Lõputööd (ME)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Pööratav veotiisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-20) Allik, Wootele; Kangru, TavoLõputöö eesmärgiks oli projekteerida ja teha tootmisküpseks uus veotiisel haagisele BIGAB B12. Aastal 2023 haagise lisavarustuse nimekiri täienes järel paigaldatava kraana võrra ja standard veotiisel selle kombinatsiooniga enam ei sobinud. Uuel veotiislil pidi olema kaks sisulist täiendust: pööramise funktsioon koos 42° kogu pöörde ulatusega ja kogupikkus vähemalt 2700 mm, et tagada piisavalt ruumi traktori ja kraana vahele. Samuti vastama ristlõike pingete osas UN 147 E/ECE/TRANS/505/Rev.3/Add.146 regulatsiooni nõudele, et tulevikus ettevõtte saaks taodelda tüübikinnituse. Ettevõtte poolt püstitatud ülesande täitmiseks esmalt autor tutvus haagise ja olemasoleva standard veotiisliga, et tagada uue toote täielik modulaarsus. Mõtestas lahti tähtsamad omadused ja disaini lahendused ning tehnoloogia. Lisaks oli mõistlik ka kaardistada juba ettevõtte tootenimekirjas olevaid detaile ja sõlmi, et vältida asjatult samalaadsete projekteerimist. Autor töötas välja lahenduse kus kahest keeviskoostust läbi sõrme ühendatav veotiisel pöörab keskliigendist hüdrosilindrite abiga. Kasutati kahte koos töötavat hüdrosilindrit, et tagada identne liikumise kiirus ja jõud olenemata pööramise suunast. Tagumine keeviskoost ehk haagise raami külge kinnituv osa jääb alati samaks ja eesmise osa vahetamisega on võimalik klientidele pakkuda eri pikkusega variatsioone. Toote pika eluea tagavad tugev konstruktsioon ja vahetatavad kuluosad. Samuti asjaolu, et toode on hõlpsasti remonditav või osaliselt asendatav. Solid Works programmi ja käsi arvutuste abil teostatud tugevusarvutused põhinesid ristlõike pingete leidmisel, et tagada 𝜎𝑏 ≤90 MPa kogu veotiisli ulatuses. Majanduslikus osas leiti prototüübi valmistamise maksumus, mis sisaldas materjali ja ostukomponentide hinda ning tööjõulu kulu koos projekteerimisega. Veotiisli prototüübi maksumus oli 6973 eurot.Nimetus Avatud juurdepääs Pulbervärvimise jaoskonna roboti projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Kask, Markus; Šverns, Peter; Rosenberg, Mait-ErikAntud töös uuriti ettevõtte AQ Components Kodara OÜ värviliini tootmisparameetreid, mis tehnoloogiaid kasutatakse erinevates värvimise tööetappides ja kui efektiivne on värviliin. Analüüsiti hetkel toodetavate detailide mahu ja kuju eelistusi ühe aasta jooksul toodetavate detailide hulgast. Tehti uuring, et mis võimalused on robotiseerimiseks tänapäevases tootmiskeskkonnas ja mida saaks olemasolevas värvikeskuses rakendada. Võrreldi robotite tüüpe ja erinevate tootjate pakutavaid värviroboteid. Lisaks võrreldi pakutavaid lineaartelje võimalusi. Leiti, et roboti tüübi parameetrite järgi tuleb kasutada tööstusrobotit. Pakuti välja kaks lahendust värvikeskuse robotiseerimiseks. Seati tähelepanu alla olulised faktorid lahenduse efektiivseks toimimiseks. Seejärel võrreldi seadmete parameetreid, projekteeriti lisadetail või muudeti paigalduskeskkonna tingimusi. Tuginedes eelnevale valiti sobivad seadmete tüübid. Majanduslikult arvutati kahele lahendusele efektiivsuse tõus ja riskiteguriga tasuvusaeg. Ettevõttele on oluline, et tasuvusaeg oleks võimalikult madal seega valiti kahe lahenduse vahel teine lahendus, sest selle efektiivsuse tõus oli 209% võrra parem ja riskiteguriga tasuvusaeg 6,62 aasta võrra lühem.Nimetus Avatud juurdepääs Laserlõikuspingi töölaua ribide disaini arendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Jermatškov, Stanislav; Roots, Ruubo; Korjus, IndrekKäesoleva lõputöö esmane eesmärk on tõsta laserlõikusmasinate efektiivsust, vähendades seisakuid ja lõiketerade ribade vahetamisega seotud kulusid. Lõputöö annab ülevaate selle ülesehitusest ja põhiteemadest, hõlmates teoreetilist tausta, metoodikat, tulemusi ja järeldusi. Teoreetiline taust: Lõputöös vaadeldakse olemasolevat kirjandust ja teadmisi laserlõikuri töölaua projekteerimise, kasutamise ja hoolduse kohta. Selles uuritakse väljakutseid ja piiranguid, mis on seotud praeguste töölaua ribide kasutamisega ning määratletakse parendusvaldkonnad. Metoodika: Uurimismetoodika kirjeldab protsessi, mida kasutatakse laserlõikuri töölaua ribide täiustamise lahenduste uurimiseks ja väljatöötamiseks. See hõlmab andmete kogumist, praeguste tavade analüüsi, erinevate materjalide ja kujundustega katsetamist ning tulemuste hindamist. Järeldused: tulemuste põhjal tehakse järelduste osas kokkuvõte laserlõikamise valdkonna mõjudest ning antakse soovitusi edasiseks arendamiseks ja rakendamiseks. Selles käsitletakse uuringute võimalikku mõju seisakuaegade vähendamisele, tõhususe parandamisele ja kulude vähendamisele tööstuslikes tingimustes. Kokkuvõttes on selle lõputöö eesmärk aidata kaasa laserlõikamistehnoloogia edasiarendamisele, käsitledes praktilisi väljakutseid ja pakkudes praktilisi teadmisi lõikeriistade optimeerimiseks. Modulaarse süsteemi ja uue lõikamise skeemi kasutuselevõtt säästab ettevõttele ~ 17760 €/aastas.Nimetus Embargo KIKI seeria kiikingukiikede tugevusarvutused ja katsed(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Tamme, Ants; Tiidemann, MartSelles lõputöös käsitleti kiikingukiikede konstruktsiooni vastupidavuse aruandes teostatud arvutusi, aruande täiendamiseks vajalikke väsimusarvutusi ning katseid. Katsetega kontrolliti arvutustes kasutatavate sisendandmete paikapidavust. Lisaks teostati majanduslik kalkulatsioon, et hinnata tehtud töö maksumust. Üks lõputöö eesmärkidest, aruande dokument lõpuni valmis saada, ei täitunud. Aruande suure mahu tõttu ei jõutud käesoleva töö raames kõigi kiigemudelite ja nende detailide arvutusi täiendada ja lõpuni vormistada. Paika saadi põhimõtted ja arvutusvajadused, mida saab edaspidi aruandeüleselt rakendada ning seeläbi valmis dokumendiks vormistada. Kuigi dokument veel oma lõppeesmärki ei täida, jõuti lõputöö käigus sellele lähemale. Aruandes tehtud staatilised arvutused töötati läbi ning leiti üksikuid parenduskohti, mida vastavalt täiendati. Oluline oli veenduda, et kõigis sõlmedes oleks tagatud piisav ohutustegur. Konstruktsiooni ohutuse tagamise teeb keeruliseks asjaolu, et aisasid ei saa üle dimensioneerida, kuna see mõjutab spordiala seisukohast otseselt sportlaste sooritust. Nii aruandes kui töös käsitletud arvutustes oli ohutustegur suurem kui 2. Võttes arvesse ka reaalsete ja matemaatiliste väärtuste erinevust, on ohutustegur arvatavasti suurem. Siiski, kuna rikke tekkimisel on tegemist potentsiaalselt eluohtliku olukorraga, on vaja konkreetsemate järelduste tegemiseks teostada lisakatseid ja teha täiendavaid arvutusi. Väsimusarvutuste osas teostati mitmeid arvutusi ning vaadeldi erinevaid potentsiaalselt ohtlikke olukordi. Ka need arvutused kinnitasid valitud konstruktsioonilise lahenduse ja materjalide sobivust eesmärgi täitmiseks. Kõik ohutustegurid olid kahest suuremad. Väsimusarvutuste osas tuleks läbi viia täiendavaid katseid, millega saaks arvutustulemusi valideerida. Mudelites võib leiduda puuduseid, mis reaalsest olukorda muudavad ning seeläbi ohutustegurit vähendavad. Ühe võimaliku katsena näeb autor vertikaalselt üles suunatud aisade koormamist, kuni reaalse aisade nõtke tekke ning purunemiseni. Seni teostatud arvutused on tehtud lihtsustatud matemaatiliste mudelite põhjal, milles ei ole arvestatud mitmeid tegureid, näiteks tuuletakistus või kiikuja reaalne asend ja massikese. Sellise lihtsustatud mudeli kasutamise sobivuse hindamiseks viidi läbi katsed kiikingukiigega. Katsete käigus määrati kiige liikumise kiirus ning trossidele mõjuvad jõud ning saadud tulemusi võrreldi lihtsustatud mudelite baasil arvutatud tulemustega. Kinnitust sai oletus, et kiikuja liigub reaalselt aeglasemalt kui matemaatilise mudeli põhjal arvutatud oli. Reaalne liikumiskiirus oli peaaegu 34% aeglasem. Kuna liikumiskiirus oli aeglasem, siis oli madalam ka kiigelauale mõjuv rõhumisjõud. Eelnevast saab järeldada, et matemaatilist mudelit võib kasutada konstruktsiooni kasutamise ohutuse hindamiseks, kuna mudel kajastab raskemaid tingimusi ja ohtlikumat olukorda. Katsete läbiviimisel ilmnesid mitmed probleemid ja takistused. Suurimaks probleemiks oli suur tuulekiirus. See takistas filmimist soovitud kohast ja sihis ning seetõttu võis tekkida aisade kaldenurga hindamisel perspektiivist tulenev viga. Samuti pidurdas tuul ka kiige liikumise kiirust. Tulevikus on vaja rohkem kontrollitud tingimustes uuesti katseid teha. Katsekohaks sobiks siseruum, kus kiik on ankurdatud betoonpõranda külge, et vältida maapinna vetrumisest tingitud kõrvalekaldeid. Samuti on siseruumis välistatud tuule mõju. Selliseks keskkonnaks sobib Pärnu spordihall. Ühtlasi tuleks katseid läbi viia suurema korduste arvuga. Lisaks tuleks leida lahendus reaalse kiigelauale mõjuva jõu mõõtmiseks. Majanduslikus osas käsitleti teostatud töö orienteeruvat maksumust. Selgus, et senises mahus sisse ostetud töö maksumus oleks hinnanguliselt ligikaudu 6000 €. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et suur osa tööst oli eelnevalt tehtud ning mitmed asjad jäid ka selle lõputöö piires poolikuks. Kokkuvõtvalt saab öelda, et tehtud töö on siiski kiikingu arenguks ja kiikede valmistamiseks oluline ning aruannet täiendati märkimisväärselt. Edasist tööd tuleb jätkata, kuni aruandest saab reaalne baasdokument kiikingukiikede ohutuse tõendamiseks ja lisadokumentatsiooni loomiseks. Sellisel juhul on võimalik aruannet tulevikus kasutada kiikede müügivõimaluste ja ettevõtte turuosa suurendamiseks.Nimetus Embargo Koostööroboti töölaua projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Reidma, Lauri; Lentsius, Marek; Moor, MadisLõputöö eesmärgiks oli projekteerida koostööroboti töölaud. Selleks valiti välja sobilik lahendus ja viisid, kuidas tagada kõik eesmärkides loetletud tingimused. Lisaks on võimalik edaspidises tootearenduses integreerida rohkem automaatikat, mis tagaks sujuvama töövoo. Lõputöö esimeses peatükis analüüsiti turul pakutavaid lahendusi. Tehti põhjalik uurimistöö seoses kohalikus regioonis pakutavate koostöörobotite seas, kaardistati nende võimekust ja koostati pingerida vastavalt seatud eesmärkidele. Teises peatükis keskenduti disainile, mille puhul koostati esmalt üksikasjalik loend lähteandmetest. Teisalt juureldi võimalike lahenduste üle, mis saaks prototüübi aluseks. Järgmises peatükis loodi eelneva info põhjal uus disain. Viimases peatükis käsitletakse kogu ettevõtmise majanduslikku poolt ja hinnatakse projekteeritud toote konkurentsivõimet. Lõputöö tulemusega jääb autor rahule. Töö käigus leiti lahendus algselt püstitatud probleemidele ning loodud on hea baas edaspidiseks tootearenduseks. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli AIRE meeskonnaga sai lahendatud ka loodava kvaliteedikontrollimooduli integratsiooni kitsaskohad ning loodav moodul on ühildatav disainitud töölauaga. Töö analüüsivas osas sai tehtud ka põhjalik valim koostöörobotite seast. Lõputöö põhjal luuakse töölaud, mille edasist arendust juhib lõputöö teema välja pakkunud ettevõte. Tänu projekteerimisel kasutatud alumiinium ekstrudeeritud profiili kasutamisele on võimalik ka antud lahendust kerge vaevaga muuta ning see muudab prototüübi edaspidise arenduse lihtsamaks. Raami materjalina kasutatud 6061 seeria alumiinium pakub suurt eelist terase kõrval kaalu näol, tagades selle juures piisava jäikuse kogu konstruktsioonile. Loodud lahenduse kulu materjalide näol on igati konkurentsivõimeline ning annab eelise turul konkureerimiseks. Lõputöö edasiarendusena on ettevõte võtnud plaani lisada sahtlitele ajamid, mis muudaksid tervet töövoogu sujuvamaks ning ka kiiremaks. Lisaks on võetud plaani koostööroboti ümberseadistamise lihtsustamine, mis tagaks tohutu ajavõidu ning suurendaks roboti kasutus otstarbekust ka väiksematele partiidele. Järgmiseks on võetud eesmärgiks ka masinnägemise võimekuse analüüs antud kontekstis ja panna paika edasised sammud arenduse osas.Nimetus Embargo Kalorifeeride testimisstendi projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Rehepapp, Rain; Pakkin, Marek; Junolainen, JaagoTänapäeva tiheda konkurentsi tingimustes peavad ettevõtted edukana püsimise nimel igapäevaselt pingutama. Selleks tuleb tegeleda pidevalt toodete arendusega, arvestada turul toimuvate muutustega ning neile vastavalt reageerida. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli ettevõtte ETS Nord AS tootmisvajadustele vastava kalorifeeride testimisstendi projekteerimine, et tagada testimisvõimekus ka suurte gabariitidega kalorifeeride testimiseks ettevõttes. Töös tutvustati toodet, mida projekteeritava stendiga testima hakatakse, anti ülevaade ettevõtte kvaliteedikontrolli metoodikast ja kirjeldati hetkeolukorda. Projekteerimisel järgiti ettevõtte poolt ette antud projekteerimistingimusi ja arvestati ka projekteerimise käigus tekkinud parendusettepanekutega. Töö tulemusena projekteeriti testimisstend, mille vanni kabariitmõõdud on 4160x3160x1550 ja millega on võimalik testida suurimat standardmõõtudes kalorifeeri. Uuele stendile lisati autonoomne tõsteseade, kuni kolme kalorifeeri korraga testimise valmidus ja tõhusam vee filtreerimissüsteem. Tänu lisatud täiendustele vähenes testimisele kuluv aeg aastas ca 50%. Planeeritud projekti eelarve oli 20000 eurot. Majandusarvutuste tulemused andsid testimisstendi maksumuseks 19378 eurot ja tasuvusajaks 2,3 aastat. Ülaltoodud kokkuvõttes võib järeldada, et lõputöö eesmärk sai täidetud. Kalorifeeride testimisstend vastab ettevõtte ETS Nord AS vajadustele. Valminud projekti põhjal on ettevõte alustanud selle valmistamist. Planeeritav stendi kasutuselevõtu aeg on 2024. aasta juuni teine pool.