AS Eesti Raudtee avarii taastamistööde võimekuse tagamise riskianalüüs ja toimepidevuse plaan

Riskianalüüs ja toimepidevuse plaan on olulised instrumendid suurte ettevõttete jaoks, mis võimaldavad hinnata teenuse toimimiseks vajalikke ressursse ja koostada tegutsemisplaane juhtudeks, kui teenuse jaoks vajalikud ressursid või tegevused kas kaovad täiesti ära või nende maht ja kvaliteet järsku kukub tasemeni, mis enam ei võimalda osutada teenust täies mahus, või on risk, et teenust võib katkeda. Käesolevas töös keskendus autor avarii tagajärgede likvideerimise riskide väljaselgitamisele ja selle tegevuse ressursside olulisuse hindamisel. Olid tehtud ettepanekud ennetavate meetmete variantide kohta tegevuse katkemise vältimiseks. Riskianalüüsi alusel oli koostatud toimepidevuse plaan, kus oli kirjeldatud ettevõtte tegevused, negatiivse stsenaariumite realiseerimisel ja mõni tegevuse ressurssi ärakadumisel. Analüüsi käigus oli väljaselgitatud et avarii taastamistööde teostamiseks kõige tähtsamad ressursid on personal, seadmed, partnerid ja varustajad ning teave. Töö autori hinnangul on kõige tõenäolisemad negatiivsed stsenaariumid, mille tagajärjel võib katkeda kogu tegevuse toimimine, on tehniliste seadmete rikked, probleemid personaliga. Seadmete tehniliste rikete kõrge tõenäosus on enamasti seotud raudteekraanade tehnilise ja moraalse vananemisega. Vaatamata sellele, et on rakendatud mitmesugused ennetavad meetmed, sealhulgas kraanade õigeaegsed hooldused, remondid, koostöökokkulepped riigiasutustega, negatiivse stsenaariumi tõenäosus on ikka väga suur. Ennetavaks meetmeks, mis võimaldaks seda tõenäosust minimeerida, oleks kahe uute raudteekraanade sisseost. Personali probleemid on seotud päästerongi töötajate keskmise vanusega, mõned on juba pensionivanuses ja paljud on selle lähedal, ja töötingimustega. Päästerongis puudub järelkasvuprogramm ja töötingimuste tõttu antud ametikohad ei ole atraktiivsed raudtee väljas töötavate spetsialistide joaks. On oht, et mitmekümneaastased kogemused jäävad edasiandmata ja tänase päeva töötajate äraminekuga AS Eesti Raudtee päästerongi üksus jääb ilma personalita. Ennetavaks meetmeks oleks järelkasvuprogrammi loomine ja ametikohtade atraktiivsuse tõstmine. Kuna pidevalt muutuvas maailmas, raudtee puhul muutuvad sõidu kiirused, veeremi tüübid (Stadler Flirt rongide tulek), reisijate arvud, ohtlike kaupade nimetused, arvud ja põhilised liikumise piirkonnad, 100% riske ette näha ei ole füüsiliselt võimalik, siis riskianalüüsi teostamine on selline protsess, mida kunagi ei tohi peatada, sest just sellel hetkel, kui lõpetame seda tegevust, realiseerub just selline stsenaarium, mida ei saanud tuvastada endistes riskianalüüsides.

The following thesis deal with subject of „A risk analysis and performance stability plan of emergency recovery performance ability of AS Eesti Raudtee“ A risk analysis and performance stability plan are important instruments for large companies that enable them to assess the resources necessary for the operation of the service and to draw up plans for action in cases where the resources or activities required for the service are either completely lost or their volume and quality suddenly fall to a level that no longer allows the service to be delivered in full, or there is a risk that the service may be disrupted. In this thesis, the author focused on identifying the risks of eliminating the consequences of an accident and assessing the significance of the resources of that activity. Proposals had been made for options for preventive measures to avoid interruption of activities. Based on the risk analysis, an operational plan was drawn up describing the activities for the realization of negative scenarios and some plans of the operation in case of resource loss. The analysis had established that the most important resources for performing emergency recovery work were personnel, equipment, partners and suppliers, as well as information. According to the author of the work, the most likely negative scenarios that could result in a disruption of all activities are failures of technical equipment and problems with personnel. The high probability of technical failures of equipment is mostly related to the technical and moral ageing of railway cranes. Although various preventive measures have been implemented, including timely crane maintenance, repairs, cooperation agreements with public authorities, the likelihood of a negative scenario is still very high. A proactive measure that would allow this likelihood to be minimized would be the purchase of two new railway cranes. Staff problems are related to the average age of the staff in the rescue train - some are already in the retirement age and many are close to it - and the working conditions. The rescue train does not have a personnel replacement program and the posts are not attractive to specialists working outside the railway due to working conditions. There is a risk that decades of experience will not be passed on and the AS Eesti Raudtee Rescue train unit will be left without personnel at the resignation of today's employees. A preventive measure would be the creation of a personnel replacement program and improvement of the attractiveness of posts. Since, in a constantly changing world, in the case of railways, the speed of driving, the types of rolling stock (Stadler Flirt trains arrival), passenger numbers, names of dangerous goods, numbers and main areas of movement, 100% risks cannot be foreseen. However, carrying out a risk analysis is a process that must never be stopped, because just now we stop this activity, a scenario that could not be identified in the former risk assessments, will materialize.