Eesti tarbijate ja e-kauplejate hinnangud e-kaupluste eelistele

Lõputöö on koostatud teemale Eesti tarbijate ja e-kauplejate hinnangud e-kaupluste eelistele. Töö koosneb 54 leheküljest, 13 joonisest ja kolmest lisast. Lõputöö eesmärk on analüüsida Eesti e-kaupluste eeliseid tarbijate ja e-kauplejate hinnangutena, et teha ettepanekuid Eesti e-kaupluste müügi edendamiseks. Eesti e-kaubanduse maht on aastatega aina suurenev ning kliendid on sellega seoses ootamas ka e-kaupmeestelt mugavamaid võimalusi ostlemiseks, kuid probleemiks osutub Eesti e-kaupluste mitte nõuetele vastamine. Uurimistöö empiirilise osa loomiseks oli oluline luua teoreetiline raamistik e-kaubanduse ja kaupluse olemusest, Eesti e-tarbijate ostukäitumisest ning hetkel enimkasutatavate eeliste kohta veebikauplustes.
Empiiriline uuring jagunes kaheks: viidi läbi intervjuud veebikaupmeestega ja samuti viidi läbi ka küsimustik Eesti e-tarbijate seas. Eestis on kokku 6000 e-kauplust, kellest 2022. aasta seisuga kuulub E-kaubanduse Liitu vaid 400 veebikauplust. Empiirilise uuringu e-kauplejate intervjuu valimisse kuulus 10% üldkogumist, ehk 40 e-poodi. Lõplikusse valimisse osutus 15 e-kauplust, kellest kõik kuuluvad järgmiste kaubakategooriate edasimüüjateks: toidu-, tööstus- ja riidekaubad. E-tarbijate uuringu lõplikusse valimisse kuulus 100 e-tarbijat, kes kasutavad erinevaid ostu- ja müügigruppe. Empiirilise uuringu läbiviimisel kasutati kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimismeetodi kombineerimist. E-kauplejate uuringu analüüsimisel kasutati kirjeldavat statistikat. Küsitluse läbiviimiseks kasutati sihipärast valimit – küsitlused edastati konkreetsetele kaupmeestele ning viidi läbi kas telefoni või e-maili teel. Tarbijaküsitluse analüüsi tehes kasutati andmete analüüsimisel arvulisi suuruseid ning protsente. Küsitluse läbiviimiseks kasutati mugavusvalimit, kus vastajad olid juhuslikud. Küsitlus viidi läbi Connect.ee keskkonnas, pärast mida tulemusi analüüsiti MS Excel programmis läbi illustratsioonide. Lõputööle püstitatud eesmärk sai täidetud ning on loodud teoreetiline raamistik tarbijatest ja e-kaupluste eelistest erinevaid allikaid kasutades. Samuti on kirjeldatud ka lõputöö metoodikat. Tehtud on autoripoolsed järeldused ja ettepanekud e-kaupluste müükide edendamiseks.

This thesis is based on the Estonian consumers' and online retailers' evaluations of the benefits of e-shops. The thesis consists of 55 pages, 13 figures, 1 chart and 3 annexes. The aim of the thesis was to analyse the benefits of Estonian e-shops as rated by consumers and e-tailers, in order to make suggestions for promoting Estonian e-shops. The volume of e-commerce in Estonia has been increasing over the years, and customers have come to expect more convenient ways to shop from e-tailers, but the problem is that Estonian e-shops are not up to standard. In order to create the empirical part of the research, it was important to create a theoretical framework about the nature of e-commerce and retailing, the purchasing behaviour of Estonian e-consumers and the currently most popular benefits in e-shops.
The empirical study was divided into two parts: interviews with e-tailers and a questionnaire among Estonian e-consumers. There is a total of 6,000 e-shops in Estonia, of which only 400 are members of the Estonian E-Commerce Association as of 2022. The empirical survey sample of e-tailers interviewed included 10% of the total, or 40 e-shops. Fifteen e-shops were selected, all of which belong to the following product categories: food products, industrial products and clothing. The final sample of the e-consumer survey consisted of 100 e-consumers using different buying and selling groups. An adaptation of the quantitative and qualitative research methods was used to conduct the empirical study. Descriptive statistics were used to analyse the e-tailer survey. A targeted sample was used to carry out the survey – the surveys were sent to specific retailers and conducted either by telephone or email. In the analysis of the consumer survey, the data was analysed using numerical values and percentages. A convenience sample with random respondents was used to conduct the survey. The survey was conducted in Connect.ee environment, after which the results were analysed in MS Excel through illustrations. The aim of the thesis was fulfilled and a theoretical framework on consumers and the benefits of e-shops was created using different sources. The methodology of the thesis was also described. The author's conclusions and suggestions for promoting e-shops were presented.