Piggyback - vedu raudteel kui lahendus autojuhtide puuduse leevendamiseks Eesti kaubaveosektoris

Lõputöö uurib Piggyback-veoteenuste mõju Eesti veoautojuhtide tööturule. Töö eesmärk oli selgitada, kuidas need süsteemid mõjutavad autojuhtide nõudlust ja üldist tööhõivet Eestis. Töö käsitleb mitmeid aspekte alates Piggyback-vedude tehnilistest ja logistilistest detailidest kuni nende potentsiaalse mõjuni veoautojuhtide igapäevatööle ja tööhõivele laiemalt. Eesmärk oli analüüsida, kuidas need transpordisüsteemid võivad mõjutada veoautojuhtide nõudlust, töötingimusi ja üldist tööhõivet Eestis. Töö käigus uuriti mitmeid aspekte, sealhulgas Piggyback-vedu, piirkondlikke tasakaalutusi ning laadimiskohtade asukohtade mõju, et analüüsida nende mõju Eesti tööturule ja transpordiettevõtetele. Lõputöö sisulistes osades saadud peamistest tulemustest ilmnes, et Rail Baltica ja Piggyback-veod pakuvad tõhusaid ja keskkonnasõbralikke transpordilahendusi, millel on potentsiaal oluliselt vähendada vajadust suure hulga autojuhtide järele. Piggyback-vedu, kus rongid transpordivad autohaagiseid, pakub potentsiaalselt mitmeid eeliseid Eesti transpordisektorile. Traditsioonilise maanteetranspordi puhul on autojuhtidel sageli vaja sõita pikki vahemaid ühe päeva jooksul, mis võib olla füüsiliselt ja vaimselt kurnav ning kaasa tuua pikaajalisi terviseprobleeme. Analüüs näitas, et Piggyback-veod võimaldavad veoautojuhtidel keskenduda lühematele, kohalikele sõitudele, parandades seeläbi nende töötingimusi ja elukvaliteeti. See võib muuta autojuhi ameti atraktiivsemaks potentsiaalsetele uutele tulijatele transpordivaldkonnas ning aidata lahendada kasvavat veoautojuhtide puudust. Samuti näitas analüüs, et Rail Baltica projekti edukas rakendamine võib kaasa tuua märkimisväärse nõudluse vähenemise autojuhtide järele, arvestades rongide võimet transportida suuri kaubakoguseid pikkade vahemaade taha. Ühe Piggyback rongi koosseis mahutab kuni 46 poolhaagist ning üks autojuht saab päevas täis laadida ja tühjaks laadida 2-3 haagist Harjumaal ning 1-2 haagist kaugemates Eesti piirkondades. Töös analüüsitakse, kuidas Piggyback-vedu võib vähendada autojuhtide töökoormust ja parandada nende töötingimusi. See aitab kaasa tööjõu jätkusuutlikkuse tagamisele transpordisektoris, kus valitseb autojuhtide puudus. Lühemad ja regulaarsemad tööpäevad, mis on võimalikud tänu Piggyback-vedudele, võivad muuta autojuhi ameti atraktiivsemaks, aidates seeläbi kaasa uute töötajate kaasamisele. Üks olulisi järeldusi on see, et Piggyback-vedu võib märkimisväärselt vähendada maanteetranspordi koormust, pakkudes efektiivsemat ja keskkonnasäästlikumat alternatiivi kaubaveoks. Töös esitatud arvutuste kohaselt võimaldab üks Rail Baltica rongikoosseis asendada märkimisväärse hulga maanteetranspordi veokeid. See ei vähenda ainult transpordisektori süsinikujalajälge, vaid aitab ka vähendada maanteede koormust ja kulumist. Töö annab ülevaate kuidas Piggyback-veo rakendamine võib aidata kaasa rohelisema ja jätkusuutlikuma transpordi edendamisele, vähendades kütusekulu ja süsinikujalajälge. Eriti oluline on see kontekstis, kus transpordisektor seisab silmitsi üha kasvavate keskkonnaprobleemide ja regulatsioonidega. Piggyback-veo ja Rail Baltica projektide rakendamine võib olla oluliseks sammuks Eesti transpordisektori efektiivsuse suurendamisel ning autojuhtide töötingimuste parandamisel. Töö pakub väärtuslikke sisendeid poliitikakujundajatele, transpordiettevõtetele ja logistikasektori spetsialistidele, aidates kaasa tuleviku transpordilahenduste kavandamisele ja rakendamisele Eestis. Piggyback-vedude rakendamine omab märkimisväärset potentsiaali Eesti kaubaveosektori arendamiseks. Järeldused põhinevad põhjalikul analüüsil, mis käsitleb nii transpordi tehnilisi aspekte kui ka nende sotsiaalmajanduslikku mõju. Töö hinnangute kohaselt peetakse oluliseks ka Rail Baltica projekti edukat rakendamist. Selleks on vaja tõhusat koordineerimist erinevate huvipoolte vahel, sealhulgas valitsusasutuste, transpordiettevõtete ja logistikasektori esindajate vahel. Edukas rakendamine nõuab ka infrastruktuuri arendamist ja investeeringute optimeerimist, et tagada projekti jätkusuutlikkus ja vastavus Euroopa Liidu laiematele transpordi- ja keskkonnapoliitikatele. Esile on toodut Rail Baltica projekti võimalikud väljakutsed ja piirangud. Näiteks tuleb arvestada, et kuigi Piggyback-vedu võib pakkuda palju eeliseid, on selle edukas rakendamine keeruline ja nõuab ulatuslikke ettevalmistusi, sealhulgas, poliitilisi otsuseid, logistika planeerimist, tehnoloogilist arendust ja turu muutuste jälgimist. Järelduste põhjal tehtud ettepanekud on suunatud nii transpordisektori efektiivsuse tõstmisele kui ka selle jätkusuutlikkuse tagamisele. Üks olulisemaid ettepanekuid on investeeringute jätkuv suunamine Rail Baltica infrastruktuuri ja tehnoloogilisse arendusse. Samuti on vajalik keskenduda intermodaalsete transpordivõimaluste laiendamisele, mis võimaldab integreerida erinevaid transpordiliike, sealhulgas maantee-, raudtee- ja meretransporti. Teiseks oluliseks ettepanekuks on teadlikkuse tõstmine ja hariduse pakkumine nii transpordiettevõtetele kui ka autojuhtidele. See hõlmab teavet Piggyback-vedude eeliste, logistika planeerimise ja operatsioonide kohta. Haridusprogrammid ja koolitused aitavad suurendada sektori valmisolekut uuteks transpordimudeliteks ja -tehnoloogiateks. Kolmandaks tuleks rakendada eeskirju ja regulatsioone, mis toetavad intermodaalset transpordimudelit ja Piggyback-vedusid. See hõlmab teemaksude kohandamist, keskkonnamõjude vähendamist ning transpordi jätkusuutlikkuse ja ohutuse suurendamist. Samuti on oluline luua finants- ja regulatiivsed stiimulid, mis soosivad üleminekut Piggyback-vedudele. Neljandaks tuleb käsitleda edaspidiseid lahendamist vajavaid probleeme. Nagu ümberlaadimisprotsesside optimeerimine ja piiriüleste transpordiühenduste tugevdamine. Lisaks on oluline jätkuvalt keskenduda tehnoloogilistele uuendustele, mis aitavad kaasa transpordi tõhususe ja ohutuse tõstmisele. Kokkuvõttes rõhutab käesolev lõputöö vajadust pideva arengu ja innovatsiooni järele Eesti transpordisektoris, eriti seoses Rail Baltica projektiga. Töös tehtud ettepanekud ja järeldused pakuvad aluse edasisteks uuringuteks ja arendustöödeks, mis aitavad kaasa tõhusama, jätkusuutlikuma ja integreerituma transpordisüsteemi loomisele Eestis ja kogu Baltikumi piirkonnas.

The thesis examines the impact of piggyback services on the labour market of Estonian truck drivers. The aim of the thesis was to explain how these systems affect the demand and overall employment of drivers in Estonia. The study covers several aspects, from the technical and logistical details of piggyback services to their potential impact on the daily work and employment of truck drivers in general. The aim was to analyse how these transport systems could affect the demand, working conditions and overall employment of truck drivers in Estonia. Several aspects, including piggybacking, regional imbalances, and the impact of loading locations, were examined to analyse their impact on the Estonian labour market and transport companies. The main findings of the substantive parts of the thesis showed that Rail Baltica and piggyback trains offer efficient and environmentally friendly transport solutions with the potential to significantly reduce the need for large numbers of drivers. Piggyback transport, where trains transport semitrailers, potentially offers several advantages for the Estonian transport sector. Traditional road transport often requires drivers to travel long distances in a single day, which can be physically and mentally exhausting and lead to long-term health problems. The analysis showed that piggyback transport allows truck drivers to concentrate on shorter, local journeys, thereby improving their working conditions and quality of life. This could make the profession of driver more attractive to potential new entrants to the transport sector and help solve the growing shortage of truck drivers. The analysis also showed that the successful implementation of the Rail Baltica project could lead to a significant reduction in the demand for drivers, given the ability of trains to transport large quantities of goods over long distances. One piggyback train can carry up to 46 semi-trailers and one driver can load and unload 2-3 trailers per day in Harju County and 1-2 trailers per day in more remote areas of Estonia. The study analyses how piggyback driving can reduce driver’s workload and improve their working conditions. This will improve the sustainability of the workforce in the transport sector, where there is a shortage of drivers. The shorter and more regular working days made possible by piggybacking can make the profession of driver more attractive, helping to attract new workers. One of the key findings is that piggyback transport can significantly reduce the road transport burden, offering a more efficient and environmentally friendly alternative for freight transport. According to the calculations presented in the study, a single Rail Baltica train can replace a significant number of road transport trucks. This will not only reduce the carbon footprint of the transport sector but will also help to reduce road load and wear. The study provides an overview of how the implementation of piggyback transport can contribute to greener and more sustainable transport by reducing fuel consumption and carbon footprint. This is particularly relevant in a context where the transport sector is facing ever increasing environmental challenges and regulations. The implementation of the piggyback and Rail Baltica projects can be an important step towards increasing the efficiency of the Estonian transport sector and improving working conditions for drivers. The work provides valuable input for policy makers, transport companies and logistics professionals, contributing to the design and implementation of future transport solutions in Estonia. The implementation of piggyback transport has significant potential for the development of the Estonian freight transport sector. The conclusions are based on an analysis of both the technical aspects of transport and their socio-economic impact. Successful implementation of the Rail Baltica project is also seen as important, according to the findings of the study. This requires effective coordination between different stakeholders, including government authorities, transport companies and representatives of the logistics sector. Successful implementation will also require infrastructure development and investment optimisation to ensure the sustainability of the project and its compliance with wider EU transport and environmental policies. The potential challenges and constraints of the Rail Baltica project are highlighted. For example, it should be noted that while piggyback transport can offer many advantages, its successful implementation is complex and requires extensive preparation, including policy decisions, logistics planning, technological development, and monitoring of market changes. Proposals based on the conclusions are aimed at both increasing the efficiency of the transport sector and ensuring its sustainability. One of the most important proposals is the continued focus of investment on Rail Baltica infrastructure and technological development. There is also a need to focus on expanding intermodal transport opportunities, allowing the integration of different modes of transport, including road, rail and maritime. Another important suggestion is to raise awareness and provide education for both transport companies and drivers. This includes information on the benefits of piggyback transport, logistics planning and operations. Education programmes and training will help increase the sectors readiness for new transport models and technologies. Thirdly, rules and regulations should be implemented to support the intermodal transport model and Piggyback transport. This includes adapting tolls, reducing environmental impacts, and improving transport sustainability and safety. It is also important to create financial and regulatory incentives that favour a shift to piggyback transport. Fourthly, future challenges need to be addressed. Such as optimising transhipment processes and strengthening cross-border transport links. In addition, it is important to continue to focus on technological innovations that contribute to improving transport efficiency and safety. In conclusion, this thesis underlines the need for continuous development and innovation in the Estonian transport sector, especially in the context of the Rail Baltica project. The proposals and conclusions drawn in the thesis provide a basis for further research and development work that will contribute to a more efficient, sustainable, and integrated transport system in Estonia and the Baltic region.