Tallinn-Helsinki tunnelit teenindava kaubaterminali asukoha eelprojekt

Töö eesmärgiks oli projekteerida uus kaubaterminal Muuga Sadama piirkonnas. Terminali peamiseks ülesandeks on tagada sõiduautode ning veoautode ligipääs Tallinn-Helsinki tunnelit teenindavale rongile. Antud lõputöö raames oli projekteeritud kaks terminali asukoha varianti kogu raudteede pikkusega ca 37 km iga variandi kohta. Olemasolevate teedega ristumised oli projekteeritud eritasandiliste ristmikute lahendusena seoses sellega, et Rail Baltic projekti realiseerimisega tiheneb liiklus Muuga Sadama raudtee infrastruktuuril. Projekteerimise käigus oli säilitatud kogu olemasoleva Muuga Sadama infrastruktuur. Tulevase kaubaterminali vajalik hoonestus ning tehnovõrkude ümberehitused ei kuulund antud töö raames lahendamisele, kuid selleks vajalik ala oli projekteerimise käigus ettenähtud. Kuna mõlema variandi lahendused ei erine omavahel kardinaalselt, siis hoonestuse ja tehnovõrkude rajamise mahtu võiks käsitleda sarnasena. Potentsiaalse territooriumi olemasolu mõttes on käsitletavad variandid võrreldavad Eurotunneli terminalidega (Calais ning Folkestone). Suureks probleemiks võiks olla tulevikus aga maade võõrandamise küsimus. Muuga Sadama piirkonnas on praegu üsna palju eramaad, kus mõned inimesed ka aastaringselt elavad. Kindlasti on vajalik järgnevates projekteerimise staadiumites keskkonnamõju hindamise teostamine ning krundijaotuskava koostamine. Detailsemalt tuleb veel uurida piirkonna geoloogilist lõiget, kuna see võiks oluliselt mõjutada mullatööde mahte ning maksumust. Olemasolevate autoteedega ristumise kohtades ettenähtud liiklussõlmede detailne projekteerimine on ka üks teemadest, mis ei ole antud lõputöö koosseisus lahendatud, kuna see nõuab eraldi liiklusalaste uurimistööde läbiviimist. Lõputöös väljatoodud lahendused puudutavad erinevaid huvitatud isikud ja instantse kelleks on Tallinna Sadam AS, Eesti Raudtee, Viimsi Vallavalitsus, Maardu Linnavalitsus, eraomanikud. Käesolevas töös olevaid projektlahendusi võiks käsitleda eeluuringuna või lähtematerjalina tulevase terminali põhiprojekti koostamisel ning erinevate detail- ja üldplaneeringu koostamisel. Tallinn-Helsinki tunneli projekti kohta ei ole veel moodustatud konkreetset organisatsiooni, kes tegeleks projekti edasise arendamisega ning projektijuhtimisega, kuid on olemas huvigruppe Eesti ja Soome Transpordiministeeriumites ning Tallinna ja Helsingi linna juhtkonnas, kellele võiks antud töö tulemused huvipakkuvad olla. Kokkuvõtteks võib järeldada, et Muuga raudteejaam ning Muuga Sadama lähiümbrus on üldjoontes väga sobilikuks kohaks veel ühe suure rahvusvahelise kaubaterminali loomiseks ilma suhteliselt suurte investeerimise vajadusteta - juba praegu olemasolev infrastruktuur piirkonnas võimaldab raudtee- ning autotranspordi liikluse intensiivsust suurendada. On olemas hea läbilaskvusega rekonstrueeritud maanteed, laiendatud Muuga raudteejaam, hea logistikaga tööstuspargid ning kaubasadam.

This thesis aim was to design a new cargo terminal at Muuga Port area. The terminal's main function is to ensure access to cars and lorries on a Tallinn-Helsinki tunnel’s serving train. In this thesis context two alternatives of terminal railways was designed across the length of approximately 37 km each variant. Crossings with the existing roads were designed as junctions solutions in this regard, that the realization of the Rail Baltica project, will densify the Port of Muuga railway infrastructure traffic. The design process was maintained throughout the existing infrastructure in the Port of Muuga. Future cargo terminal buildings, utility networks necessary alterations were not resolved in the context of this work, but that area needed for this process was intended. Since both options solutions are not radically different from each other, then the housing and utility construction volume could be considered as similar. The potential existence of the territory in terms of the variants compared to the Eurotunnel terminals (Calais and Folkestone). A major problem, however, could be a future issue of land expropriation. Muuga port area is now quite a lot of private land, where some people live all year round. Certainly, it is necessary a research of the environmental impact assessment and a land usage plan at a subsequent stages of this Project. In more detail, yet to be explored in the region geological section, as it could significantly affect the cost of earthworks volumes. Existing driveway roads crossings intended for detailed design of junctions is also one of the issues that are not resolved in the composition of the thesis, because it requires a separate road traffic research carried out. Solutions proposed in this thesis concerning the various interested parties who is the Port of Tallinn, Estonian Railways, Municipality of Viimsi, Maardu City Government, private owners. In this work, the designs could be regarded as a preliminary or a source material for the drafting of the future main terminal and various detailed and general plans. Helsinki-Tallinn tunnel project has not yet been set up specific organizations engaged in the project for the further development and project management, but there are interest groups in Estonia and Finland Transport Departments and Helsinki and Tallinn city government, which could be interested in the results of this thesis. In summary, it can be concluded that the Muuga railway station and the Port of Muuga near surroundings are generally very suitable place for another major international cargo terminal, without the creation of a relatively large investment needs - existing infrastructure in the region already enable rail and road transport traffic intensity increased. There is a good reconstructed roads with the increased traffic capacity, the extended Muuga railway station, good logistics, industrial parks and commercial port.