Psüühilise erivajadusega inimeste osalemine rehabilitatsiooniteenustel

Erivajadustega inimeste arv kasvab iga aastaga, ning sellega seotuna kasvab ka erinevate teenuste vajadus. Erivajadus võib põhjustada inimestele lisakohustusi, pingeid ja stressi, ning seetõttu on oluline, et inimesed oleksid teadlikud, kuidas antud olukorras toime tulla, ning seada enda elu täisväärtuslikuks ja samaväärseks teiste inimestega. Psüühilise erivajaduse juures on oluline meeles pidada, et siia alla kuuluvad kahte tüüpi erivajadust. Intellektipuudega inimesed, kelle diagnoos on kaasa sündinud. Ning psüühilise haigusega inimesed, kelle diagnoosid võivad olla nii bioloogilised kui ka sotsiaalsest mõjust tulenevad. Eripäradega arvestades on psüühikahäiretega inimestel vaja kõrvalist abi, et toime tulla maksimaalselt iseseisvalt igapäevaelu toimetustega. Selleks on riigis erinevaid teenuseid, mis on suunatud psüühilise erivajaduseega inimestele. Teenused omakorda jagunevad erinevateks valdkondadeks. Rehabilitatsiooniteenused mängivad psüühilise erivajadusega inimeste elus suurt rolli, et tagada inimeste maksimaalne heaolu ja iseseisev toimetulek igapäevaelus. Oluline on siinkohal märgata abivajajaid, ning tagada neile kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ja ligipääs vajalikke teenusteni, arvestades iga inimese eripära. Töö käigus selgus, et psüühilise erivajadusega inimesed on motiveeritud osalema rehabilitatsiooniteenustel. Kuid teenustel osalemist võivad häirida mitmed aspektid. Kõige enam toodi välja, et suurimaks takistuseks teenusele jõudmiseks on vaimne valmisolek, mis on seotud motivatsiooni ehk eneseületusega. Tihtipeale jääb psüühilise erivajadusega inimestel puudu julgusest ning seetõttu on oluline siinkohal välja tuua lähedaste inimeste ja kogukonna toetuse olulisus, läbi mille on võimalik toetada ja suunata abivajavaid inimesi maksimaalselt iseseisvale elule. Inimesed vajavad julgustamist ja toetust teenuste kasutamiseks. Positiivseks küljeks osutus töö käigus aga rahulolu ja suurimaks motivaatoriks teenustel osalemiseks kvaliteetse teenuse saamine. Toodi välja, et spetsialistid on klientide suhtes väga vastutulelikud, toetavad ja paindlikud. Autori arvates osutatakse teenuseid klientidele väga individuaalselt. Arvestatakse iga psüühilise erivajadusega inimese eripäradega ja ollakse toeks. Iga psüühilise erivajadusega inimese eripäraga arvestamine võimaldab spetsialistidel pakkuda igale abivajajale vajalikku tuge vastavalt tema võimetele. Selline lähenemine aga autori arvates tõstab osalemist teenustel ja julgustab pöörduma abi järgi. Aktiivsem osalemine teenustel aga omakorda sõltub suurel määral teenuste kättesaadavusest. Töö käigus selgus, et antud asutuse teenused on psüühilise erivajadusega inimestele hästi kättesaadavad, kuna teenuseid on võimalik kasutada maakonna suuremates linnades, kus on ka hea ühistranspordi kasutamise võimalus. Kuid võib juhtuda, et selle kasutamist võib takistada inimese tervislik seisund ja vaimne valmisolek, mis võib mõjutada teenustel osalemise motivatsiooni. Lisaks mõjutab teenustel osalemist ka spetsialistide arv, kuna spetsialistide puuduse korral on teenuste kättesaadavus piiratud ja inimestel pole võimalik teenuseid regulaarselt ja vastavalt vajadusele kasutada, sest tekkivad järjekorrad. Ning see omakorda võib mõjutada inimeste heaolu. Oluline on aru saada psüühilise erivajadusega inimete kõrvalise abi vajadusest. Teenused mõjutavad väga suurel määral inimeste igapäevaelu, mis hõlmab enda alla inimese sotsiaalseid ja füüsilisi vajadusi. Töö käigus selgus, et teenustel on väga positiivne mõju psüühilise erivajadusega inimeste elule, sest teenused võimaldavad inimestel enesearengut ja eneseteostust, ning see on seotud tugevalt inimese üldise heaoluga. Vaatamata sellele, et psüühilise erivajadusega inimesed tõid välja mõningad teenused, millest nad puudust tunnevad on nende motivatsioon teenustel osalemiseks hea. Ning siinkohal on oluline nüüd arvestada töös välja tulnud kitsakohtadega ja võimalusele arendada teenuseid ja tekitada võimalus teenuste osas, millest tuntakse puudust. Kokkuvõtvalt on autori arvates psüühilise erivajadusega inimeste heaolu seotud erinevate teenuste kättesaadavusega, mille abil on võimalik toetada inimeste iseseisvat toimetulekut maksimaalsel tasandil. Selleks aga on oluline keskkond, ressurss ja kvaliteetsed teenused, mille abil kasvatatakse ühiskonnas psüühilise erivajadusega inimeste kaasatust ja eneseteostus. Töö autor leiab, et ühtekuuluvustunnet peaks ühiskonnas olema rohkem. Siit ka idee, et antud uurimust võiks edasi arendada ja teha uurimus, kus uuritakse, milliseid teenuseid ja tegevusi saaks inimestele ühiskonnas pakkuda, et tekitada suuremat hoolivust üksteise suhtes ning säilitada ühtekuuluvustunnet. See oluline aspekt on välja toodud ka Allardthi heaoluteoorias ning sellel on tugev seos inimese üldise heaoluga. Oluline on tagada psüühilise erivajaduseega inimestele regulaarne ja paindlik rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavus, et rahuldada vajadusi ja toetada nende maksimaalselt iseseisvat toimetulekut ja kaasatust.

This thesis addresses the participation of individuals with psychosocial disabilities in rehabilitation services. Disability is becoming increasingly prevalent and is a major global issue that is often overlooked, making it important to address this topic. Every year, the need and demand for social and primary care services are growing as the number of individuals requiring assistance is on the rise. It is crucial to identify and understand individuals who require support through various services and how participation in rehabilitation services impacts their daily lives. The focus of this work is primarily on adults with psychosocial disabilities, including those with mental health issues. Individuals with psychosocial disabilities may have intellectual impairments or have received a diagnosis of a persistent mental illness during their lifetime. In Estonia, there are approximately 55,000 individuals with psychosocial disabilities, some of whom require specialized care services for daily living (Social Insurance Board, 2022). The aim of this study is to describe the nature of individuals with psychosocial disabilities and highlight the relationship between the services offered to them and well-being theory. It is important to gain an understanding of the impact of rehabilitation services on the well being and independence of individuals with psychosocial disabilities, as well as to understand the factors influencing their participation in these services. The study aims to identify various aspects that influence the participation of individuals with psychosocial disabilities in rehabilitation services in Tapa municipality and the impact of these services on their daily lives. To achieve this goal, the author compiled theoretical foundations outlining the nature of individuals with psychosocial disabilities, presenting previous statistical data related to disabilities, and providing an overview of services available to individuals with psychosocial disabilities. For the purpose of the study, interview questions were formulated, and interviews were conducted with individuals with psychosocial disabilities and a specialist providing services to them. The responses were categorized into four areas: factors influencing service participation, service accessibility, impact of services on daily life, and services that individuals with psychosocial disabilities feel are lacking. The author analysed the responses and correlated them with theoretical sources. The aspects influencing participation in rehabilitation services were identified based on interviews and theoretical sources. During the study, it was found that individuals with psychosocial disabilities are motivated to participate in rehabilitation services, but several factors may hinder their participation. The most commonly cited obstacle to accessing services was psychological readiness, linked to motivation and self-motivation. Often, individuals with psychosocial disabilities lack courage, highlighting the importance of support from family and the community to encourage and guide those in need towards a more independent life. People need encouragement and support to utilize services. A positive finding was the satisfaction and the greatest motivator for service participation being the quality of services received. It was noted that specialists are very accommodating, supportive, and flexible towards clients. According to the author, services are provided to clients in a highly individualized manner, considering each person's unique needs and providing support accordingly. It is important to recognize the need for external support for individuals with psychosocial disabilities. Services significantly affect the daily lives of individuals, encompassing their social and physical needs. The study revealed that services have a very positive impact on the lives of individuals with psychosocial disabilities, enabling personal development and self-realization, which are strongly linked to overall well-being. In summary, the author believes that the well-being of individuals with psychosocial disabilities is linked to the availability of various services that support maximum independent functioning. This requires a supportive environment, resources, and qualityservices to increase the inclusion and self-realization of individuals with psychosocial disabilities in society. The author suggests that there should be more of a sense of solidarity in society. Therefore, there is an idea to further develop this research by investigating which services and activities could be offered to individuals in society to foster greater compassion towards each other and maintain a sense of solidarity. This important aspect is also emphasized in Allard’s theory of well-being and is strongly linked to overall human well-being.