Mõõduka intellektipuudega noorte võimalused pärast põhikooli lõpetamist

Igal inimesel on soov olla täisväärtuslik ja aktiivne ühiskonnaliige. Samuti ka intellektipuudega inimestel, vastavalt oma võimetele. Intellektipuue piirab inimese tegutsemisvõimalusi ainult osaliselt. Läbi toetuse ja abi on nad suutelised õppima elama elu, mis on kooskõlas nende vajadustega ning, mis sarnaneb suuresti puudega inimese elule. Kõik inimesed ei ole ühesugused. Igal inimesel on erinev iseloom, vajadused ja probleemid. Samuti on nii ka vaimupuudega inimestega, kes on kõik erinevad. Intellektipuudega inimesed ei ole suur grupp ühesuguseid inimesi. Nad samamoodi on omaette isiksused, kellel on oma vajadused, probleemid ja võimalused. Lõputöö käigus selgus, et mõõduka intellektipuudega inimestel on pärast põhikooli lõpetamist piiratud valik kutsekoolides õppimisel. Mõõduka intellektipuudega inimesed õpivad põhikoolis toimetuleku õppekava järgi ning antud õppeprogrammi lõpetanute võimalused edasiõppimiseks on kesised või pea olematu. Töö käigus luges autor Õpetajate Lehes ilmunud artiklit „Erivajadustega noor lõpetab kooli“, kust tuli välja, et lapsevanemad on mures oma erivajadustega lapse pärast, mis saab pärast kooli lõpetamist. Nagu eelnevalt sai toodud välja, et mõõduka intellektipuudega lõpetanute võimalused edasi õppimiseks on kehvad või pea olematud. Erivajadustega noored, kes on põhikoolis õppinud riikliku õppekava alusel on kutsekoolidel pakkuda mitmekülgset erialade valikut. 2017.aastal ilmunud uuringus „Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring“ tuli välja, et teabe puudumine puudega lastele mõeldud abi ja toetuste kohta on suur probleem. Uuringust selgus, et informatsiooni kättesaadavus on sagedasemaks probleemiks kodus vene keelt kõnelevatele peredele kui näiteks eesti keelt kõnelevatele. Lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade intellektipuudega inimeste temaatikast. Autor tõi oma töös välja mõõduka intellektipuudega inimese võimalused pärast põhikooli.

Uuringu tulemustest selgus, et üldiselt hinnatakse informatsiooni kättesaadavust edasiste võimaluste kohta pigem neutraalselt. Oli ka palju neid, kes pidasid informatsiooni kättesaadavust kehvaks. Vastajad said kirja panna ettepanekuid, et kuidas tagada erivajadustega inimestele paremad võimalused pärast põhikooli lõpetamist. Välja toodi näiteks, et õppimisvõimalusi võiks laiendada ning juurde luua. Võib olla olukord, kus õppeasutus on täis või asub kaugel. Haridust peaks olema võimalik omandada kodule lähemal, mitte kodukohast palju eemal. Erivajadustega inimesel võib tekitada kodunt eemal õppimine palju stressi ning kohanemisraskusi. Arvati, et võiks olla ka messi vormis üritusi või infopäevi, kus on kohal erinevad õppeasutused, et saaks tutvuda erinevate võimalustega pärast põhikooli lõpetamist. Uuringute tulemustest selgus, et ligi pooled vastanutest ei ole kursis kui kättesaadav on informatsiooni kättesaadavus näiteks tööalase rehabilitatsiooni teenuste kohta. Kuna ligi pooled vastanutest ei ole antud teenust kasutanud, väga vähesed on kasutanud seda teenust. Valimisse kuuluvad ka need lapsevanemad, kelle laps hakkab alles lõpetama põhikooli, seega ei ole nemad selle teenusega kokku puutunud. Teenuse vähene kasutatavus võib olla ka väike seetõttu, kuna lastevanematel puudub informatsioon selle teenuse kohta. Järeldused: • Uuringu tulemustest selgus, et teadlikkus edasistest võimalustest on erinev. Tuli välja, et küsitlusele vastanutest pooled on kursis Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega. Mitmed lapsevanemad on kursis nende kutsekoolidega, mis pakuvad õppekavasid erivajadustega inimestele. Kuid on ka lapsevanemaid, kes ei ole kursis teiste kutsekoolidega, kes pakuvad õppimisvõimalusi ka erivajadustega noortele. Teenustest oldi kõige rohkem kursis erihoolekande teenustega ning kõige vähem kaitstud töö teenusega. • Suur osakaal vastanutest hindas informatsiooni kättesaadavust üldiselt neutraalseks (37% vastanutest), kuid siiski oli ka palju neid, kes hindasid kehvaks (30%); • Inimese käitumist mõjutavad mitmesugused tegurid, mis töötavad koos süsteemina. Intellektipuudega lastega tegelevad spetsialistid võivad olla üks teguritest. Spetsialistide käitumine võib mõjutada vaimupuudega lapse käitumist selles keskkonnas, kus parajasti koos viibitakse. Intellektipuudega inimene tunnetab kui spetsialisti käitumine on erinev tavapärasest ning seetõttu võib ka erivajadusega inimene ka käituda vastavalt olukorrale. Uuringu tulemustest selgus, et kitsaskohaks on see, et spetsialistide puuduse tõttu ei ole võimalik paljusi teenuseid teostada. Soovitused: • Lapsega tegelevad spetsialistid ning ka sotsiaaltöötajad võiksid tutvustada perele erinevaid teenuseid, mida on intellektipuudega lapsel võimalik saada siis kui ta saab täisealiseks. • Informatsioon erinevate õppimisvõimaluste kohta peaks olema kättesaadavam. Võiks olla rohkem infopäevi, kus tutvustataks erinevaid õppimisvõimalusi ka intellektipuudega noortele.

Oma töös räägib autor lisaks veel hariduse omandamisest ning toob välja mõne riikliku teenuse, mida puudega inimesele osutatakse. Töö autor tutvus erialase kirjandusega, varasemate uuringutega ning teooriaga, mida oma lõputöös kasutas. Lõputöös tegi autor järeldused internetiküsitluse tulemustest.

The topic of this thesis is Opportunities for Young People with Moderate Intellectual Disabilities after Completing Basic School. The issue is topical because children with moderate intellectual disabilities who have completed a study programme for pupils with moderate and severe mental disorders have limited opportunities after leaving basic school. There are no opportunities to continue their studies after leaving basic school. Children who have completed a study programme for pupils with moderate and severe mental disorders do not have any specialisations available at vocational schools. The aim of this thesis is to analyse parents' awareness of information about further options for guiding their child's future after finishing basic school. Based on the aim of the thesis, the author has set the following objectives: • identify further study opportunities for young people with intellectual disabilities after leaving basic school; • map the special care and public services for people with intellectual disabilities; • relate the results of the study to systems theory and identify shortcomings in this context; • analyse survey respondents' knowledge of services and study opportunities for their child; • assess parental satisfaction with the availability of information.

The author used a quantitative research method. A survey was carried out among parents of a child with a moderate intellectual disability who is completing or has completed basic school. The survey was conducted online. A total of 33 people responded to the survey. It can be concluded that the topic is a delicate one and therefore the number of respondents is low.

The results of the survey showed that, in general, the availability of information on the next steps is perceived rather neutrally. There were also many who considered the availability of information to be poor. Respondents were invited to write down suggestions on how to ensure better opportunities for people with disabilities after leaving primary school. For example, it was pointed out that study opportunities could be extended and more could be created. There may be situations where the institution is full or far away. Education should be available closer to home, rather than far from home. For people with special needs, studying away from home can cause a lot of stress and adjustment difficulties. It was suggested that there could also be events in the form of fairs or information days where different educational institutions are present, so that people can find out about the different options available after finishing basic school.

The results of the surveys show that nearly half of the respondents are not aware of the availability of information on, for example, occupational rehabilitation services. Nearly half of the respondents have not used this service. The sample also includes parents whose child is about to finish basic school, so they have not been familiar with the service. The low use of this service may also be due to a lack of information about the service among parents.

The thesis consists of four chapters, which are divided into sub-chapters. The first theoretical chapter describes the nature of intellectual disabilities. The levels of intellectual disability and the system of national aid are described. The first part outlines the social work theory related to the topic of this thesis. The second chapter gives an overview of the opportunities for a child with a moderate intellectual disability after leaving basic school. The educational opportunities and services available to the individual and provided by the state based on need are identified. The third chapter consists of the aim of the thesis, the tasks, a description of the methodology, the data collection and analysis methods, a description of the sample and confidentiality. The fourth chapter presents the results and the analysis of the study.