Töötaja tööga seotuse ja organisatsioonilise õigluse seosed Lõuna-Eesti Selverites

Lõputöö teemaks oli töötaja tööga seotuse ja organisatsioonilise õigluse seosed Lõuna-Eesti Selverite töötajate seas. Uuringu teema on aktuaalne, kuna tööga seotusele on pööratud aasta-aastalt rohkem tähelepanud, on see püsinud aastaid samal tasemel. Lõputöö uuringu eesmärgiks oli välja selgitada töötaja tööga seotuse ja organisatsioonilise õigluse seosed Lõuna-Eesti Selverite töötajate seas ja leidmaks võimalusi töötaja tööga seotuse ja organisatsioonilise õigluse suurendamiseks. Töö esimeses peatükis käsitletakse töötaja seotuse ja organisatsioonilise õigluse teoreetilisi lähtekohti. Teoorias lähtuti Willam Kahni töötaja tööga seotuse teooriast, mis tugines kolmele psühholoogilisele tingimusele: pühendumine, süvenemine ja tarmukus. Seda kinnitasid ka akadeemikud Schaufeli ja Bakker. Organisatsioonilise õigluse teoorias lähtuti, Cropanzano ja Greenberg teooriast, mis keskendus, kahele peamisele teooriale jaotav ja protseduuriline õiglus. Uuring viidi läbi kaardistusuuringuna, kasutati kvantitatiivset meetodit. Andmete kogumiseks kasutati ankeetküsitlust. Ankeetküsitluse läbiviimiseks koostati struktureeritud küsimustik, millega selgitati välja töötaja tööga seotus ja organisatsioonilise õigluse tajumine. Lisaks koguti andmeis vastaja vanuse, soo, ametikoha kohta. Oli ka kaks avatud küsimust, kus töötajad said arvamust avaldada. Seal sai ära märkida, millisel määral nad soovivad osaleda organisatsiooni töös ja kui peaksid organisatsioonist lahkuma, siis millistel põhjustel. Andmeis analüüsiti kirjeldava statistikaga. Uuringu valimi moodustasid Lõuna-Eesti Selverite töötajad. Uuringust selgus, et naised on tööga rohkem seotud kui mehed. Naised on meestest rohkem töösse süvenenumad, tarmukamad ja rohkem pühendunud. Tööga seotult tundsid enim 50-59-astased ja 40-49-aastsed töötajad. Ametikohtade lõikes tundsid end tööga seotult teenindusjuhid ja kategooriajuhid. Teenindajad seevastu ei tundnud end tööga seotult. Protseduurilist õiglust tajusid mehed rohkem, kui naised samas jaotavat õiglust tajutakse naiste poolt rohkem, kui meeste poolt. Ametikohtade lõikes tajusid nii protseduurilist kui jaotavad õiglust enim teenindajad ja teenindusjuhid. 43 Korrelatsiooni analüüsist selgus, et tööga seotusel ja organisatsioonilise õigluse vahel on positiivne seos. Töötajad, kes tajuvad protseduurilist õiglust rohkem, on töösse süvenenumad ja need, kes tajuvad jaotavad õiglust enam on tarmukamad ja pühendunumad. Uuringu tulemusi võib lugeda headeks. Töötajad teevad tööd südamega ja on huvitatud ettevõtte eesmärkidest, samas tajuvad töötajad, et organisatsioon suhtub töötajatesse lugupidavalt ja arvestab töötajate õigustega. Samas soovivad töötajad osaleda rohkem organisatsiooni töös ja töötajatel oleks rohkem võimalust töökorraldustes kaasarääkida. Suurendades organisatsioonilise õigluse tajumist suureneb ka töötaja tööga seotus. Kui töötajad tunnevad, et neid koheldakse õiglaselt, siis panustavad nad ka rohkem töösse. Lõputöö eesmärk ja ülesanded said täidetud.

SUMMARY The thesis is prepared on the topic: „Connections between employee engagement and organizational justice in South-Estonian Selvers“. The paper contains 44 pages, illustrated with 15 drawings, one table and one appendix. Interest in the engagement of employees has been increasing year by year. Despite the focus on employee involvement, we are still not seeing results. Given that the issue has received attention which keeps on focusing, the correlation between employees and work has not yet improved. The aim of the empirical study arising from the purpose of the thesis is to find out the connections between employee engagement and organizational justice in South-Estonian Selvers in order to find ways to increase the employee’s perception of employee involvement and organizational justice. According to the purpose of the thesis, the following research tasks were set:  based on theoretical sources, to identify the connections between employee engagement and organizational justice, and to draw up methodology for conducting empirical research;  to map and analyse the work of employees in South-Estonian Selvers, the perception of organizational justice and the links between them, using the chosen methodology;  depending on the results of the analysis, draw conclusions and proposals to the management of Selver as to increase the perception of employee engagement and organizational justice. The empirical study was carried out using a quantitative methodology and a deductive approach. A structured questionnaire survey was conducted by method of data collection. Descriptive statistics are used as the data analysis method, where the instrument is a Microsoft Excel spreadsheet program. The arithmetic mean, or mean value, which characterizes the whole set, is used to analyse the data. The correlation coefficient measures the strength and direction between the two characteristics. The questionnaire was sent to 350 employees of South-Estonian Selvers, of which 85 completed questionnaires were returned. The research revealed that women are more immersed, more active and more committed than men. By positions, service managers and category managers are generally more oriented to job involvement. The correlation analysis showed that there is a positive correlation between procedural and distributive justice and job involvement factors. Employees who perceive procedural justice more demonstrate the more in-depth attitude to their work. And those who perceive distributive justice more appear to be more energetic and committed.