjääkidest puhastamiseks aitab vähendada käsitsi tehtavat tööd ning kiirendab toote liikumist värvimisetapis. Ettevõtte vajadustest lähtuvalt, arvestades parandusettepanekuid, koostati kasutades Gantti diagrammi tootmisprotsessi optimaalne ajaline plaan (Tabel 3). Diagrammi analüüsi tulemusena saab hinnanguliselt välja tuua, et toodet on võimalik toota 7 päeva kiiremini, mis võimaldab toota rohkem, hoida tootmiskulusid madalal ja teenida rohkem kasumit. Lõputöö tulemusi hinnates ning arvestades asjaolu, et uurimine viidi läbi ühe tootegrupi ehk valgustähtede põhjal, saab töös väljatoodud ettepanekuid rakendada ettevõttes laiemalt, ka teiste projektide tootmisprotsesside planeerimise optimeerimisel. Käesolevat tööd saab ettevõttes edasi arendada, valides konkreetsele ettevõttele sobivamat tootmistarkvara.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Tehase analüüs AS Harju Elekter Teletehnika näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-24) Talpsepp, Jakob; Kase, Andres; Pihl, Toomas
    Lõputöö eesmärgiks oli välja tuua Harju Elekter Teletehnikas esinevad raiskamised ja nende kulud. Hüpoteesiks püstitati, et Harju Elekter Teletehnikas esineb palju raiskamisi, mida pole võimalik vältida. Leiti, et üheks suurimaks kuluks on ettevõttes esinevad kasutuskõlbmatud alad, mis esinevad tootmises. Nende alade mahuks on tehases 14,3 % ja selle kulu ettevõttele on 42 134,4 € aastas. Enamikele välja toodud kasutuskõlbmatutele aladele polnud võimalik paremat kasutust leida, kuna antud piirkondi piirasid kandvad seinad, mis välistavad nende alade avaramaks muutmise, mis parandaks nende ligipääsetavust ja mugavamat töö tegemist. See tähendab, et antud aladele on raske kasutust leida ning sellega tuleb antud hoones arvestada, et neid ei saagi maksimaalselt ära kasutada. Järgnevalt leiti läbi kaheksa raiskamise esinevad kulud ettevõttes. Üheks suuremaks kuluks on Harju Elekter Grupis ettevõtete vaheline transportimine, mille käigus tehakse topelttööd nii Harju Elekter Teletehnikas kui ka Harju Elekter Elektrotehnikas. Mõlemas ettevõttes toimub detailide komplekteerimine ja pakendamine. Sellele lisandub ka veel kahe majade vaheline transport. Lahenduseks toodi välja, et ettevõtetel võiks olla ühisladu, kus oleks võimalik mõlemal ettevõttel enda detaile ladustada. Läbi selle oleks võimalik ettevõttel kokku hoida tööjõukulude pealt kuni 38 400 € aastas, kuid transport kahe maja vahel oleks ikkagi vajalik. Seoses kaheksa raiskamisega leiti veel ka, et ettevõtte siseselt kulub väga palju aega detailide transportimiseks. Selle põhjuseks on osakondade vahelised pikad vahemaad, mida põhjustab hoone ülesehitus. Mõõtmistest selgus, et kui detailid, mis läbisid protsesse ei olnud üksteisega järjestikku, siis nende transportimise ajakulu kahekordistusid. Järelduse käigus leiti, et antud probleem on selles hoones vältimatu, kuid seda on võimalik paremaks muuta läbi parema majasisese liikumissüsteemi kaudu. Lisaks sellele tuli välja, et paljud raiskamised tekivad just vähese info edastamise pärast või sellest, et töötajad ei tea täpselt, mis on nende tööülesanded. Lahenduseks toodi välja, et ettevõttes peaksid olema täpsemalt väljatoodud töötajate tööülesanded ning neid tuleks neile ka ära seletada. Mõõdeti ka detailide protsesside vahelisi ooteaegu, mille käigus selgus, et peaaegu kõigis protsessides seisavad detailid ootealades kauem kui on selleks määratud aeg. Viie töökäsu põhjal leiti, et keskmiseks detailide ooteajaks kogu protsessis oli 461 tundi ja 33 minutit, kuigi see peaks jääma 120 tunni sisse. Põhjuseks leiti, et ettevõttes ei ole loodud süsteemi, mis jälgiks detailide valmistamiseks kuluvaid aegu. Hetkel stantsitakse detaile komplektidena ning nende detailide valmimisajad on väga erinevad. Lahenduseks toodi välja, et tuleks jälgida toodete toomiseks kuluvaid aegu ning sellest lähtudes tooteid õigeaegselt töösse panna, et vältida suuri ooteaegu protsesside vahel. Kokkuvõttes võib öelda, et antud hüpotees, mille autor püstitas, pole täielikult tõsi. Ettevõttes küll esineb raiskamisi, mida pole võimalik vältida, kuid on ka selliseid raiskamisi, mida on võimalik parandada läbi parendavate tegevuste ja uute süsteemide loomise kaudu.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Ehituse Ühtse Klassifitseerimissüsteemi raamatukogu loomine kaldkatuse turvatoodetele Orima turvasüsteemide näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-17) Kisant, Malin; Tammaru, Enn
    Lõputöös on käsitletud Orima turvasüsteemide tootevalikut. Tootevalikus on välja toodud toodete materjal, mõõdud ja võimalikud lisatarvikud. Kõik lõputöös käsitletud turvasüsteemid on testitud ja vastavad ettenähtud ehituses olemasolevatele tootestandartitele. Autor valis antud lõputöö kuna töötas ettevõttes, mis müüs ja paigaldas turvasüsteeme kaldkatustele. 2020 novembris osales autor Tartu Ehitusmessil, kus tutvustas Orima turvasüsteeme, samal messil tutvustati ka põgusalt ehituse pikka vaadet, mis oli ja on seotud ehitussektori kõikide valdkondadega. Sellest ka lõputöö teema valik. Materjali ja ÜKS projektiga lähemalt tutvudes ja luues osa tulevasest klassifikatsiooni andmebaasist, millest tulevikus arendadakse välja BIM mudel mõistab autor üha enam kui vajalik oli Eesti ehitussektorile ehituse pikka vaate loomine. Lõputöös on konkreetselt välja toodud, mis osa täidab antud töö ehituse ühtse klassifikatseerimissüsteemis ja digipöördes, samuti on töö osa rohepöörde liikumisest. Autori poolt on koostatud töö nii edasi arendatud kui võimalik ning ootab, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud töö jõuaks etappi, kus saab protsessis edasi liikuda. Autor jätkab projektiga ka peale lõputööd.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Formula Student klassi võistlusauto piduriketta projekteerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-17) Särg, Sandra; Lember, Erki
    Formula Student on tudengitele mõeldud tootearendust võistlus, mille käigus ehitatakse sarja reeglistiku järgi vormelauto. FS Team Tallinn on Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilastest koosnev meeskond, kes on hetkel Baltikumis ainsana tegutsev antud sarja meeskond. Lõputöö eesmärk oli tõestada, et titaansulam Ti 6Al-4V sobivust materjalina Formula Student klassi elektrilisele vormelauto piduriketta valmistamiseks. Lõputöö käigus tõestati titaansulami Ti-6Al-V4 sobivust ja projekteeriti piduriketas Formula Student klassi vormelautole. Piduriketta projekteerimise aluseks võeti FEST21 parameetrid. Töös on võrreldud kolm erinevat materjali: Ti-6Al-V4, 25CrMo4 ja AlMgSi. Esmane järeldus tehti näitajate põhjal, tänu millele oli võimalik määrata titaansulami sobivus. Teras jäi tiheduse tõttu massilt raskeks ning alumiiniumsalmi puhul oli tegemist liiga pehme metalliga. Titaansulami pingenäitajad olid valikul määravaks, mis mängivad suurt rolli vastupidavusel. Lisaks tiheduse näitajate puhul võib öelda, et tegemist ei ole liiga raske metallisulamiga. Järgneva etapina projekteeriti piduriketas. Ketas peab olema vastupidav ja massilt kerge. Lõpliku prototüübi disainini jõudmiseks tuli luua mitu erinvat varianti. Töös on välja toodud esmane ning lõplik versioon, kuid kogu protsessi vältel tehti mitmeid. Kindlustamaks titaansulami sobivust antud kettale tuli läbida tugevusanalüüs. Esmase ketta disain andis tulemuseks 78 MPa. Lõpliku prototüübi tulemus oli 121 MPa. Antud tulemus näitas, et pole kasutatud materjali maksimaalset pingevõimekust, kuid saadud tulemus on sõidukile sobiv. Määrates detailile materjali oli võimalik saada teada mass, milleks oli 148 grammi. Lisaks on võimalik töös tutvuda pidurisüsteemiga üldiselt ja analüüsi ülesseadmist. Kogutöö projekteeriti ja analüüsiti Catia P3 V5R21 programmis.