Sotsiaalse ettevõtluse käsitlused ja praktika Eestis

Ettevõtlusel on maailmas pikk ajalugu, kuid sotsiaalne ettevõtlus on veel noor valdkond. Umbes pool sajandit tagasi alguse saanud sotsiaalne ettevõtlus on 21. sajandil muutumas üheks eriti populaarseks sektoriks. Populaarsuse kasv on tingitud sellest, et inimesed väärtustavad tänapäeval rohkem erinevaid sotsiaalseid suhteid, sidemeid ja võimalusi. Kui traditsioonilise ettevõtluse eesmärgiks on teenida kasumit, siis sotsiaalse ettevõtluse põhieesmärgiks lahendada, vähendada või likvideerida ühiskonnas levivaid sotsiaalseid kui ka majanduslikke probleeme. Muidugi on lubatud sotsiaalse ettevõtlusega teenida kasumit, kuid kasumit kasutatakse sotsiaalse majandusühenduse eesmärkide ja tegevuste realiseerimise juures. Lõputöö empiirilises uuringus osalesid Eesti sotsiaalse ettevõtluse praktikast leitud ja hetkel tegutsevad sotsiaalsed majandusühendused, kelle otsene või kaudne tegevus puudutas sotsiaaltööga seotud valdkonda. Suurema osa moodustasid lõputöö sihipärase valimi MTÜ-d, kuid uuringus leidus ka OÜ-de ja SA-na tegutsevaid sotsiaalseid majandusühendusi. Analüüsi koostamiseks vajalikud andmed koguti läbi ankeetküsitluse, mille loomisega alustati 2022 aasta kevadel ning mis viidi läbi 2023 aasta kevadel. Küsimused said koostatud peamiselt maatriksküsimuste vormis, kuid juurde sai hiljem lisatud ka avatud küsimusi. Ankeetküsitlus koostati Eesti keeles ja sellises praktilises rakenduses nagu Google Vormid (inglise keeles Google Forms). Ankeetküsitluse ja analüüsi põhiteemaks oli, kuidas Eesti praktikas leiduvad sotsiaalsed majandusühendused realiseerivad oma eesmärke ning millised on hetkel antud eesmärkide edukat realiseerimist mõjutavad toetavad ja takistavad tegurid. Samuti põhjendati ankeetküsitluses täpsemalt seda, millist mõju avaldavad Eesti sotsiaalsetele majanduseühendustele erinevate takistavate tegurite olemasolu ning millised võiksid olla võimalikud lahendused nende takistavate tegurite vähendamiseks või likvideerimiseks. Lõputöö teoreetilises kui ka praktilises osas valiti alusteooriateks Abraham Maslow inimavajaduste teooria ja Eliyahu M. Goldratti piirangute teooria. Mõlemad alusteooriad on loodud 20. sajandil. Abraham Maslow inimvajaduste teooria käsitleb endas erinevate inimeste eksisteerimisel olulist rolli mängivate põhivajaduste lahti mõtestamisel. Inimvajaduste teooriat mõistetakse reeglina püramiidina, mis omakorda on jagatud viieks erinevaks osaks. Nende viie erineva püramiidiosa kaasabil märgati, milles seisneb sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalsetel eesmärkidel põhinevate sotsiaalsete majandusühenduste tegevus ning milline on nende roll praeguses ühiskonnas. Inimvajaduste teooria kaudu selgus, et sotsiaalsel ettevõtlusel on oluline osa ühiskonnas ja paljude sotsiaalsete majandusühenduste ülesanne on tagada vähemusgruppidele erinevad vajadused, mis on 53 eksisteerimise juures vajalikud. Samuti märgiti analüüsis seda, kuidas võivad erinevad põhivajadused mõjutada sarnaselt inimestele ka erinevate sotsiaalsete majandusühenduste tegevust. Selgus, et majandusühendustel on küllatki sarnased põhivajadused ning nende rahuldamine on oluline. Teiseks alusteooriaks valiti Eliyahu M. Goldratti piirangute teooria, mis liigitub organisatsiooniteooria alla. Tegemist on teooriaga, mille ülesanne on mõtestada organisatsiooni või ühenduse takistavate ehk piiravate tegurite üldist mõju põhieesmärkide saavutamisel. Samuti andis teooria mõista, et igas suuremas või väiksemas organisatsioonis leidub minimaalselt üks tegevust takistav tegur. Analüüsiga selgus asjaolu, et Eesti sotsiaalsete majandusühenduste praktikas on mitmeid erinevaid eesmärkide realiseerimist takistavaid tegureid ja nende lahendamine pole alati kerge, sest puuduvad selleks mitmed vajalikud ressursid. Uuringu tulemustel selgus, et sotsiaalse ettevõtluse praktikas esineb mitmeid takistavaid tegureid, mille otsene või kaudne olemasolu mõjutab Eesti sotsiaalsete majandusühenduste eesmärkide realiseerimist. Näiteks võivad sotsiaalseid majandusühendusi mõjutada puudulikult sõnastatud, ebarealistlikud ja kehvasti planeeritud eesmärgid ning tulevikuplaanid. Teooria kohaselt peavad eesmärgid ja tulevikuplaanid olema vastupidised eelpool mainitule, sest ainult nii on nendest päriselt kasu. Otsese mõjuga tegur on Eesti sotsiaalse ettevõtluse käsitluses seotud riikliku süsteemiga. Uuringu tulemustel selgus, et riikliku süsteemi erinevad puudujäägid vähendavad ja mõjutavad Eesti sotsiaalsete majandusühenduste töökvaliteeti ja toimimist. Sageli suurendavad riikliku süsteemi puudujäägid seda, et kokku hakatakse hoidma ressursse ja tegevusi. Selle tulemusel väheneb inimestel huvi sotsiaalse ettevõtluse valdkonna vastu. Lõputöö eesmärk sai edukalt täidetud ehk saadi teada seda, et Eesti sotsiaalsete majandusühenduste käsitlustes ja praktikas on mitmeid erinevaid tegevussuundi ja eesmärkide realiseerimist mõjutavad mitmed erinevad tegurid. Samuti realiseeriti lõputöö põhilisemad uurimisülesanded, mis aitasid saavutada põhieesmärgini jõudmise. Sellest lõputööst ja empiirilisest uuringust võivad kasu saada tulevased sotsiaaltöötajad ja alustavad ettevõtjad, kellel on tekkinud huvi Eesti sotsiaalse ettevõtluse valdkonna vastu. Antud lõputöö peaks andma hea ülevaate Eestis sotsiaalse ettevõtluse valdkonna kui ka võimalike käsitluste kohta, tuues välja valdkonna positiivsed ning negatiivsed aspektid. Autor on seisukohal, et sotsiaalse ettevõtluse käsitlused ja praktika peaksid veelgi arenema, sest Eesti vähemusgruppides seas on siiski arvukalt inimesi ning nende toetamine vähendab riigis olulisel määral sotsiaalset ebavõrdsust.

The title of the thesis is approaches and practice of social entrepreneurship in Estonia. Social entrepreneurship, which started about half a century ago, is becoming one of the most popular sectors in the 21st century. The rise in popularity is because people today value a greater variety of social relationships, connections, and opportunities. If the goal of traditional business is to make a profit, the main goal of social business is to solve, reduce or eliminate social and economic problems the in society. It is allowed to make a profit with social entrepreneurship, but the profit is used for the realization of the goals and activities of the social economic association. The aim of the thesis is to find out the practice of Estonian economic associations in social entrepreneurship and the factors affecting the realization of these goals. In the empirical study of the thesis, currently operating Estonian social economic associations participated, whose direct or indirect activity was in connection with the field of social work. Most of the targeted samples of the thesis was made up of NGOs, but the study also included social economic associations operating as private limited companies and foundations. The data needed to prepare the analysis was collected through a questionnaire, the creation of which began in the spring of 2022, and which was carried out in the spring of 2023. The questions were prepared mainly in the form of matrix questions, but later open questions were also added. The questionnaire was prepared in Estonian and through practical application such as Google Forms. The main topic of the questionnaire survey and analysis was how the Estonian social economic associations realize their goals and what are the supporting and hindering factors affecting the successful realization of these goals. The questionnaire survey also explained in more detail what existing various hindering factors influence Estonian social and economic associations and what could be possible solutions to reduce or eliminate these hindering factors. Abraham Maslow's theory of human needs and Eliyahu M. Goldratt's theory of limitations are chosen as the basic theories in the theoretical and practical part of the thesis. Both these theories were created in the 20th century. Abraham Maslow's theory of human needs deals with the interpretation of the basic needs that play an important role in the existence of different people. The theory of human needs is usually understood as a pyramid, which in turn is divided into five different parts. With the help of these five different parts of the pyramid, it was analyzed what are the activities of social entrepreneurship and social economic associations based on social goals and what is their role in today’s society. Through the theory of human needs, it became clear that social entrepreneurship 55 plays an important role in society and the task of many social economic associations is to ensure the various needs of minority groups, necessary for their existence. The analysis also noted how different basic needs can affect the activities of different social economic associations. It turned out that economic associations have quite similar basic needs, and their satisfaction is important. Eliyahu M. Goldratt's theory of constraints, which falls under organizational theory, was chosen as the second basic theory. This theory is to conceptualize the general effect of the hindering or limiting factors of the organization or association in achieving the main goals. The theory also clearly indicated that in every organization, large or small, there is at least one factor which hinders the activity. The analysis revealed that in the practice of Estonian social economic associations, there are several factors preventing the realization of goals, and solving them is not always easy as they require many resources. The results of the study revealed that there are direct or indirect hindering factors which affect the realization of the goals of Estonian social economic associations. For example, social economic associations can be affected by poorly formulated, unrealistic, and falsely planned goals. According to the theory, goals and plans must be the opposite of what was mentioned above, because that is the only way they are useful. A factor impacting the social entrepreneurship in Estonia is related to the national system – the results of the study revealed that various shortcomings of the national system reduce and affect the work quality and functioning of Estonian social economic associations. Often, these shortcomings of the national system are rooted in the low funding. As a result, people are losing interest in the field of social entrepreneurship. Possible observations and recommendations of the author of the thesis regarding the results of the conducted research: • Although operating as an NGO is gaining more and more popularity in Estonian social entrepreneurship practice, this form of economic association is still not the best choice. Rather, you could choose to operate as a company, because they are supported more by the state, but at the same time, control is greater. • The starting points of the SMART concept should be observed when developing various future. This is necessary for future to play a more effective role in supporting or achieving goals. • Social economic associations should analyze more the impact of hindering factors and apply them to their advantage with the least possible costs according to Eliyahu M. Goldratt's theory of constraints. 56 • In the future, the national system could create new support measures or development plans that would solve the socio-economic problems of social entrepreneurship of various NGOs. • It would be important for the national system and local governments to increase awareness of existing support measures and development plans among entrepreneurs and people interested in the field. • It is certainly important for a person interested in the field or a starting social economic association to familiarize themselves with the hindering factors and risks found in the field. With such an approach, a certain sense of security is achieved in the activity, since the activity can be threatened by what is not known, as a rule. The main goal of the thesis was successfully fulfilled: it was learned that there are several different factors affecting the realization of goals in the approaches and practice of Estonian social economic associations. Also, the most basic research tasks of the thesis were realized, which helped to reach the main goal. The theoretical as well as the practical (empirical) part of the thesis will benefit the author himself, because the author has a great interest in this field. In addition, future social workers who take interest in the field of Estonian social entrepreneurship can also benefit. This thesis should give a good overview of the field of social entrepreneurship in Estonia as well as possible approaches, highlighting the positive and negative aspects of this topic. The author supports the opinion that the concepts and practice of social entrepreneurship should further develop, because there are still many people in minority groups in Estonia and supporting them significantly reduces social inequality in the country.