Liiklusohtliku koha lahendamine maanteel Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kilomeetritel 16.8-17.3

Antud lõputöö eesmärgiks oli analüüsida liiklusohtlikkust ristmikust tingitud olukorda teelõigul number 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kilomeetritel 16,8-17,3. Lõputöö sissejuhatuses püstitas autor kaks uurimisküsimust:

1. Milline on põhiprobleem antud ristmikul?
2. Milline liikluslahendus antud ristmiku puhul tagab kõige suurema liiklusohutuse? Uurides erialast kirjandust, teadustöid, ametiasutuste raporteid ja seadusandlust, avanes autoril võimalus käsitleda probleemi mitte ainult ühest perspektiivist, vaid vaadelda liiklust kui tervikut ja kui süsteemi, sealhulgas võttes kasu ka erialastest saavutustest Euroopa ja USA tasandil tänu seal välja töötatud raportitele ja teadustöödele. Nullvisiooni teooria, mida autor samuti analüüsis, pakub perspektiivi liiklusest kui tervikust, kus erinev roll ja vastutus on kanda eritasanditel asuvatel võtmeisikutel. Liikluse reguleerimine saab alguse liiklusseadusest ning tänu kuulumisele Euroopa Liitu on Eestil võimalik saada ka osa Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni poolt sätestatud arengukavadest, mis näevad ette suurendatud liiklusohutust. Pakkudes teoreetilise ülevaate liiklusohutust mõjutavatest teguritest nagu piirkiirus, teekattemärgistus ja liiklusmärgid, liiklustihedus, tee omadused ning jalakäijate käitumine, oli autoril võimalik paremini analüüsida lõputöös vaatluse all olevat teelõiku ja identifitseerida spetsiifilisi probleeme, mida on lõputöös ka fotode abil illustreeritud. Autor on lõputöös identifitseerinud kompleksse liiklusolukorra, mis antud teelõigul esineb, kus, Tallinna poolt tulevatele autodele on raskusi vasakpöörde sooritamisega Kiia-Vääna-Viti suunal. Samuti inimestel kes tulevad bussiga Tallinna suunast ja tahavad minna Kiia-Vääna-Viti suunas ja vastupidi suuri raskusi ohutult tee ületusega. Seega on ristmiku põhiprobleem ebapiisav reguleeritavus, mis aga on tugevalt vastuolus reguleeritusse vajadusega antud teelõigul, tulenevalt vähesest valgustusest, tihedast bussiliiklusest, erinevate liiklejate sümbioosist autojuhtide, jalakäijate, ja kergliiklustee kasutajate vahel. Võttes arvesse statistilist võrdlust rahvusvahelisel skaalal, võrreldes Eesti teiste riikidega, aga ka riigisisest olukorda, kus võrreldakse statistikat eelnevate aastatega, on ilmselge, et probleem liiklusohutus on olnud probleem Eestis mitmeid aastakümneid, mille osas rahuldava tulemi kätte jõudmiseks on veel palju tööd tarvis teha. Võttes arvesse analüüsitud ristmiku lähedale tihedalt külastatavat Alexela tanklat kui ka planeeritavat elamurajooni, siis on ainuõige 34 tegeleda vähesest reguleerimisest tingitud liiklusohtliku olukorra menetlemisega enne olukorra kriitiliseks muutumist. Peale pikaldasi arutelusid ja kompleksseid analüüse leidis lõputöö autor, et parim variant antud teelõigul on reguleerimata ristmik kus on tehtud nii eraldi pöörderead kui ka jalakäijatele loodud teeületuseks koht, et nii liiklejad kui ka jalakäijad saavad ennast tunda turvaliselt. Variant, mis analüüside käigus osutus parimaks lahenduseks liiklusohutuse tagamisel takistaks kõige vähem toimuvat liiklust, kuid samaaegselt panustab, et liikluses liiklejate ja jalakäijate jaoks muutub teelõigul liiklemine ohutumaks ja turvalisemaks. Potentsiaalseks lahenduseks võiks olla antud ristmikule valgusfoori paigaldamine, mis lihtsustaks jalakäijate ning pööret sooritavate autojuhtide liiklemist märgatavalt, kuid kindlasti suurendaks ka liiklusohutust. Teise võimalusena oleks kanaliseerida ristmik, mis tähendab, et antud ristmik tuleks ümber ehitada, lisada sinna eraldi pöörderida ja ehitada juurde uus jalakäijate ülekäigu koht, mis lihtsustaks jalakäijate ja kergliiklusteel liiklevate inimeste elu märgatavalt seoses liiklusohtliku olukorraga. Sellega kaasnev oleks ka kergliiklustee ehitamine teisele poole teed, mis tahab suurendatud turvalisuse liikluses liiklemisel nii autojuhtidele kui jalakäijatele. Viimaseks lahenduseks oleks jätta kõik nii nagu hetkel on. Autor arvab, et kuna antud teelõigul asub tihedalt külastatav Alexela tankla ja kiiresti arenev uusarendus on planeeritud Kiia-Vääna-Viti suunal, siis on äärmiselt oluline, et antud olukorrale pööratakse tähelepanu täie tõsidusega. Liiklusolukorra ohtlikkus on identifitseeritav objektiivselt, kuid kiiret reageerimist, probleemile tähelepanu pööramist ning lahenduste planeerimist süvendab ka pidevad kaebekirjad teelõigu läheduses elavatelt inimestelt. Lisaks sellele viis lõputöö läbiviija antud teelõigul läbi kiirus- ja liiklusloenduse, mis näitas, et varasemalt identifitseeritud ohuprobleem teelõigul nii jalakäijatele kui autojuhtidele on tõepoolest tegelik ja aktuaalne.

SUMMARY ,,Resolving a Traffic Hazard on the Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna Road at Kilometers 16,8-17,3“ This research aims to resolve the traffic hazard posed on the Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna road on kilometres 16,8 to 17.3. The work is composed of firstly analyzing the theoretical part of the problem in the first part and then moving on to tackling the specific issues posed by the road section via using particular tools to conduct research that result in variables based on which the author is sure to make a weighted decision that is the best fit to tackle the hypothesis that has been set. Namely, the research seeks to identify the main problem at the given intersection and second, which traffic solution at the given intersection grants the best road safety. It is crucial to identify the issue and consider different viewpoints. In the first part, the author provides an extensive overview of Estonian law regarding traffic and then considers the statistics concerning traffic accidents across other years. An important role is in the road safety program, which the paper analyses in part 1.3 whilst. In light of that, an overview is presented of the efforts on the European level for providing better regulation and enhanced tools amidst the cooperation of the European Union to reach the objective of a European Union with as few traffic deaths and accidents as possible. The author presents an extensive overview of factors that influence road safety, comprising literature made in Estonia, in the EU and the US - this way, a well-rounded perspective is offered, and a strong theory is established. Further, the author applies this theory to specific hazardous situations that the road section poses, offering illustrations via photos of the scene. This paper makes a crucial contribution using the computer program PTV Vissim. The computer program allows the author to gather rather precise data; for example, it allows to add all data exactly to the traffic flows and speeds that have been previously collected whilst identifying factors such as what is the car model up until where they may enter the main road. In addition to the computer program used, the author has been on the road section to make in-person observations. Using the programs, various models for the road section are considered and analyzed, with the author finally concluding that the best solution for this crossing is an unregulated crossing with turn lanes and a safe pedestrian crossing. It was considered that the chosen road section poses a hazardous traffic situation characterized by insufficient regularization. Still, as the work has also found some traffic signs do not correspond to the requirements, or there are even necessary ones missing at some point, this issue must be identified, considering the heavy statistics that Estonia faces regarding traffic 36 accidents. Furthermore, with a gas station near the road section and a plan for residential housing, it is best to take action when the problem does not yet pose severe problems. With the growth of residential housing, it is sure that traffic on the road section will increase, both by car drivers but also by pedestrians, and thus it is vital to have the situation regulated beforehand, not only to avoid harsh consequences but also to avoid causing disturbance to a regular flow of traffic.