Punatulekaamerate kasutamine raudteeülesõitudel

Raudteeohutus on praegusaja maailmas kiirustamise, võimete ülehindamise ja tähelepanematuse tõttu muutunud varasemast veelgi olulisemaks. Raudteeülesõitudel registreeritakse iga-aastaselt liiklus- ja ohutuseeskirjade rikkumisi, mis viitavad vajadusele distsiplineerida ja tabada võimalik maksimaalne hulk seaduserikkujaid. Lõputöö annab ülevaate raudteetaristu korraldusest Eestis, käsitleb raudteel rakendatud ohutusalaseid meetmeid ning kaardistab võimalikud riskid punatulekaamerate kasutusele võtu puhul Eesti raudteeülesõitudel. Töös analüüsitud punatulekaamerate rakendamise näited mujalt maailmast näitavad, et automaatjärelevalve kasutuselevõtt raudteeülesõitudel toimuva jälgimiseks võib anda samaseid edukaid tulemusi ka Eestis. Töö autori koostatud riskianalüüs annab ülevaate võimalikest ohukohtadest ning nendega kaasnevatest tagajärgedest, mis võivad kaasneda punatulekaamerate rakendamisega raudteeülesõidukohtadel. Lisaks pakub autor välja võimalikud ennetusmeetmed riskide realiseerumise maandamiseks. Teoreetiline riskianalüüs on autori arvates hea lähtekoht praktiliste mõõtmiste kavandamiseks. Mõõtmised võimaldaksid anda varasemalt läbiviidud liikluskäitumise monitooringuga võrreldes detailsemat informatsiooni raudteeülesõitude ohutuse kohta ning algsed andmed kaardistamaks punatulekaamerate vajalikkust raudteeülesõidukohtadel. Teoreetilise riskianalüüsi andmetest lähtuvalt teeb töö autor järgmised ettepanekud: • raudteetaristu probleemkohtade rekonstrueerimine, arvestades punatulekaamera paigaldamiseks vajalikke tingimusi; • automaatfoorisignalisatsiooni (AFS) rikete ennetamisesse maksimaalne panustamine, eesmärgiga minimaliseerida valehõivatust, mis pärsib punatulekaamera eesmärgipärast tööd; • riiklikul tasandil varasemast suurem tähelepanu suunamine raudteeohutusse, eesmärgiga tõsta liiklejate teadlikkust võimalikest ohtudest ja nende tagajärgedest

One of the main reasons for this topic lies in violation of safety and traffic rules on level-crossings and the consequences of accidents at level-crossings are mostly more severe than in the road accidents case: longer breaking distance and higher mass ratios require additional measures to ensure safety. The current study Red light cameras usage on railway level-crossings provides an overview of the risks that the implementation of the new measure on the Estonian level-crossings may entail. The first part of the thesis provides an overview of the railway infrastructure in Estonia, second part outlines the regulations and statutory requirements for railway and level-crossings. The third part describes the current situation on the level-crossings in terms of safety. The operating principles of red light cameras are introduced on the basis of world practice. Last part of the study gives an overview of the potential risks that red light cameras implementation may entail in Estonia. Examples of the use of the red light cameras in world practice show that the implementation of automatic enforcement on level-crossings can provide similar successful results on Estonian railways. According to the risk assessment made, this would be a good starting position for planning practical measurements. Practical measurements would allow for more detailed information on the safety of level-crossings compared to the previously made traffic monitoring, and also provide the initial data to map the necessity of red light cameras usage on level-crossings. According to the risk assessment data, the author makes the following suggestions: • the reconstruction of railway infrastructure problem subjects; • failure prevention systems in automatic traffic light control system; • increase of the focus on railway safety to raise pedestrians, cyclists and motorists awareness of the potential risks and their consequences.