Innovatsiooni edendamine isejuhtiva mõõteveeremi näitel
| dc.contributor.advisor | Viisalu, Tarvi | |
| dc.contributor.author | Lambing, Kristi | |
| dc.date.accessioned | 2022-01-05T07:37:13Z | |
| dc.date.available | 2022-01-05T07:37:13Z | |
| dc.date.issued | 2022-01-05 | |
| dc.description.abstract | Käesoleva lõputöö eesmärk oli uurida, millised võimalused on raudteerajatiste seisukorra seire ja selle alusel korraldatava hooldustöö kaasajastamisel. Samuti uuriti mõõteveeremi kasutust sellele paigaldatud mõõteseadmete võimaluste järgi ja püstitati isejuhtiva mõõteveeremi teoreetilise projekti põhinõuded. Lõputöös analüüsiti Euroopa Liidu soovitusi raudteesektori arendamiseks, uuriti raudteesektori digitaliseerimise ja automatiseerimise võimalusi, võrreldi Eesti, Soome ja Itaalia praktikat mõõteveeremi kasutamisel. Lõputöös uuriti tootjate poolt pakutavate erinevate mõõteseadmete ja mõõteveeremi lahendusi. Autori poolt koostati isejuhtiva mõõteveeremi teoreetiline projektlahendus. Ka Euroopa raudteesektoris kasutatakse järjest enam pikaajalist ning süsteemset lähenemist uuenduste kasutuselevõtmisel. Kaks põhisuunda on digitaliseerimine ja automatiseerimine, mis aitavad tõsta sektori konkurentsivõimet. Hooldustöö jaoks on oluline BIM mudeli sidumine varahaldusega ja andurite kasutamine raudteeinfrastruktuuri seisukorra jälgimiseks. Hooldustööde automatiseerimise eesmärk on vabastada inimtööjõudu korduvast ja andmetega seotud tööst, kuid teisalt muuta hooldustööd efektiivsemaks, kasutades ennetavat hooldust. Eestis kasutatakse mõõtmeveeremiga mõõtmisi väikeses ulatuses. Mõõdetakse ainult teegeomeetriat ja tehakse ultraheli mõõtmisi. Puudu on teistes riikides tavapärased kontaktvõrgu seisukorra ja ehitusgabariidi kontroll. Kuigi Soomes tehakse eri tüüpi mõõtmisi pisut rohkem võrreldes Eestiga, siis Eestis kasutatav mõõtmisperiood sagedusega kord kuus on praktilisem. Eeskujuks on Itaalia RFI väljatöötamisel olev süsteem, mille eesmärgiks on võimalikult palju mõõtmisi ja diagnostikat teha mõõteveeremi abil ning saadud andmeid kasutada ennetava hoolduse jaoks. Isejuhtiva eriveeremi projekt peab arvestama raudteesektori arengusuundadega, mis võimaldavad inimtööjõu kasutamist muuta efektiivsemaks. Mõõteveerem peab olema täisautomatiseeritud, kuid seda peab olema võimalik kasutada ka rongikoosseisus, eelkõige sõidudünaamika kaardistamiseks. Koostöövõimalus iduettevõtjatega sõltub sellest, kui hästi teatakse raudteesektori arenguvõimalusi, millised on Euroopa Liidu rahastamise võimalused ja arendatava toote perspektiiv maailmaturul. Käesolevas lõputöös esitatud seisukohad ja ettepanekud on järgmised: 1. Rakendada ennetava hooldustöö põhimõtteid; 2. Kasutada krattide abi mõõtmistulemuste analüüsimisel ja teemeistritele vajaliku kokkuvõtte või töökorralduse koostamisel; 3. Kasutada isejuhtiva mõõteveeremi projekti võimalusena algatada pikaajaline koostöö iduettevõtetega ja äratada huvi laiema avalikuse poolt; 4. Eesti Raudtee peaks kaaluma investeeringut mõõteveeremisse ja otsima võimalusi kulude katmiseks; 5. Uus mõõteveerem peab olema multifunktsionaalne ning riist- ja tarkvara ühildatavad teiste süsteemidega. | et |
| dc.description.abstract | The following thesis Promotion of innovation by the example of self-driving diagnostic vehicle is analysing possibilities of using contemporary diagnostic vehicle and improving processes for railway infrastructure monitoring. The primary purpose of this thesis is to determine innovative solutions that would help to monitor railway infrastructure. In particular, the theoretical possibilities of designing a self-driving diagnostic vehicle in collaboration with start-ups was investigated. Thesis is based on different studies and documentation; an interview was conducted, and a questionnaire was sent. The graduation thesis is composed of three chapters, each of them dealing with different aspects of diagnostic vehicle operation or processes involved. Chapter 1 provides an outline of main innovation trends concerning railway sector. These main trends are digitalisation and automatization. Chapter 2 consists of two parts. First part gives an overview of using diagnostic vehicle and the standard analysing procedures in Estonian Railways. Second part describes practice in other countries and contemporary solutions for using diagnostic vehicle and measuring instruments. Chapter 3 defines theoretical project for self-driving diagnostic vehicle for railways and possibilities for cooperation with start-ups. In conclusion the author suggests that Estonian Railways should analyse possibilities related to self-driving diagnostic vehicle for railway infrastructure inspection. This is important due to the constant increase of labour costs and could change current processes towards practicing the predictive maintenance. | et |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/3935 | |
| dc.language.iso | et | et |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | et |
| dc.subject | TTK Subject Categories::Transport::Raudteetransport::Raudteetehnika | et |
| dc.subject.other | Transpordi- ja liikluskorraldus | et |
| dc.title | Innovatsiooni edendamine isejuhtiva mõõteveeremi näitel | et |
| dc.title.alternative | Promotion of innovation by the example of self-driving diagnostic vehicle | et |
| dc.type | lõputöö | et |