Sotsiaaltöö

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/37

Sirvi

Sirvides Sotsiaaltöö Autor "Erman, Aget" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tegevusjuhendaja töö psüühikahäirega inimesega deinstitutsionaliseerimise protsessis
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Erman, Aget; Männamäe, Meeli
    Aget Erman (2020). Uurimistöö pealkiri "Tegevusjuhendaja töö psüühikahäirega inimesega deinstitutsionaliseerimise protsessis". Uurimistöö koosneb 53 leheküljest, kasutatud 48 allikat, neist 4 välismaised. Lõputöö teemaks on kogukonnapõhisele mudelile liikumisega seotud muudatused erihoolekandes ja psüühiliste erivajadustega inimeste elus Uurida soovitakse tegevusjuhendaja võimalusi erivajadustega inimeste toetamisel selles protsessis. Lõputöö autor töötab ööpäevaringses erihoolekandeasutuses vanemtegevusjuhendaja-koordinaatorina, kus põhitöö koosneb psüühikahäirega inimeste ette valmistamises eluks kogukonnas ning koostöös inimese ja tema lähivõrgustikuga parima kohanemise tagamises. Lõputöö eesmärk: tuua välja tegevusjuhendaja põhilised ülesanded ning võimalikud takistused ööpäevaringsel erihooldusteenusel elavate inimeste ette valmistamisel elamiseks kogukonnas. Eesmärgi täitmiseks püstitatakse järgmised uurimisülesanded: • anda ülevaade psüühikahäirega inimest toetavatest teoreetilistest lähenemistest; • selgitada psüühikahäiretega inimestele mõeldud teenuste arendamise põhisuundi; • kirjeldada ja analüüsida olulisi aspekte tegevusjuhendaja töös psüühikahäirega inimeste toetamisel ja eesmärkide seadmisel enne elumuutust; • selgitada välja tegevusjuhendaja tugevused ning tema võimalikud takistused psüühikahäirega inimese ette valmistamisel kogukonda kolimiseks. Lõputöö esimeses peatükis esitatakse teema teoreetiline käsitlus. Esmalt antakse ülevaade lõputöö aluseks olevast Judi Chamberlini jõustamise teooriast ning tuuakse välja selle olulisemad aspektid. Lõputöö teises peatükis keskendutakse deinstitutsionaliseerimise (edaspidi lühendatuna DI) protsessile ning tegevusjuhendaja töö olemusele psüühikahäirega inimestega tegeledes ning tema rollile inimese ette valmistamisel kogukonda kolimiseks. Lõputöö kolmandas peatükis kirjeldatakse kavandatavat läbiviidavat uuringu metoodikat. Selle juures tuuakse esmalt välja uuringu eesmärk ning kavandatavad uurimisküsimused. Neljandas peatükis analüüsitakse saadud tulemusi viie tegevusjuhendajaga läbi viidud intervjuu põhjal. Analüüsitakse tegevusjuhendajate tugevusi ja võimalikke takistusi psüühikahäirega klientide ette valmistamisel eluks kogukonnas.