AS Eesti Raudtee Koidula piirijaama rongiliikluse korraldamine kaugjuhtimise teel

Kuupäev

2022-01-04

Väljaande pealkiri

Väljaande ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tallinna Tehnikakõrgkool

Kokkuvõte

Pealkiri. AS Eesti Raudtee Koidula piirijaama rongiliikluse korraldamine kaugjuhtimise teel. Aktuaalsus ja probleem. Koidula raudteejaam ehitati 2011. aastal piirijaamaks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel. Koidula piirijaamas on praegu ööpäevaringne jaamakorraldajate valvekord. Aastal 2022 planeeris AS Eesti Raudtee käivitada Koidula piirijaama rongiliikluse kaugjuhtimise Tartu raudteejaamast öise vahetuse ajal, kuna kaubavedude maht Petseri ja Koidula jaamade vahel on vähenenud. Pole teada, kas Koidula piirijaama rongiliikluse korraldamine kaugjuhtimise teel Tartu raudteejaamast tagab piiriülese rongiliikluse sujuvuse, täpsuse ja ohutuse. Eesmärk. Välja selgitada Koidula piirijaama rongiliikluse korraldamise erinevused lokaalse ja kaugjuhtimise korral, tuua välja kaugjuhtimisega seotud probleemid ning teha ettepanekud nende lahendamiseks. Ülesanded:

  1. võrrelda Koidula jaama juhtimissüsteemi VICOS OC 101 ja Tartu jaama juhtimissüsteemi VICOS OC 501;
  2. võrrelda Koidula jaama rongiliikluse korraldamist Koidula jaama ja Tartu jaama jaamakorraldaja töökohalt;
  3. võrrelda Koidula ja Tartu jaama jaamakorraldajate tegevusi turvanguseadmete rikke korral Koidula piirijaamas;
  4. tuua välja juhtimissüsteemide, rongiliikluse korraldamise ja rikke korral tegutsemise peamised erinevused Koidula ja Tartu jaamas;
  5. tuua välja probleemid, mis esinevad rongiliikluse kaugjuhtimise korral ja teha ettepanekud probleemide lahendamiseks. Tulemused: Rongiliikluse juhtimissüsteemide võrdlemisel selgus, et kaugjuhtimise korral süsteemiga VICOS OC 501:
  6. toimub andmeedastus läbi ühe kanali, mille rikke korral on rongiliikluse korraldamine võimatu ja tekib üle tunni kestev seiskumise;
  7. ei saa anda Petseri jaamale rongi täiskoosseisus saabumise kinnitust, kuna puuduvad käsud RTKS (rongi täieliku saabumise kinnitus) ja TKRS (täiendav kinnitus rongi saabumisest);
  8. esineb suur küberrünnaku oht, kuna süsteem on ühendatud välisvõrku. Juhtimissüsteemiga VICOS OC 501 seotud probleemide lahendamiseks tuleb rakendada infotehnoloogilisi meetodeid ja lugemisseadme paigaldamist rattapaaride jaoks.

Rongiliikluse korraldamise võrdlemisel selgus, et kaugjuhtimise korral ei saa:

  1. tehnohoolde teostaja anda allkirja „Kaubavagunite tehniliseks teenindamiseks esitamise raamatusse“ VU-14;
  2. raudteeveeremi meeskonna liikmele väljastada kirjaliku hoiatuse blanketti allkirja vastu „Hoiatuste väljastamise registreerimise raamatusse“ TT-24;
  3. jaamakorraldaja süsteemi kaudu anda Petseri jaama blokksignaali „saabumine“. Rongiliikluse korraldamisega seotud probleemide lahendamiseks tuleb kasutusele võtta telefaks või skannimine kirjaliku hoiatuse blanketi saatmiseks ja allkirjastamiseks ning luua spetsiaalne äpp, millega allkirja andmiseks piisab oma andmete sisestamisest. Rikke korral tegutsemise võrdlemisel selgus, et kaugjuhtimise korral:
  4. ei ole võimalik väljastada kurblit manöövri- või raudteeveeremi juhile;
  5. on piirkonna juhataja kohalesõit Tartust ajakulukas (valvekorrast vaba jaamakorraldaja puudumise korral);
  6. tuleb blokksignaal „saabumine“ anda kunstlikult. Rikke korral tegutsemisega seotud probleemide lahendamiseks tuleb kutsuda välja kõige lähemal asuv jaamakorraldaja Oravast või rakendada kodust valvekorda ning tellida tootjalt tarkvara täiendus juhtimissüsteemile VICOS OC 501 blokksignaali „saabumine“ andmiseks. Järeldused. Koidula piirijaama rongiliikluse korraldamisel lokaalse ja kaugjuhtimise korral on küllaltki suured erinevused. Kaugjuhtimisega on seotud probleemid, mis tuleks kindlasti lahendada enne kaugjuhtimise rakendamist. Tuvastatud probleemide tõttu ei suuda Koidula piirijaama rongiliikluse kaugjuhtimine Tartu raudteejaamast tagada piiriülese rongiliikluse sujuvust ja täpsust samal tasemel, nagu seda võimaldab lokaalne juhtimine Koidula piirijaamas.

Thesis’ title: Management of train traffic at AS Eesti Raudtee Koidula border station by remote control. Actuality and risen problem(s): Koidula railway station was built in 2011 as a railway border station between the Republic of Estonia and the Russian Federation. The Koidula border station is currently under 24-hour stationmaster’s duty. In 2022, AS Eesti Raudtee has planned to launch remote control of train traffic at Koidula border station from Tartu railway station during the night shift, due to the reduced volume of freight traffic between Petseri and Koidula stations. It is not known whether the remote control of Koidula border station trains from Tartu railway station will ensure the smoothness, punctuality and safety of cross-border train services. Objective: To identify the differences between local and remote management of train services at Koidula border station, to identify the problems associated with remote management and to propose solutions Tasks:

  1. to compare the control system VICOS OC 101 at Koidula station and the control system VICOS OC 501 at Tartu station;
  2. to compare the management of the train traffic at Koidula station from the workplace of the station managers at Koidula station and Tartu station;
  3. to compare the actions of the station managers at Koidula station and Tartu station in case of a failure of the CCS equipment at Koidula border station;
  4. to point out the main differences between the control systems, the management of train traffic and the action needed to be taken in the event of a failure at Koidula and Tartu stations;
  5. to point out the problems encountered in the event of remote control of train traffic and to make proposals for solving the problems. Results: The comparison of the train control systems revealed that in the case of remote control with VICOS OC 501 from Tartu station:
  6. the data transmission is going through a single channel, which in case of a failure makes it impossible to manage the train traffic and results in a traffic stoppage lasting more than an hour;
  7. it is not possible to give a full train arrival confirmation to the Petseri station, because of the missing of RTKS (train full arrival confirmation) and TKRS (additional train arrival confirmation) commands;
  8. there is a high risk of cyber-attack, because the system is connected to an external network. The problems related to the VICOS OC 501 control system need to be solved by implementing IT methods and by installing an axle counting system. When comparing the management of train traffic, it became clear that with remote control:
  9. the maintenance contractor cannot sign the "Book for the submission of technical service for freight wagons" VU-14;
  10. the member of the railway vehicle crew cannot issue a written warning form against signature in the "Book for the recording of the issue of warnings" TT-24;
  11. the station manager system cannot send the block signal "arrival" at the station in Petseri. In order to solve the problems related to the management of train traffic, it is necessary to introduce the use of fax or scanning for sending and signing the written warning form and to create a special app, where it is possible to enter your data to sign the form. A comparison of the response to a system failure showed that, in the case of remote control:
  12. it is not possible to issue a switch crank to the driver of the manoeuvring or rolling stock;
  13. for the head of district is time-consuming to travel from Tartu to Koidula (in the absence of a station master free from on-call duty);
  14. the "arrival" block signal has to be given artificially. In order to solve the operational problems in the event of a system failure, the nearest station master must be called out from Orava or a on-call home duty must be implemented and a software upgrade to the VICOS OC 501 control system for applying the block signal "arrival" must be ordered from the manufacturer. Conclusions: There are considerable differences between local and remote control of train traffic at Koidula border station. There are problems associated with remote control, which should certainly be solved before implementing remote control. Due to the identified problems, remote control of train traffic at Koidula border station from Tartu railway station cannot guarantee the same level of smoothness and punctuality of cross-border train traffic as local control at Koidula border station.

Kirjeldus

Märksõnad

TTK Subject Categories::Transport::Raudteetransport::Raudteeliiklus

Viide