Sotsiaaltöö

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/37

Sirvi

Sirvides Sotsiaaltöö Autor "Adriana , Alliku" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Psüühilise erivajadusega inimeste osalemine rehabilitatsiooniteenustel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-07) Adriana , Alliku; Meeli, Männamäe
    Erivajadustega inimeste arv kasvab iga aastaga, ning sellega seotuna kasvab ka erinevate teenuste vajadus. Erivajadus võib põhjustada inimestele lisakohustusi, pingeid ja stressi, ning seetõttu on oluline, et inimesed oleksid teadlikud, kuidas antud olukorras toime tulla, ning seada enda elu täisväärtuslikuks ja samaväärseks teiste inimestega. Psüühilise erivajaduse juures on oluline meeles pidada, et siia alla kuuluvad kahte tüüpi erivajadust. Intellektipuudega inimesed, kelle diagnoos on kaasa sündinud. Ning psüühilise haigusega inimesed, kelle diagnoosid võivad olla nii bioloogilised kui ka sotsiaalsest mõjust tulenevad. Eripäradega arvestades on psüühikahäiretega inimestel vaja kõrvalist abi, et toime tulla maksimaalselt iseseisvalt igapäevaelu toimetustega. Selleks on riigis erinevaid teenuseid, mis on suunatud psüühilise erivajaduseega inimestele. Teenused omakorda jagunevad erinevateks valdkondadeks. Rehabilitatsiooniteenused mängivad psüühilise erivajadusega inimeste elus suurt rolli, et tagada inimeste maksimaalne heaolu ja iseseisev toimetulek igapäevaelus. Oluline on siinkohal märgata abivajajaid, ning tagada neile kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ja ligipääs vajalikke teenusteni, arvestades iga inimese eripära. Töö käigus selgus, et psüühilise erivajadusega inimesed on motiveeritud osalema rehabilitatsiooniteenustel. Kuid teenustel osalemist võivad häirida mitmed aspektid. Kõige enam toodi välja, et suurimaks takistuseks teenusele jõudmiseks on vaimne valmisolek, mis on seotud motivatsiooni ehk eneseületusega. Tihtipeale jääb psüühilise erivajadusega inimestel puudu julgusest ning seetõttu on oluline siinkohal välja tuua lähedaste inimeste ja kogukonna toetuse olulisus, läbi mille on võimalik toetada ja suunata abivajavaid inimesi maksimaalselt iseseisvale elule. Inimesed vajavad julgustamist ja toetust teenuste kasutamiseks. Positiivseks küljeks osutus töö käigus aga rahulolu ja suurimaks motivaatoriks teenustel osalemiseks kvaliteetse teenuse saamine. Toodi välja, et spetsialistid on klientide suhtes väga vastutulelikud, toetavad ja paindlikud. Autori arvates osutatakse teenuseid klientidele väga individuaalselt. Arvestatakse iga psüühilise erivajadusega inimese eripäradega ja ollakse toeks. Iga psüühilise erivajadusega inimese eripäraga arvestamine võimaldab spetsialistidel pakkuda igale abivajajale vajalikku tuge vastavalt tema võimetele. Selline lähenemine aga autori arvates tõstab osalemist teenustel ja julgustab pöörduma abi järgi. Aktiivsem osalemine teenustel aga omakorda sõltub suurel määral teenuste kättesaadavusest. Töö käigus selgus, et antud asutuse teenused on psüühilise erivajadusega inimestele hästi kättesaadavad, kuna teenuseid on võimalik kasutada maakonna suuremates linnades, kus on ka hea ühistranspordi kasutamise võimalus. Kuid võib juhtuda, et selle kasutamist võib takistada inimese tervislik seisund ja vaimne valmisolek, mis võib mõjutada teenustel osalemise motivatsiooni. Lisaks mõjutab teenustel osalemist ka spetsialistide arv, kuna spetsialistide puuduse korral on teenuste kättesaadavus piiratud ja inimestel pole võimalik teenuseid regulaarselt ja vastavalt vajadusele kasutada, sest tekkivad järjekorrad. Ning see omakorda võib mõjutada inimeste heaolu. Oluline on aru saada psüühilise erivajadusega inimete kõrvalise abi vajadusest. Teenused mõjutavad väga suurel määral inimeste igapäevaelu, mis hõlmab enda alla inimese sotsiaalseid ja füüsilisi vajadusi. Töö käigus selgus, et teenustel on väga positiivne mõju psüühilise erivajadusega inimeste elule, sest teenused võimaldavad inimestel enesearengut ja eneseteostust, ning see on seotud tugevalt inimese üldise heaoluga. Vaatamata sellele, et psüühilise erivajadusega inimesed tõid välja mõningad teenused, millest nad puudust tunnevad on nende motivatsioon teenustel osalemiseks hea. Ning siinkohal on oluline nüüd arvestada töös välja tulnud kitsakohtadega ja võimalusele arendada teenuseid ja tekitada võimalus teenuste osas, millest tuntakse puudust. Kokkuvõtvalt on autori arvates psüühilise erivajadusega inimeste heaolu seotud erinevate teenuste kättesaadavusega, mille abil on võimalik toetada inimeste iseseisvat toimetulekut maksimaalsel tasandil. Selleks aga on oluline keskkond, ressurss ja kvaliteetsed teenused, mille abil kasvatatakse ühiskonnas psüühilise erivajadusega inimeste kaasatust ja eneseteostus. Töö autor leiab, et ühtekuuluvustunnet peaks ühiskonnas olema rohkem. Siit ka idee, et antud uurimust võiks edasi arendada ja teha uurimus, kus uuritakse, milliseid teenuseid ja tegevusi saaks inimestele ühiskonnas pakkuda, et tekitada suuremat hoolivust üksteise suhtes ning säilitada ühtekuuluvustunnet. See oluline aspekt on välja toodud ka Allardthi heaoluteoorias ning sellel on tugev seos inimese üldise heaoluga. Oluline on tagada psüühilise erivajaduseega inimestele regulaarne ja paindlik rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavus, et rahuldada vajadusi ja toetada nende maksimaalselt iseseisvat toimetulekut ja kaasatust.