Koolibussi turvavarustuse kasutusharjumused Toila Gümnaasiumi ja Iisaku Gümnaasiumi õpilaste näitel

Käesolevas lõputöös käsitleti kooliõpilaste turvavarustuse kasutusharjumusi koolibussides kahe kooli näitel- Toila Gümnaasium ning Iisaku Gümnaasium. Töö käigus uuriti, kui suur osa õpilastest on harjunud koolibussis kasutama turvavööd, millised on peamised põhjused mitte kasutamisel ning kas õpilased on kursis ka liiklusohutuse teemaga. Bussiohutus, sealhulgas ka koolibusside ohutus, on mitmeid aastaid olnud suureks probleemiks ühiskonnas. Politsei- ja Piirivalveamet koostöös Transpordiametiga viivad läbi uuringuid, küsitlusi ja reide, mis suures osas näitavad, et tegemist on tõsise probleemiga. Töö autor viis läbi kahe kooli peale kokku kümme vaatlust, kus vaadeldi hetkeolukorda turvavarustuse kasutamise ning sõidu ajal koolikoti õige hoidmise kohta. Vaatluse käigus selgus, et Toila Gümnaasiumi koolibussis ei ole harjunud õpilased turvavarustust kasutama ning suur osa istub ka koolikott seljas, mis teeb liiklusõnnetuse korral olukorra ohtlikumaks. Iisaku Gümnaasiumi õpilased on rohkem harjunud bussiga õigesti liiklema. Paljud küsitluse vastajad mainisid küsitluses ära, et peamiseks turvavöö mitte kasutamise põhjuseks on unustamine. Osa vastajatest ei pea turvavarustuse kasutamist bussis vajalikuks. Samuti selgus, et pidev kontroll, trahvisüsteem ning ohutusalased koolitused on peamisteks teguriteks, mis paneks õpilasi bussis turvavööd kinnitama. Õnneks on enamuselt õpilased kursis ka liiklusohutuse teemaga üldiselt ning suurem osa neist on osalenud ka vastavatel koolitustel. Analüüsides küsitluse vastuseid selgus, et vaatluse ning küsitluse tulemused erinevad teineteisest. Suurem osa õpilastest vastas, et nad kinnitavad alati turvavöö, kui neid vaatluse ajal tegelikult oli. Autor eeldab, et tegemist võib olla sotsiaalse soovitavuse nähtusega, mil inimesed soovivad paista ühiskonnale paremana, sealhulgas ka anonüümsele küsitlusele vastates. Lõputöö tulemusena valmis uuring õpilaste turvavarustuse kasutusharjumuste hetkeolukorra kohta. Autor leidis võimalusi, mis aitaksid olukorda parandada pikemas perspektiivis. Võimalikeks lahendusteks toob töö autor välja, et tuleks lisada eelkõige algkooli õppekavadesse üldised liiklusohutuse tunnid ning perioodiliselt läbi viia ka teemakohaseid õpitubasid ja koolitusi, tehes tihedat koostööd kohalike autokoolidega. Autokoolidel on rohkem võimalusi ja vahendeid huvitavate ja kasulike seminaride läbi viimiseks ning kindlasti aitaks selline lahendus õpilastel ka paremini liiklusohutuse teemat mõista. Lisaks sellele, arvab töö autor, et tuleks eelkõige tähelepanu pöörata eeskujule, mida antakse õpilastele. Õpetajad ja täiskasvanud mängivad laste harjumustes suurt rolli, seetõttu tuleb neil turvavöö kasutamisel ja bussis käitumisel eeskuju näidata ning vajadusel selgitusi anda. Võimalusel korraldada lastevanematele ja õpetajatele koolitusi või vestlusringe, kus toimuksid arutlused valdkonna spetsialistidega. Lisaks, pikemas perspektiivis võib kasutusele võtta tehniliste lahendustega bussid, mis aitavad turvavarustuse kasutamist hõlbustada- erinevad andurid ning helisignaalid. Lõputöö tulemusena sai autor kinnitust, et teema on vajalik ning vajab lahendamist. Kuna suur osa kooliõpilastest kasutab koolibussi kooli või koju sõitmiseks, lisaks ka klassi ekskursioonidel ja väljasõitudel käimiseks, on oluline, et lastel oleks bussis turvaline. Kindlasti peab iga sõitja enne sõitu kui ka sõidu ajal mõtlema nii enda kui ka kaasreisijate ohutusele ning vastavalt sellele käituma.

Bus safety, including the school bus safety, has been a major concern for a long time. It is an important subject, especially since a large number of minors travel on school buses. This thesis discusses the safety of school buses on the example of the use of safety equipment. The study focuses on the usage habits of safety equipment on the example of students of Toila Gymnasium and Iisaku Gymnasium. The aim is to provide an overview of the actual situation regarding the use of safety equipment in school buses. To achieve this, the author conducted ten observations, a survey in the two schools among children from grades 1 to 12 and three interviews. The study examined how many students are used to wearing seat belts on school buses, what are the main reasons for not using them, and whether students are also familiar with the topic of road safety in general. This thesis is a part of the Transport Authority's complex research, to which the author of the work contributes by writing this dissertation. The complex survey will be conducted between 2019 and 2024 aiming to acquire an overview of the organization of schoolchildren's transport. During the observation, it became clear that students are not used to using safety equipment in the school bus of Toila Gymnasium, and a large part also sits with their schoolbag on their backs, which makes the situation more dangerous in the event of a traffic accident. The students of Iisaku Gymnasium are more used to using safety equipment. Many respondents mentioned in the survey that the main reason for not wearing a seat belt is forgetfulness. Some respondents do not consider it necessary to use safety equipment on the bus. It also turned out that constant observations, a system of fines and safety training are the main factors that would make students fasten their seat belts on the bus. Fortunately, most of the students are also familiar with the topic of road safety in general, and most of them have also participated in the relevant training. After analysing the responses to the survey, it became clear that the results of the survey and the observation differ from each other. The majority of students replied in the survey that they always fasten their seat belts but the observation showed the opposite. The author assumes that this may be a phenomenon of socially desirable responding, when people want to look better in society, including by answering an anonymous survey. As a result of this thesis, the author completed a study on the current situation of students' safety equipment use habits. The author found ways to help improve the situation in the long run. Possible solutions were that general road safety lessons should be included in primary school curricula, and that thematic workshops and training should be conducted periodically, in close cooperation with local driving schools. In addition, the author thinks that special attention should be paid to the example given to students. Teachers and adults play a major role in children's habits, so they need to set a good example by wearing seat belts on the buses and provide explanations, if necessary. If possible, there could be training or discussion groups for parents and teachers, where discussions would take place with specialists in the field. In addition, in the long run, buses with technical solutions could be introduced to help facilitate the use of safety equipment, for example, various sensors and audible signals. As a result of the dissertation, the author received confirmation that the topic is important and discussion is needed. As a large proportion of students use the school bus to travel to school or back home, as well as to class excursions and school trips, children must be safe on the bus. Unquestionably, every passenger must think about their safety as well as the safety of other passengers before and during the journey.