Lõputööd (KÖ)

Sirvi

Viimati lisatud

Näitamisel1 - 20 71-st
  • NimetusAvatud juurdepääs
    AS Saku Metall Allhanke Tehas finantsolukorra analüüs
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Kuning, Elisabeth; Noorväli, Helle
    Finantsanalüüs aitab hinnata ettevõtte finantsolukorda ning selgitab välja probleemsed küljed ja nende muutumise põhjused. Analüüsi tulemusena on võimalik hinnata ettevõtte finantsolukorda ning luua võimalused selle parandamiseks ja tuleviku juhtimisotsuste tegemiseks. Lõputöö eesmärk oli anda hinnang AS Saku Metall Allhanke Tehas finantsolukorrale ja teha parendusettepanekud tuleviku juhtimisotsusteks. Empiirilisele uuringule läheneti kvantitatiivselt ja kasutati deduktiivset lähenemist. Andmekogumismeetodina kasutas töö autor dokumendivaatlust, mille allikateks olid AS Saku Metall Allhanke Tehas finantsaruanded aastatel 2018/2019-2022. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks koostati bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande horisontaal- ja vertikaalanalüüs ning suhtarvude analüüs. Bilansi analüüsi tulemusena selgus, et AS Saku Metall Allhanke Tehas bilansimaht vaadeldaval perioodil suurenes. Käibevaradest moodustasid suurima osa varud, kuna ettevõttel on palju seisvaid varusid ja samuti on läbi aastate kasvanud ka materjalide hinnad. Passivakirjete osas suurenesid enim võlad ja ettemaksed ning pikaajalised kohustised, mille põhjustasid 2021. aastal tekkinud makseraskused ja ebakindel majanduskeskkond. Kasumiaruande analüüsi tulemusena selgus, et ettevõtte müügitulu on aastatega kasvanud, seda enim viimasel kahel aastal. Koos müügituluga kasvasid ka müüdud toodangu kulud, mis olid põhjustatud materjalide hinnakasvust ja palgakasvust. Müügitulu kasvatamisel oli olulisel kohal järjepidev müügihindade korrigeerimine ja hinnakasvu arvestamine müügihindadesse. Ülejäänud kulugrupid olid pigem langustrendis, kuna ettevõte tegeles aktiivselt kulude analüüsi ja kokkuhoiuga. Märkimisväärne muutus aruandeaasta kasumis (kahjumis) toimus 2021. aastal, millal ettevõte teenis pea miljon eurot kahjumit. Selle põhjustas eelkõige kulude kasv ja ebakindel majanduskeskkond. 2022. aastal teenis ettevõte vaadeldava perioodi suurima aruandeaasta kasumi, millele aitas kaasa hinnakasvu kiire ülekandmine müügihindadesse ja kulude kokkuhoiuga tegelemine. Rahavoogude aruande analüüsi tulemusena selgus, et äritegevuse rahavood olid vaadeldaval perioodil langustrendis ja 2022. aastal negatiivsed. Rahavood investeerimistegevusest suurenesid, kuna ettevõte investeeris uutesse seadmetesse, mis eeldatavalt aitavad tulevikus suurendada müügitulu. Finantseerimistegevuse rahavood vaadeldaval perioodil suurenesid, kuna ettevõte sai laenu, mida kasutati investeerimiseks ja 2021. aastal tekkinud võlgade likvideerimiseks. Suhtarvude analüüsil keskenduti AS Saku Metall Allhanke Tehase lühi- ja pikaajalise maksevõime, efektiivsuse ja tasuvuse analüüsimisele. Lühiajalisest maksevõimest selgus, et ettevõttel on probleeme rahaga ja rahaliste vahendite tase on läbi aastate halvenenud. Samas oli madalatest näitajatest näha, et ettevõte kasutas raha tulu teenimiseks. Pikaajalisest maksevõime analüüsist selgus, et ettevõtte kapitali struktuuris võõrkapitali osakaal suurenes ja omakapitali osakaal vähenes. Ettevõtte pikaajalised kohustised kasvasid, mis suurendas ka kapitaliseerituse kordajat, kuid maksevõime kordaja jäi alla soovitud piiri. Võib olla tõenäoline, et ettevõttel tekib tulevikus probleeme kohustiste tasumisega, kuna läbi aastate oli languses ka rahaliste vahendite tase. Efektiivsuse analüüsist selgus, et ostjatelt laekus raha kiiremini, kui ettevõte pidi hankijatele tasuma. Tehtud investeeringud olid põhjendatud ja tasuvad, kuna need kiirendasid ettevõtte tegevustsüklit. Finantseerimistsükkel pikenes, kuna vaadeldaval perioodil rahaliste vahendite tase halvenes ja ettevõte pidi tegelema täiendavate rahaliste vahendite leidmisega. Tasuvuse analüüsist selgus, et rentaabluse suhtarvud vaadeldaval perioodil paranesid. Suurenenud võõrkapitali osakaal kapitali struktuuris mõjus positiivselt ettevõtte omakapitali tootlusele. Tehtud investeeringud aitasid teenida ettevõttel rohkem müügitulu ja parandasid koguvara puhasrentaabluse näitajat. Investeerimist piiras eelkõige madal rahaliste vahendite tase, kuid investeeringute rentaablus siiski paranes, sest ettevõte suutis kasvatada ärikasumit, millele aitasid kaasa kulude kokkuhoid ja müügitulu suurendamine. Müügikäibe rentaabluse suhtarvude paranemisele aitasid kaasa konkreetne hinnastamispoliitika, järjepidev majandustulemuste analüüs ja kulude kokkuhoid. AS Saku Metall Allhanke Tehase 2018/2019-2022. aastate finantsaruannete põhjal koostatud finantsanalüüsi tulemustele toetudes hindab töö autor, et vaatamata keerulisele 2021. aastale on ettevõte suutnud tulla toime suurenenud kulude ja majanduskeskkonna ebakindlate tingimustega ning teinud investeeringuid. Olulist tähelepanu tuleb pöörata rahaliste vahendite taseme parendamisele, sest see on langenud väga madalale tasemele. Sellest lähtuvalt teeb töö autor ettepaneku inventeerida varusid sagedamini ja arvata nende hulgast välja seisvad varud. Lisaks arvab töö autor, et ettevõte võiks lähitulevikus dividende mitte maksta, vaid kasumi reinvesteerida, et parandada rahaliste vahendite taset ning luua laiemad võimalused ettevõtte tegevuse kasvuks. Veel tuleb ettevõttel jälgida võõrkapitali kasutamise osakaalu, kuna seoses intressimäärade tõstmisega on laenamine muutunud kallimaks ja see võib ettevõttele kaasa tuua probleeme kohustiste tasumisega. Töö autor toob ka välja, et ettevõtte järjepidev majandustulemuste analüüs, konkreetne hinnastamispoliitika ja kulude kokkuhoid omas märkimisväärset mõju 2022. aasta majandustulemustele ning tänu nendele tegevustele suutis ettevõte tulemusi märkimisväärselt parandada võrreldes eelnevate perioodidega. Tulevikus on vaja keskenduda rohkem tulude suurendamise analüüsile ja piisavate rahaliste vahendite saavutamisel teostada investeeringuid. Töö autor hindab, et lõputöö eesmärk sai täidetud.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Töötajakogemuse seos tööjõu voolavusega jaekaubandusettevõttes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Ani, Tekla Relika; Kirikal, Heve
    Ühegi ettevõtte eesmärgid ei täitu iseenesest. Seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja meeskonda, kes soovib panustada ettevõtte edusse. Ühegi ettevõtte eesmärgid ei täitu iseenesest. Seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja meeskonda, kes soovib panustada ettevõtte edusse. Töötajate puudus ja kaasatuse madal tase on ettevõtetele püsiv probleem, mis on süvenenud uue generatsiooni pealekasvu ja viimaste aastate pandeemiaga. Töötajate puudus, rohke tööjõu voolavus, üldine rahulolematus ja madalad töötulemused on töötajakogemuse ekpertide hinnangul ning mitmete uuringute tulemustest mõistetavalt negatiivse töötajakogemuse tagajärjed. Töötajakogemus on holistiline lähenemine, mis aitab ettevõtetel arvestada oma töötajate personaalsusega ning pakkuda neile sobivamaid töötingimusi ja tööga kaasnevaid kogemusi, et saavutada töötajate tugevam kaasatus, väiksem tööjõu voolavus ja kõrgemad töötulemused. Empiiriline uuring viidi läbi jaekaubandusettevõttes, mis haldab Eestis kahte kaubamärki. Uuritava ettevõtte kaubamärgite kauplustes töötavate müügikonsultantide ja kaupluste assistentide tööjõu voolavus on kõrge. Tööjõu voolavuse määr on oluline tegur ettevõtte tulemustes, kuna kõrgemaid töötulemusi saavutavad just need inimesed, kes on ettevõttes töötanud pikemat aega. Ettevõtte jaoks oli vajalik välja selgitada töötajakogemuse indeks, et mõista, kas selle tase võib olla kõrge tööjõu voolavuse määra põhjuseks. Empiirilise uuringu eesmärgiks oli välja selgitada seosed müügipersonali töötajakogemuse ja tööjõu voolavuse vahel jaekaubandusettevõttes, et leida võimalusi töötajakogemuse parendamiseks ja tööjõu voolavuse ennetamiseks. Teoreetilistele allikatele tuginedes selgitati välja positiivse töötajakogemuse loomise tingimused, seosed tööjõu voolavusega ja töötajakogemuse taseme leidmise meetodid. Töötajakogemuse kaardistamiseks kasutati Jacob Morgani küsimustikku, millega vastajad hindasid oma kolme töökeskkonda. Lisaks Jacob Morgani töötajakogemuse indeksi küsimustikule esitati valimile ka viis lisaküsimust isikliku rahulolu ja karjääriplaanide kohta. Küsimustik edastati ettevõtte kahe kaubamärgi aassistentidele ja müügikonsultantidele veebilehe Connect.ee kaudu. Võimalikust 26 töötajast vastas 16. Uuringu tulemusi analüüsiti tabeltöötlusprogrammiga ning kasutati kirjeldava statistika meetodeid. Saadud tulemused seostati omavahel, esitati jooniste ja tabelitena ning analüüsiti lähtuvalt teooriast. Kirjeldava statistika meetodi rakendamisel arvutati aritmeetilist keskmist, standardhälvet, korrelatsioonikordajaid. Uuringust selgus, et ettevõtte töötajakogemuse indeksi tulemus vastab kogemuslikule ettevõttele. Suur erinevus on kahe kaubamärgi töötajate töötajakogemuse tasemetes, olles kaubamärgi A töötajatel kõrgem, kui kaubamärgis B. Assistentidel ja kaubamärgi B müügikonsultantidel pole töötajakogemuse tase suuresti mõjutanud tööjõu voolavust. Kaubamärgi A müügikonsultantidel on kõrge töötajakogemuse taseme juures ka kõrge tööjõu voolavus. Mõlema kaubamärgi töötajad hindavad kõrgelt oma tööandja positiivset mainet ja bränditunnetust, töötajad tunnevad end meeskonna osana ja et juhid on neile mentorid ja juhendajad. Kaubamärgi A töötajad hindasid kõige madalamal töö ja eraelu tasakaalu, uhkust tööruumide üle, hüvede ja enda panustamise tasakaalu ning arengu ja koolituste võimalusi. Need võivad olla olulised põhjused, miks töötajad otsustavad töökohalt lahkuda. Kaubamärgil B töötajatele on oluline pakkuda kõrgemat töötajakogemust, kuna kõrgem töötajakogemus vähendab tööjõu voolavust. Oluline on selgitada, miks tehnoloogilised töövahendid töötajatele ebamugavad tunduvad, leida võimalused rohkem töötajate vaimsesse ja füüsilisse tervisesse investeerida, pakkuda pikema tööstaažiga töötajatele rohkem arenguvõimalusi ja uusi kõrgemaid tööülesandeid, mis võib vähendada nende soovi ettevõttest lahkuda.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Hinnakujundus ettevõttes Rikets Hulgi OÜ
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-07) Koldmets, Annabel; Kirikal, Heve
    Ettevõtte eesmärk on kaupade ja teenuste hinnastamisel kasumi teenimine ja tarbijate nõudluste rahuldamine. Samuti on ettevõtte jaoks hind tähtis, sest see määrab ettevõtte turu ja kasumlikkuse ning on turunduskompleksis ainuke tulutoov element. Hind mängib suurt rolli kliendiväärtuse ja kliendisuhete loomisel. Ettevõttes Rikets Hulgi OÜ 2020. aruandeaasta kahjum on suurenenud võrreldes 2019. aruandeaasta kahjumiga. Ettevõtte jaoks on hind tähtis, sest see määrab ettevõtte turu ja kasumlikkuse. Eelpool öeldule tuginedes tekkis vajadus hinnakujunduse uuringu läbiviimiseks, kuna teadlik ja läbimõeldud kasumit teeniv hinnakujundus loob eelduse kahjumi vähendamiseks. Teoreetilistest allikatest selgus, et hind on toote või teenuse eest küsitud rahasumma. Kui kliendile ei meeldi jaemüügiketi pakutav hind, siis on tal võimalus mujal toodet või teenust soetada. Hind on peamine tegur, mis mõjutab, kas klient ostab selle või mitte. Hinda mõjutab eelkõige nõudlus ja ettevõtte muutuv- ja püsikulud. Samuti põhjustab hinnatõusu olukord, kui nõudlus ületab pakkumise. Hind sisaldab tooraine maksumust ja sellele kulutatud tootmiskulusid. Hinda mõjutab eelkõige nõudlus ja ettevõtte muutuv- ja püsikulud. Empiiriline uuring viidi läbi deduktiivset lähenemisviisi kasutades. Uuringus analüüsitakse andmeid kvantitatiivsel meetodil kasutades selleks dokumendivaatlust. Dokumentideks on ostu- ja müügitellimused ning ettevõtte poolt antud püsikulude dokument. Tulemused esitatakse kvantitatiivuuringul kasutades tabeleid. Uuringutulemustest selgus, et lõikelillede ja potilillede ostuhinnad on kõrgemad kui müügihinnad. Lisaks selgus, et Kulukesksete hinnakujunduse meetodite võrdlemisel selgus, et kõige rohkem toob kasumit vaherohelise kaubakategooriale alushinnameetodi rakendamine. Seevastu ebasoodsam oleks selle kaubakategoorial rakendada juurdehindluse meetodi. Keraamilise lillepoti jaoks on kõige kasumlikum samuti alushinnameeetodi rakendamine. Kõige ebatulusam on hinnakujunduse meetod on juurdehindluse meetod. Potilille jaoks on kõige tulusam saumuti alushinnameetod. Nii nagu kõige tulutoovam hinnakujunduse meetod on teistel kaubakategooriatel alushinnameetod, on ka lõikelilledel. Lisaks on kõige ebasoodsam juurdehindluse meetodi rakendamine.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Telerite kategooria analüüs Expert Eesti OÜ kaupluses
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Tulus, Hanna; Maasik, Liina
    Käesolevas lõputöös käsitleti kategooria juhtimise kontseptsiooni rakendamise võimalusi kategooria analüüsimisel. Lõputöö eesmärk oli läbi kategooria analüüsi välja selgitada käibe ja kasumi kasvatamise ning konkurentsieelise loomise võimalused kategooria jätkusuutlikuks arenguks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks kirjeldati kategooria juhtimise teoreetilisi seisukohti ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid konkurentsieelise leidmiseks. Uurimistöö empiirilises osas viidi läbi telerite kategooria analüüs, mille käigus vaadeldi kategooria müügiandmeid aastatel 2019-2021, võrreldi neid turu-uuringufirma BRC Marketsi statistilise analüüsiga, koostati kategooria ABC, SWOT ja kvadrantanalüüs, teostati hinnavaatlus. Selleks, et kategooria oleks jätkusuutlik tuleb turu arenguga kaasas käia, kasvatada suuremate diagonaalidega telerite müüki, leida võimalused kategooria kasumi kasvatamiseks ja tugeva konkurentsieelise tekitamiseks.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Müügiedenduse võimalused Coop Tartu kampaanias „Jõulukuu pakkumised“
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Vaikre, Helena; Kirikal, Heve
    2019. aastani eesti elanike tarbimine üha kasvas (Tarbijahinnaindeksi muutust eelmisel aastal mõjutas enim toit, 2020), ent tulenevalt 2020. aastal kogu maailma tabanud COVID-19 viirusest on kaubandusettevõtted pidanud viimasel ajal pingutama, et püsida endiselt konkurentsis ning tagada ettevõtte toimimiseks vajalik käive. Lisaks ostukäitumise muutustele pidid jaekauplejad arvestama ka riigipoolsete piirangutega, mis seati eelkõige kampaaniate korraldamisele. Pärast Sportlandi korraldatud kampaaniat manitses peaminister Jüri Ratas (Ratas kaupmeestele: vastutustundetus toob karistuse, 2020) jaekauplejaid ning nii piirati kaupmeeste tegevust riiklikul tasandil veelgi, suunates neid müügiedenduskampaaniaid mitte läbi viima, vältimaks inimeste massilist kogunemist kauplustes. Kampaaniate korraldamine oli põlu all veel 2020. aasta lõpulgi, mil jaekauplejad võtsid osa ülemaailmsest Black Friday (Must Reede) kampaaniast (Pärli, 2020). Lõputöö eesmärk on selgitada välja müügiedenduse võimalused Coop Tartu kampaanias „Jõulukuu pakkumised“, et esitada juhtkonnale võimalused müügi edendamiseks jõulukuu pakkumiste kampaanias.Uuringu käigus selgitati välja, mil moel kampaania on korraldatud, sh selle eesmärk, kasutatud müügiedendusvahendid, kampaanias osalenud tooted ning müügitulemused aastatel 2020 ja 2021 Coop Tartus. Tulenevalt kampaaniatoodete suurest arvust, koondas autor need kaubagruppidesse ja esitas diagrammide ning tabelite abil analüüsi tulemused. Tulemused esitati kaupluste formaatide lõikes, sest Coop Tartus on kolm erinevat formaati kaupluseid: väikepoed, supermarketid ja hüpermarketid. Uuringuga selgitati välja kampaanias osalenud toodete arv, struktuur, kampaania müügitulemused.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Toiduraiskamise vähendamine kodumajapidamistes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Sutt, Kristel; Maasik, Liina
    Lõputöö koostati teemal „Toiduraiskamise vähendamine kodumajapidamistes.“ Teoreetilisi allikaid kasutati töös kokku 50, neist 5 olid võõrkeelsed. Lõputöö maht on 51 lehekülge. Töös on 16 joonist. Lõputöö eesmärk on välja selgitada üle jääva toidukauba tekkepõhjused, et teha ettepanekuid toidukauba raiskamise vähendamiseks kodumaja pidamistes. Lõputööks püstitatud ülesanded on: kirjeldada teoreetilistele allikatele tuginedes toidukaupade tarbimist mõjutavaid tegureid ning tarbimata jäänud toidukaupade vähendamise võimalusi kodumajapidamistes; valida sobiv metoodika lõputöö empiirilise uuringu koostamiseks ning lähtuvalt läbiviidud küsitlusest ning analüüsist koostada järeldused ja ettepanekud kodumaja pidamistes toidu raiskamise vähendamiseks. Uuringust selgus, et toidu raisatakse erinevatel põhjustel, olgu siis selleks liigne kokkuost sooduspakkumiste tõttu või ei koostata piisavalt põhjalikke ostunimekirju. Peamiselt ostetakse realiseerimisajale lähenevaid toidukaupu, mille hinda on alandatud, mis võib olla üheks raiskamist põhjustavaks asjaoluks. Tarbijatele saab soovitada, et kasulik on enne kaupluse külastamist vaadata üle oma toiduvarud ja proovida planeerida võimalikult täpselt oma toiduga seotud kulutusi, näiteks seada endale ostulimiit, mis ei võimalda üle ostmist.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Müügiesindaja töö vastavus kutsestandardile
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Susi, Katriin; Kirikal, Heve
    Müügitöö olemus ja roll on müük, mis varjab endas keerukat protsessi. Suure osa müügist määrab müügiesindaja oskus toodet müüa ja millist liiki tehnikat selleks kasutatakse. Kuna müügiesindaja töö on mitmekülgne, siis ei piirdu see ainult helistamisega ega pakkumiste tegemistega, vaid nõuab palju vaeva ja pühendumust. Müügiesindaja esindab firmat, tutvustab selle tooteid või teenused, loob uusi ja hoiab olemasolevaid kliendisuhteid, jälgib klientide kaubavarusid ning korraldab kaupade väljapanekuid. Müügiesindajate tööülesanded sõltuvad neile püstitatud eesmärkidest, mis tulenevad müügiesindaja tööplaanist kui ka töökogemusest ja klientuuri tundmisest. Eestis on oma ala eksperdid välja töötatud müügiesindaja, tase 5 kutsestandard, mis kirjeldab edukaks kutsetegevuseks vajalikke teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kompetentsusnõudeid. Empiiriline uuring viidi läbi viies erinevas ettevõttes, valitute hulka sattusid kaks jae- ja hulgimüügiettevõtet, kaks töötleva tööstuse ettevõtet ning üks põllumajandusmasinate, -seadmete ja lisaseadmete hulgimüügiga tegelev ettevõte. Lõputöö koostamisel kasutati deduktiivset lähenemisviisi. Uuringu andmete kogumiseks kasutati kvantitatiivset meetodit. Andmekogumisvahendiks kasutati ankeetküsitlust, mille koostamisel oli aluseks müügiesindaja, tase 5 kutsestandard. Küsimuste hindamiseks kasutati mittevõrdlevat skaala tüüpi ning andmete töötlemiseks kasutati statistilist analüüsi. Andmete analüüsimisel leiti iga ploki ja väite keskväärtused (m), standardhälve (SD) ning lisaks variatsioonikordaja (V). Küsimustik oli avatud ajavahemikus 16.11.2021 – 21.02.2022, meeldetuletus edastati müügiesindajatele 14.02.2022. Lõpliku valimi moodustasid 33 vastanut, kellest 27 on ametinimetuselt müügiesindajad, neli müügijuhid, üks müügiagent ja üks müügiedendaja. Müügiesindaja, tase 5 kutsestandardis jaotatakse kompetentsusnõuded viide kategooriasse. Tegevusnäitajate järgi on võimalik vaadelda, milline tegevus hõlmab kõige suurema osa müügiesindaja tööst ning millele pööratakse vähem tähelepanu. Uuringust selgus, et müügiesindajad hindavad töö osadest kõige kõrgemalt müügitegevuse planeerimist ja juhtimist, kliendibaasi loomist ja haldamist ning müügi, müügieesmärkide täitmist ja müügitulemuste analüüsi. Madalamad hinnangud anti üldoskustele ning turundustegevuste läbiviimisel. Uuringutulemustest selgus, et nii tegutsemisvaldkondade kui ametikohtade lõikes hindasid müügiesindajad kõrgelt kliendibaasi loomist ja haldamist ning müüki, müügieesmärkide täitmist ja müügitulemuste analüüsi. Tööstaaži lõikes hindasid kõrgelt kliendibaasi loomist ja haldamist müügiesindajad, kes on olnud oma ametikohal kuni aasta, üks kuni kolm aastat, neli kuni seitse aastat ning kaheksa kuni 11 aastat. Kõige staažikamate töötajate hinnangul on kompetentsidest olulisim müük, müügieesmärkide täitmine ja müügitulemuste analüüs. Turundustegevuste läbiviimise kompetentside tegevusnäitajatena hinnati kõrgelt kaupade/ teenuste tutvustamist ning turu olukorra ja vajaduste analüüsimist. Müügiesindaja peab jälgima turusituatsiooni ja koguma informatsiooni ning võrdlema neid ettevõtte vajadustega. Lisaks andis uuring mõista, et mõningate müügiesindajate tööülesannete hulka ei kuulu turundusmaterjalide paigutamine, turunduse planeerimine ja turundusürituste läbiviimine. Uuringutulemuste põhjal tehti järeldusi ja esitati ettepanekuid Sihtasutus Kutsekojale. Lõputöö eesmärk ja sellele püstitatud ülesanded on täidetud.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Digilahendused logistikas OG Elektra ASis
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-02) Sommer, Marite; Tandru, Diana
    Lõputöö teemaks on digilahenduste kasutamine ühes jaekaubandusettevõtte jaotuslaos. Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida jaekaubandusettevõtte jaotuslaos digilahenduste kasutamist, et selgitada välja laoprotsesside digitaliseerimisega toimunud muutused ning teha järeldusi ja ettepanekuid sobivate digilahenduste valimiseks. Lõputöö on 46 lehekülge pikk, sisaldab 9 joonist ning kasutatud on 67 erinevat allikat. Lõputöö analüüsist selgus, et digitaliseerimine on muutnud laohaldustoimingud väga palju. Digitaliseerimisega on kõige rohkem võidetud komplekteerimise protsessis. Komplekteerimine on jaotuslao üks tähtsamaid protsesse ning selle tõhusam töö annab ettevõttele võimaluse suurendada oma mahtu ning seeläbi olla edukam. Samuti selgus, et kuigi ettevõttes on kasutusel erinevaid digilahendusi, on suurim osakaal siiski laohaldussüsteemil, mis neid digilahendusi seob ning mille abil on võimalik kõiki protsesse omavahel kooskõlastada ning vajaduse korral reaalajas otsuseid teha.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Kaugtöö rakendamine Eesti e-kaubandussektoris
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Salujärv, Mari; Kirikal, Heve
    Kuigi koroonapandeemia ja sellest tingitud eriolukord näitas kaugtöö tegelikku potentsiaali, pole see töövorm võrdselt kättesaadav kõigile töötajatele, sõltudes ühest küljest tehtava töö iseloomust, aga ka tööandja hoiakutest kaugtöö suhtes. Eelöeldust tulenevalt on lõputöö eesmärk analüüsida kaugtöö rakendamist e-kaubandussektoris, et teha e-kaubanduse tööandjatele ettepanekuid kaugtöö ulatuslikumaks rakendamiseks. Uuringuga selgitati välja e-kaubandusettevõtete kaugtöö rakendamise praktika ning mõjutegurid. Tulemustest ilmnes, et kaugtööd ei praktiseeri pea veerand ettevõtetest, kellest kolmandik ei näe kaugtöö rakendamiseks vajadust. Kaugtööd rakendavates ettevõtetes on aga valdavalt kaugtöö ametite lõikes ebaühtlaselt jaotunud, kuivõrd kaugtööd teevad peamiselt vaid juhid ning raamatupidajad. Peamise kaugtööd takistava tegurina toodi välja tööiseloomust tingitud vajaduse vahetuse suhtluse järele. Tööandjad leidsid ka, et kuivõrd kaugtöö puhul on keeruline tagada töötajate võrdset kohtlemist, mõjutab see nende ettevõttes sellise töövormi rakendamist. Samas tekitab tööandjate hinnangul ettevõttes pingeid pigem kaugtöö mittevõimaldamine kui võimaldamine. Uuringus osalenud ettevõtted suhtuvad kaugtöösse üldiselt positiivselt ning on pigem tulemustele kui protsessile orienteeritud. Positiivset suhtumist väljendab ka tööandjate uskumus, et kaugtöö võimaldamine aitab parendada organisatsiooni kuvandit. Analüüsist ilmneb, et kaugtööd mitterakendavad ettevõtted jäävad eriarvamusele ning näevad kaugtöös rohkem puuduseid kui eeliseid. Uuringu käigus kogutud andmete põhjal tehti järeldusi ja koostati ettepanekud e-kaubandussektori tööandjatele kaugtöö ulatuslikumaks rakendamiseks. Lõputööle püstitatud eesmärk ja koostatud ülesanded said täidetud.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Teenindava personali tööga seotus AS Tallink laeval Silja Europa
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Paigelkaln, Evelin; Kirikal, Heve
    Seotud töötajad on oma töös motiveeritud ja entusiastlikud ning nende jaoks on oluline ettevõtte käekäik ja areng. Seotud töötajad ei tööta ainult palga nimel, nad hoolivad oma tööst ja ettevõttest ning aitavad kaasa ettevõtte eesmärkide ja edu saavutamisele. Töötajad, kes tunnevad ennast tööl hästi ja kellele on loodud turvaline töökeskkond, kus teha häid töötulemusi, ei tunne soovi oma töökohalt lahkuda. Suurendades töötajate tööga seotuse taset väheneb töötajate töölt lahkumise kavatsuse tase. Tuginedes teoreetilistele allikatele anti ülevaade tööga seotusest ja seostest lahkumiskavatsusega. Peale mida kaardistati ja selgitati välja Silja Europa teenindava personali tööga seotuse ja lahkumiskavatsuse vahelised seosed. Peale uurimistulemuste analüüsi tehti järeldusi ja ettepanekuid tööga seotuse suurendamiseks ning töölt lahkumise kavatsuse vähendamiseks. Empiiriline uuring viidi läbi kaardistusuuringuna, kasutati deduktiivset lähenemisviisi. Andmeid koguti kvantitatiivsel meetodil. Andmete kogumise instrumendiks oli ankeetküsitlus, mis viidi läbi 2021. aasta oktoobrikuus, paberil väljatrükituna. Andmeanalüüsimeetodina kasutati kirjeldavat statistikat. Arvutati esinemissagedusi, aritmeetilist keskmist, standardhälvet, variatsioonikoefitsenti ning viidi läbi korrelatsioonianalüüs. Uuringu tulemustest selgus, et Silja Europa teenindava personali tööga seotuse tase on pigem hea. Neil on kõrge energiatase ja vaimne vastupidavus töö tegemise ajal ning valmisolek püsida tööülesannete juures ka siis kui kõik ei laabu hästi, kuid nad pole täielikult keskendunud ja süvenenud oma töösse. Töötajad tunnevad ennast oma ametikohal pädevana ning teavad, mida neilt tööl olles oodatakse. Töölt lahkumise kavatsuse tase võiks olla madalam, on töötajaid, kes mõtlevad töölt lahkumise peale aga seda plaanib teha siiski väike osa vastajatest.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Väikeste toidukaupluste edu ja ebaedu tegurid
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Ojamäe, Karmen; Vahtramäe, Eva
    Lõputöö teema on „Väikeste toidukaupluste edu ja ebaedu tegurid“. Koostatud lõputöö sisaldab 57 lehekülge, 16 joonist ning ühte lisa. Lõputöö aktuaalsus seisneb selles, et paljud väikesed toidukauplused on lõpetanud oma tegevuse. Viimaste aastate jooksul on avatud rohkem suuri kaupluseid ning väiksemaid kaupluseid on suletud. Lõputöö eesmärk on välja selgitada väikeste toidukaupluste edu ja ebaedu tegurid, selleks, et anda soovitusi kauplustele võimalustest kaupluse edu suurendada. Lõputöö empiirilise uuringu teostamiseks viidi läbi küsitlus ajavahemikul 08.11.2021 kuni 20.01.2022 ja andmete kogumisel kasutati internetikeskkonda Connect. Empiirilises uuringus osales 30 Eesti väikeettevõtet kolmeteistkümnest erinevast maakonnast. Enamus küsitluses osalenud kaupluseid tegutsevad vaid ühe kauplusega, kuid oli ka ettevõtteid, kellel on 2 kuni 10 toidukauplust või rohkem. Uuringust selgus, et on mitmeid tegureid, mis teevad väikekaupluse pidamise raskeks ning panevad ilmselt proovile iga kauplusepidaja. Empiirilises uuringus osalenud pooled kauplused ei ole mõelnud kaupluse sulgemisele üldse, ettevõtted, kes tegutsevad rohkem kui 10 kauplusega, on selles veendunud. 15 kauplust mingil määral ikkagi sellele mõelnud, üks neist on isegi kindel sulgemises. Peamiseks soovitusteks väikekauplustele on see, et iga kauplus võiks tegeleda innovatsiooniga, et käia kaasas tänapäeva trendide ja klientide ootustega.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Töötajakogemuse seos töölt lahkumise kavatsusega osaühingus B&W Metall
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Nemvalts, Katrin; Kirikal, Heve
    Töötajakogemus ja töölt lahkumise kavatsus on tihedalt seotud, kuna negatiivset töötajakogemust kogev töötaja on suurema töölt lahkumise kavatsusega. Inimene, kes on rahul oma tööga ja kes tunneb, et teda väärtustatakse, jääb suurema tõenäosusega oma ettevõttesse kauemaks. Uuringuga selgitati välja, kuidas hindavad osaühingu B&W Metalli töötajad oma töötajakogemust ning milline on töötajate töölt lahkumise kavatsuse osakaal. Omavahel võrreldakse töötajakogemuse ja töölt lahkumise kavatsust, mis seoti teoreetiliste lähtekohtadega. Uuringus selgus, et osaühingus B&W Metalli töötajad on oma töökohaga rahul ning hindasid oma töötajakogemuse ettevõttes kõrgeks. Töölt lahkumise kavatsuse osakaal oli väike, mis näitab samuti, et töötajad on oma töökohaga rahul ning pühendunud. Töötajakogemuse seos töölt lahkumise kavatsusega oli uuritavas ettevõttes olemas. Uuringust selgus, et töötajakogemuse keskkondade punktisumma on pöördvõrselises seoses töölt lahkumise kavatsusega ehk kui ühe töötajakogemuse keskkonna hinnang tõuseb siis töölt lahkumise kavatsus väheneb ning kui ühe töötajakogemuse keskkonna hinnang langeb siis töölt lahkumise kavatsus suureneb.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Šokolaadibrändide lojaalsust mõjutavad tegurid
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Liiv, Kätlin; Maasik, Liina
    Brändilojaalsus on tänapäeva kiiresti ja pidevalt muutuvas maailmas saanud üheks väga oluliseks konkurentsieelise pidepunktiks. Üleüldine konkurents toodete, teenuste, ettevõtete vahel on nii tihe, et riiulitel on valik üha suurem ning valikut erinevate toodete vahel palju. Brändi olulisemateks tunnusteks peetakse kvaliteeti ja hinda. Halb kogemus paneb aga inimesi brände vahetama. Kuna inimesed usaldavad teiste arvamusi, siis tuleb meeles pidada, et brändisaadikuteks saavad kliendid hea kogemuse pealt kiiresti kuid üks negatiivne kogemus võib aga rohkem kahju teha. Enamasti inimesed leiavad enda jaoks ühe brändi ning jäävad selle brändi tarbijaks. Seega brändilojaalsuse kasvatamine on miski, mille kallal tuleb tööd teha. Muutuv maailm teeb kliendikäitumise aina ettearvatumaks. Majanduskriisid, pandeemiad ja muud ootamatused muudavad tarbijad üha valvsamaks ning brändid, kes ei tee sellistel keerulistel aegadel mööndusi oma toote/teenuse kvaliteedis, väljuvad suurema tõenäosusega kriisist ilma tarbijaskonda kaotamata. Sellistel keerulistel aegadel ei ole isegi hind nii määrav – tarbijad on nõus maksma rohkem, kui toode või teenus seda ka päriselt väärt on. Brändilojaalsus tagab ettevõttele konkreetse nõudluse ja ennustatava nõudluse. Kui brändilojaalsus on tugev, siis seda keerukam on teistel sarnastel ettevõttetel turule siseneda. Teoreetilises raamistikus anti esmalt ülevaade brändilojaalsusest. Samuti kirjeldati brändilojaalsuse erinevaid käsitlusi ning konkurentsivõimet mõjutavaid tegureid. Teoreetiline osa lõi aluse empiirilise uuringu läbi viimiseks. Empiirilise uuringu koostamiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, millele läheneti deduktiivselt. Uurimisobjektiks olid šokolaadibrändid ning andmete kogumiseks kasutati ankeetküsimust. Andmete analüüsimiseks kasutas autor kirjeldavat statistikat ja statistilist analüüsi. Selgus, et tarbija jaoks on kõige tuntumad ja lemmikumad šokolaadibrändid Kalev, Karl Fazer ja Milka. Kalevi ja Karl Fazeri logod on üsna sarnased ning nendega seostusid ka vastajatel samasugused esmased emotsioonid. Milka brändiga seostus ennekõike meeldejääv logo. Šokolaadibrändide valikul on tarbija jaoks tähtis ennekõike kvaliteet ning kvaliteedi eest ollakse nõus maksma ka kõrgemat hinda. Hind ja hinnatõus mõjutab vaid ükskõikseid tarbijaid. Lojaalne tarbija ostab ja leiab tee oma lemmik šokolaadibrändini ning ta ei ole niivõrd mõjutatud majanduskriisist või muudest teguritest. Tarbijad määratlevad end kas brändilojaalseteks või vähem brändilojaalseteks tarbijateks. Brändile pühendunud tarbijaid on vähe. Brändi kõige olulisemad tunnused on kvaliteet ja hind. Küsimustikule vastajad arvasid, et logo ei ole nende jaoks oluline, kuid selgus, et meeldejääv ja õnnestunud logo tekitab soovi brändi proovida ning seetõttu saab öelda, et logo on tarbija jaoks tegelikult logo oluline. Inimeste jaoks on väga tähtis, et bränd tegutseks vastutustundlikult ning lähtuvalt oma lubadustest. Brändid peavad väga selgelt väljendama end ja oma lubadusi ning vastavalt sellele ka tegutsema. Kuigi vastajad arvasid, et logo ei ole niivõrd oluline, siis vastustest selgus, et logol on tarbijate jaoks suurem mõju, kui nad võiksid arvata. Hea ja meeldejääv logo kutsub tooteid proovima ning see jääb tarbijatele meelde. Lõputöö andis võimaluse selgitada välja šokolaadibrändide lojaalsust mõjutavad tegurid brändide konkurentsivõime tugevdamiseks. Sellest lähtuvalt sai anda šokolaadibrändidele turustajatele soovitusi konkurentsieelise kasvatamiseks. Lisaks tehti ettepanekuid Kalevi, Karl Fazeri ja Milka brändide turustajatele.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Lean tööriistade rakendamine Circle K Eesti AS teenindusjaamades
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Kõlli, Gretel; Kirikal, Heve
    Käesolev lõputöö on kirjutatud teemal Lean tööriistade rakendamine Circle K Eesti AS teenindusjaamades, mille eesmärgiks oli kaardistada lean juhtimise tööriistade rakendamine Circle K Eesti AS teenindusjaamades, et leida võimalusi lean tööriistade kasutamise järjepidevuse tagamiseks. Kuna konkurentsivõime suurendamine läbi raiskamise vähendamise ja lisaväärtuste loomine vähemate ressurssidega on praeguses majandusolukorras Circle K Eesti AS-le kriitilise tähtsusega, siis juhtkonna otsusel soovitakse kõikides ettevõtte teenindusjaamades tagada ettenähtud lean tööriistade ja tehnikate eesmärgipärane ja järjepidev kasutamine. Uurimuse põhjal järeldati, et võimalused lean tööriistade kasutamise järjepidevuse tagamiseks Circle K Eesti AS teenindusjaamades on lean tööriistade järjepidevuse eest vastutavate töötajate regulaarne koolitamine, puudusi põhjustavate tegurite ennetamine läbi uute rutiinsete tegevuste ja kontrollmeetmete loomise ning piirkonnajuhtidest sõltumatu regulaarse hindamise loomine.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Erinevatest generatsioonidest koosnevate meeskondade juhtimise uuring Kaubamaja Tallinna müügimajas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Hussar, Maria; Freienthal, Heli
    Lõputööna viidi läbi uuring Kaubamaja Tallinna müügimaja teenindajate ja teenindusosakondade juhtide seas uurimaks erinevate generatsioonide esindajate toimimist meeskonnana ning meeskonnatöö efektiivsust juhi rollist lähtuvalt Kaubamaja AS Kaubamaja Tallinna müügimajas. Uuringu käigus tugineti teoreetilistele allikatele, esmalt selgitades meeskonnatöö korraldamise teoreetilisi lähtekohti, meeskonna ja grupi vahelisi seoseid ja erinevusi. Samuti käsitleti erinevate teoreetikute meeskonnatöö etappe. Peale iga meeskonnatöö etapi käsitlust selgitati välja meeskonnajuhi roll igas etapis, tuginedes nelja tööealise generatsiooni eripäradele meeskonnatöös. Etappide käsitluse lõpus uuriti meeskonnatöö tasustamise võimalusi. Lõputöös kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit. Andmeid koguti läbi struktureeritud intervjuude Kaubamaja AS Kaubamaja Tallinna müügimajas 24 teenindaja ja kõigi kuue teenindusosakonna juhiga. Uuringutulemustest lähtuvalt tehti järeldused ja esitati ettepanekud Kaubamaja Tallinna müügimaja personaliteenistusele. Uurimisülesanded said autori hinnangul täidetud ja lõputöö eesmärk saavutatud.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Jaotuslogistika juhtimine Kaupmees & KO AS Tartu kauplus-lao näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Gross, Liisi; Tandru, Diana
    Lõputöö on koostatud teemal Jaotuslogistika juhtimine Kaupmees & KO AS Tartus asuva kauplus-lao näitel. Töö sisu on 39 lehekülge. Lõputöö koosneb seitsmest joonisest ja neljast tabelist. Eesti autoritest on töös peamiselt kasutatud Mall Villemi, Ain Tulvi, Jüri Suursoo, Tõnu Tramme teoseid. Gene Trousil, Alan Bryman ja David Mayers olid inglise keelsete teoste autorid. Lõputöös käsitletava teema aktuaalsus on seotud ühe senise koostööpartneri transporditeenuse kvaliteedi langusega. Kaubajaotuse puhul on suur tähtsus logistika klienditeeninduse aspektidel. Kuidas toimub kontakt kliendiga mõjutab rahulolu või rahulolematust tarnijaga. Kulutused maanteetranspordis suurenevad 2022. aastal ligi 35%. Oluline on kulusid kontrolli all hoida. Lõputöö eesmärk on analüüsida AS Kaupmees & KO Tartu kauplus-lao jaotuslogistikat, et selgitada välja probleemid ja teha ettepanekud nende lahendamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: 1) esitada empiirilise uurimistöö metoodika; 2) luua teoreetiline raamistik ettevõtte jaotuslogistika juhtimise väljaselgitamiseks; 3) analüüsida Tartu kauplus-lao jaotuslogistika juhtimisega seotud dokumente ja intervjuud; 4) selgitada välja sobivad jaotuslogistika juhtimise võimalused Tartu kauplus-laos 5) teeb uuringutulemuste põhjal järeldusi ja ettepanekuid jaotuslogistika juhtimise kohta. Autor kasutab lõputöös deduktiivset lähenemist. Autor kasutab kombineeritud andmekogumismeetodit. Kvalitatiivse andmekogumismeetodina viib autor läbi poolstruktureeritud intervjuu. Andmete analüüsimiseks rakendab autor kvalitatiivsele meetodile sobivat sisuanalüüsi. Kvantitatiivse andmete kogumise meetodina viib autor läbi dokumendivaatluse. Dokumendivaatlusena tutvub autor krediidi- ja tarnetaotlusega, müügilepingu lisadokumendi tarnetingimustega, tutvub ettevõtte kodulehega. Autor kasutab andmetöötlusvahendina Microsoft Exceli tabelitarkvara. Andmed avaldatakse tabelite ja joonistena.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Eesti tarbijate ja e-kauplejate hinnangud e-kaupluste eelistele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-03-03) Borgmann, Pille-Triin; Vahtramäe, Eva
    Lõputöö on koostatud teemale Eesti tarbijate ja e-kauplejate hinnangud e-kaupluste eelistele. Töö koosneb 54 leheküljest, 13 joonisest ja kolmest lisast. Lõputöö eesmärk on analüüsida Eesti e-kaupluste eeliseid tarbijate ja e-kauplejate hinnangutena, et teha ettepanekuid Eesti e-kaupluste müügi edendamiseks. Eesti e-kaubanduse maht on aastatega aina suurenev ning kliendid on sellega seoses ootamas ka e-kaupmeestelt mugavamaid võimalusi ostlemiseks, kuid probleemiks osutub Eesti e-kaupluste mitte nõuetele vastamine. Uurimistöö empiirilise osa loomiseks oli oluline luua teoreetiline raamistik e-kaubanduse ja kaupluse olemusest, Eesti e-tarbijate ostukäitumisest ning hetkel enimkasutatavate eeliste kohta veebikauplustes. Empiiriline uuring jagunes kaheks: viidi läbi intervjuud veebikaupmeestega ja samuti viidi läbi ka küsimustik Eesti e-tarbijate seas. Eestis on kokku 6000 e-kauplust, kellest 2022. aasta seisuga kuulub E-kaubanduse Liitu vaid 400 veebikauplust. Empiirilise uuringu e-kauplejate intervjuu valimisse kuulus 10% üldkogumist, ehk 40 e-poodi. Lõplikusse valimisse osutus 15 e-kauplust, kellest kõik kuuluvad järgmiste kaubakategooriate edasimüüjateks: toidu-, tööstus- ja riidekaubad. E-tarbijate uuringu lõplikusse valimisse kuulus 100 e-tarbijat, kes kasutavad erinevaid ostu- ja müügigruppe. Empiirilise uuringu läbiviimisel kasutati kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimismeetodi kombineerimist. E-kauplejate uuringu analüüsimisel kasutati kirjeldavat statistikat. Küsitluse läbiviimiseks kasutati sihipärast valimit – küsitlused edastati konkreetsetele kaupmeestele ning viidi läbi kas telefoni või e-maili teel. Tarbijaküsitluse analüüsi tehes kasutati andmete analüüsimisel arvulisi suuruseid ning protsente. Küsitluse läbiviimiseks kasutati mugavusvalimit, kus vastajad olid juhuslikud. Küsitlus viidi läbi Connect.ee keskkonnas, pärast mida tulemusi analüüsiti MS Excel programmis läbi illustratsioonide. Lõputööle püstitatud eesmärk sai täidetud ning on loodud teoreetiline raamistik tarbijatest ja e-kaupluste eelistest erinevaid allikaid kasutades. Samuti on kirjeldatud ka lõputöö metoodikat. Tehtud on autoripoolsed järeldused ja ettepanekud e-kaupluste müükide edendamiseks.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Voodite segmendi arendamine AS ON24 e-kaupluses
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Arujõe, Inga; Maasik, Liina
    Lõputöö teemaks on voodite segmendi arendamine ON24 e-kaupluses. Koroonaviirusest tingitud e-kaubanduse kasvu kinnitab iga kevadine Kantar Emori e-kaubanduse trendiuuring. Kui 2019. aastal oli internetist kaupu ostnud 73% elanikest, siis 2020. aastal oli internetist ostnud juba 92% elanikest. Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät märkis, et Eesti e-kaubanduse mahu hüppelist tõusu oli märgata 2020. aasta aprillis. Võrreldes 2019. aasta sama ajaga, sooritati läbi poodide ligi kaks korda enam oste. E-poodide hüppeline kasv on seadnud jaekauplused valikute ette, kus e-keskkondade arendamisega võib jääda kõrvale kategooriate arendamine nii nagu seda tehakse tavakauplustes. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada voodite segmendi arendamise võimalused ON24 Sisustuskaubamaja e-poes lähtuvalt kategooria juhtimise põhimõtetest segmendi kasumi suurendamiseks. Ülesanneteks oli teoreetilise tausta kirjeldamine kategooria juhtimisest e- kaupluste kategooriate analüüsimiseks ja arendamiseks. Lisaks valiti sobiv metoodika ja koguti andmed ON24 Sisustuskaubamaja voodite kategooria kohta ning tehti ettepanekud voodite segmendi kasumi suurendamiseks. Empiirilise uuringu lähenemisviis oli deduktiivne. Uuring viidi läbi juhtumiuuringuna, kus uurimisobjektis olid ON24 Sisustuskaubamaja kategooriad ja alamkategooriad. Kui 2020. aastal üldiselt kategooriate müük kasvas, siis voodite ja madratsite alamkategooria müük kasvas prognoositust vähem. Ettevõttes viidi läbi kategooriate, alamkategooriate ning voodite segmendi analüüs, et välja selgitada võimalused voodite segmendi kasumi suurendamiseks. Teostati ka kodulehe vaatlus ja dokumendi vaatlus, mida analüüsiti kirjeldava statistikaga. Koguti 2019-2020. aastate müügiandmeid, mille analüüsimisel kasutati kvantitatiivset meetodit. Teoreetilistest lähtekohtadest selgus, et kategooriad on planeeritud valede põhimõtete järgi ning tehti ettepanek kategooriate parendamiseks, et tooted oleksid tarbijatele lihtsasti leitavad ning ettevõttel endal lihtsam analüüsida. Voodite segmendi müügi ja kasumi suurendamiseks on vaja rakendada hanke- ja tarnestrateegiat ning turundusstrateegiatest elevuse loomist ja ostjate voolu tekitamise ning makseprotsessi taktikat, jälgida ka kodulehe toimimist ja liiklust. C grupi toodetele tuleks teha aktiivsemalt orgaanilist reklaami, et need jõuaksid A ja B grupi toodete hulka. Lõputöö eesmärk ja ülesanded said täidetud.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Eesti tarbija ostukäitumine ja lojaalsus e-kaubanduses
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Võrk, Karin; Vahtramäe, Eva
    Lõputöö teemaks on Eesti tarbija ostukäitumine ja lojaalsus e-kaubanduses. Tarbijale ei ole oluline kust ta oma ostud teeb, kas füüsilises poes või e-kaupluses. Olenemata kaupluse asukohast ootab tarbija head, kiiret ja asjatundlikku teenindust. Lõputöö koosneb neljast osast. Esimeses osas antakse lühike ülevaade e-kaubandusest ja e-kaupluste erinevatest tüüpidest. Teises osas antakse ülevaade tarbijakäitumisest ja kliendilojaalsusest. Lähemalt selgitatakse tarbijakäitumist mõjutavaid tegureid ja kliendilojaalsuse olulisust ettevõttele. Lõputöö kolmas osa annab ülevaate empiirilise uuringu metoodikast, andmete kogumise viisist, valimist ja andmete analüüsist. Neljandas osas on empiirilise uuringu analüüs ning soovitused e-kaubandusega tegelevatele ettevõtetele. Lisas on lõputöö empiirilise uuringu küsitlusankeet.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Väikekaupluste jätkusuutlik arendamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-03-15) Lepiste, Kristi; Maasik, Liina
    Lühikese aja jooksul on toimunud vanade keskuste suured laienemised ning päris uute keskuste valmimine. Lisaks e- kaubanduse populaarsuse kasv on pannud Eesti väikekauplused üha keerulisemasse olukorda. Tihe konkurents ning muutuv tarbija käitumine nõuab ettevõtteid sammuti muutuma ja ajaga kaasas käima, paraku ei ole väikekauplustel selleks piisavalt finantsvaheneid ega oskusi. See tõttu on pidanud paljud väikekauplused oma uksed sulgema. Lõputöö probleem on kaubandusettevõtete suur juurdekasv kiiresti muutuvas majanduses, see pakub tugevat konkurentsi väikekauplustele ning nende jätkusuutlikkuse saavutamine on üha keerulisem. Kuigi väikekauplused on tarbijate seas uuesti populaarsust koguma hakanud siis paljud väikekauplused ei oska seda enda kasuks pöörata. Lõputöö eesmärk on selgitada välja Eesti väikekaupluste jätkusuutliku arendamise võimalused ebastabiilses majanduskeskkonnas. Uuring viidi läbi kuue erineva väikekaupluse seas. Intervjuus uuriti väikekaupluste sisemisi ja ka välimisi tegureid, et mõista, kui jätkusuutlikud on Eesti väikekauplused täna. Uuringus selgus, et väikekauplused eriti ei panustanud oma jätkusuutlikule arengule. Kuna teoorias selgus, et enim rõhutud jätkusuutlikud suunad on sotsiaalsed suunad, ehk ettevõtte head sisemised ja välised suhted personaliga, tarnijatega kui ka tarbijatega, majanduslikud suunad kus keskendutakse ettevõtte majanduslikule ja finantsolukorrale ehk otsitakse võimalusi kuidas teha rohkem vähema eest ning keskkondlikud suunad, mis on mõeldud säästlikumale ettevõtlusele, et ettevõtte ökoloogiline jalajälg oleks väike. Siis tehti ettepanekud lähtudes nendest jätkusuutlikkest suundadest.