Pikkrööbastega raudteede pealisehitus ja kapitaal remont

Lõputöös kirjeldatakse Pedja - Vägeva ja Tartu – Ropka jaamavaheteede kvaliteeti peale kapitaalremonti ja hooldustööga seotud kulusid, sest nende remondiks kasutati erinevat tehnoloogiat. Eesti Raudtee teeb järjepidevalt raudtee lõikude hooldustöid ja plaanilisi kapitaalremonte. On täheldatud, et kapitaalremondi tulemusel on teede kvaliteet erinev. See tingiski vajaduse antud teemat uurida, et leida probleemile paremaid ja kestvamaid lahendusi. Pedja - Vägeva tee kvaliteet oli peale kapitaalremonti stabiilselt hea alates 2001 kuni 2015. Tee ei vajanud arvukaid hooldustöid. Kapitaalremondiks kulutati rohkem raha kiviliivasegu ostmiseks, mille tulemuseks oli hooldustööde hulga vähenemine ja kvaliteetsem tee. Tartu – Ropka lõigu kvaliteet halvenes peale kapitaalremonti juba alates järgmisest aastast ning iga aastaga langes tee kvaliteet veelgi. Kasutades kapitaalremondi protsessi kirjeldamise dokumente, on teada, et kapitaalremondiks ei kasutatud kiviliivasegu. See tõi kaasa arvukad hooldustööd, et tee kvaliteeti tõsta. Toetudes käesoleva lõputööle ja mujal maailmas kasutatud tehnoloogiale saab pakkuda probleemile lahendust, et kiviliivasegu kasutamine tagab kvaliteetsema tulemuse. Pikkrööbaste kapitaalremondi- ja hoolduskulud olid 4758 eurot ja lülidega raudtee 17342 eurot. Vastavalt Euroopa suunale on eesmärgiks raudteedel müra ja vibratsiooni vähendamine ning rongi kiiruse tõstmine maksimumini. Lülidega tee aga ei võimalda saavutada seda kiirust ning vajab pidevat kalli hooldustööd. Eesti raudteedel on oluline vähendada kiiruspiirangute arvu ning suurendada liikumiskiirust reisirongidel kuni 120 km/h ja kaubarongidel kuni 80 km/h. Sageli ei ole võimalik selliseid kiiruseid tagada teede kvaliteedi tõttu.

SUMMARY The theme of my research is actual and necessary in order to ensure that the railways are safe and durable. It is important to lower the number of speed limits on the railways and to allow trains to increase their velocity up to 120 km/h and freight trains to 80km/h. But it is not possible to reach these speeds because of the state the railways are in. In this research the state of Pedja – Vägeva and Tartu – Ropka station railways after the overhaul is described. From which we can pose the following problems: 1. Describe the quality of Pedja - Vägeva railways after the overhaul 2. Describe the quality of Tartu – Ropka railways after the overhaul 3. Compare the maintenance prices between edge rails and concrete sleepers The quality of the railway between Pedja and Vägeva after the overhaul was continuously good. The road did not require constant repairs. More money was spent on buying the cement and as a result constant repairs were not needed and the road was of superior quality. The quality of the railway between Tartu and Ropka started deteriorating already after the overhaul. Many repairs have been done in order to improve the quality of the railway. The maintenance expenses of edge rails and concrete sleepers were 4758 euros and 17342 euros. Like it is Europe the goal is the lower the noise and vibration while rising the velocity of the trains. Railways with concrete sleepers do not allow us to reach the desired speeds and require expensive maintenance.