Vedrutüüpi kompenseerimisseade vajalikkus ja tööpõhimõtted kontaktvõrgu süsteemis

Käesolevas töös uuriti edukalt Balti riikide kompenseerimisseadmetes tekkivaid probleeme ning määrati optimaalsed seadmed kasutamiseks arvestades tänapäevaseid kasutusea nõudeid ning arvestades minimaalset hooldust. Sellest tulenevalt on antud töös pakutud edasiseks kasutamiseks välja tänapäeval kõige töökindlam kontaktvõrgu kompenseerimisseadmed – vedrutüüpi kompenseerimisseadmed. Töös oli oluline välja tuua seadmete paigaldamise küsimused, kuna uued vedrutüüpi kompenseerimisseadmed erinevad põhimõtteliselt olemasolevatest kompenseerimisseadmetest ning AS Eesti Raudtee ja VAS “Latvijas dzelzceļš” olemasolevad juhendid ei kirjelda uute seadmete paigaldusviisi. Töös määratletakse kompenseerimisseadete kasutusala, võttes arvesse Balti riikide kliimaomadusi, ning määratakse kasutuspiirangud, võttes arvesse kompenseerimisseadmete ja kasutatavate juhtmete konstruktsiooniomadusi. Käesolevas töös on kindlaks tehtud kompenseerivate seadmete tootjad, kes on hästi tõestatud ja toodavad Balti riikide tingimustesse sobivaid kompenseerivaid seadmeid. Minu arvates on kõige sobivam kompensatsiooniseade firma Pfisterer kompensatsiooniseade, mis võimaldab kompenseerida juhtmeid laias temperatuurivahemikus olulisel pikkusel ankrulõikudel. Töös on esitatud ka samm-sammult kompenseerimisseadmete paigaldamise tehnoloogia AS Eesti Raudtee ja VAS "Latvijas dzelzceļš" jaoks. Seda tüüpi seadmete kasutamise põhieelduseks on, et tootja lubab seadet kasutada töötemperatuuril kuni -40° C. See võimaldab seda seadet kasutada uutes projektides, hinnates tingimata juhtme pikenemise vastavust temperatuurimuutuste vahemikule ja tootja poolt valitud tüübi jaoks deklareeritud vedrukompenseerimis seadme maksimaalset pikenemist. Koormustega kompenseerimisseadmete kasutamise võimatuse tulevikus (eeldan tulevikus seda tüüpi kompenseerimisseadmete täielikku loobumist) põhjustab järkjärguline üleminek täiesti hooldusvabale kontaktvõrgule. Lisaks, vaatamata sellele, et Eesti ja Läti raudteede eeskirjades, mis ei ole veel kehtetuks tunnistatud, on maksimaalne ankurduslõigu pikkus 1800 m, nõuavad kõik kompenseerimisseadmete tootjad tegelikkuses kuni 1400 meetri ankurduslõigu pikkust. Seega saame tulevikus kõigil juhtudel nendele seadmetele üle minna. Antud teema edasiarenduseks – vedru tüüpi kompenseerimisseadmete kasutamise mõttes – peaks olema kompenseerimisseadmete paigaldamine uutesse kohtadesse. Tegemist on kompenseerimisseadmete paigaldusega portaali otse rööbasteede telje kohale, mis aitab vältida pikki ankurdatud ja mittetöötavaid juhtmete harusid mitmeteelistes jaamades. Selle teema edasiarendamine on vajalik tüüpkonstruktsioonide väljatöötamisega, mille alusel uute hangete läbiviimisel esitatakse tehnilised nõuded. Kompenseerivate seadmete kasutamine, mis on kinnitatud rööbastee telje kohal risttaladel, eriti suure arvu rööbasteedega jaamades, väldib pikki mittetöötavaid ankurdatud kontaktvõrgu harusid, mis läbivad kogu jaama. Arvestades asjaolu, et töö sisaldab juhiseid seadmete paigaldamiseks, metoodilisi aluseid juhtmete pikenemise arvutamiseks, teavet kompenseerimisseadmete tootjate kohta koos seadmete tehniliste andmetega, pean seda tööd kasulikuks praktiliseks kasutamiseks AS Eesti Raudtee ja VAS "Latvijas dzelzceļš" elektrivõrkude osakondadele (sealhulgas kontaktvõrgule).

The following thesis was chosen due to the large number of tenders and the large quantity of electrification work in the Baltics. Since a new approach is needed due to the application of European standards and due to the gradual transition to alternating current, fundamentally new solutions are needed that require minimal human presence during maintenance and have a long service life. Of all the power supply devices, the most important ones from the point of view of reliability are considered - these are compensating devices in the anchoring of contact wires. The aim of the work was to identify the problems of compensating devices of the existing catenary network (massively used today in the infrastructures of Estonian and Latvian Railways) and to propose compensating devices of a fundamentally new type for further application. In the course of the work, the limitations and places of application of devices of this type were determined, including calculations of permissible elongations of wires for the use of devices, as well as the advantages in construction and maintenance (including climatic limitations). Possible manufacturers, which have a good reputation and produce compensating devices suitable for Baltic conditions, have also been considered. In addition, the work shows step-by-step the technology of installation of this device. New compensating devices should allow normal operation without regular maintenance. Taking into account the fact that the service life of devices is up to 50 years, the economic efficiency of using these compensating devices, which do not require additional maintenance, is very high, and accordingly, the topic is very relevant in the catenary market. Information about compensating devices was taken from publicly available sources of manufacturers, and requests were also made to both - to infrastructure owners and to manufacturers. In order to determine the relevance of the topic, meetings were held with catenary technical specialists of infrastructure owners (AS Eesti Raudtee and VAS “Latvijas dzelzceļš”). Further development of this topic should be the installation of compensating devices in fundamentally new places. It is a question of installing compensating devices on the crossbeams directly above the track axis, which will eliminate long anchored and non-working suspension branches at multi-track stations. It is necessary to further develop this topic with the development of standard designs, on the basis of which technical requirements will be put forward when conducting new tenders.