Sotsiaaltöö

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/37

Sirvi

Sirvides Sotsiaaltöö Autor "Heiskonen, Eve" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Laste toitumise ja käitumise vahelised seosed lasteaiaõpetajate arusaamades
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-04) Heiskonen, Eve; Kool, Helen
    Lapsed vanuses 0-14 moodustavad kogu meie rahvastikust praegu 16,5% (Rahvastikuprognoos näitab rahvaarvu vähenemise aeglustumist, 2019), mida ei ole just palju. Seega on väga oluline väärtustada iga last ja tagada neile kasvamiseks võimalikult tervislik ja turvaline keskkond kõikide sotsiaalsete süsteemide poolt. Söömine on samuti suur faktor lapse arengus. Suhkruga liialdamine on seotud mitmete psühholoogiliste probleemidega nagu ärevus, depressioon, hüperaktiivsus, mälu- ja õppimishäired, tähelepanupuudulikkus, mõtlemishäired, agressiivsus. Aju, mis ei saa piisavalt õigeid ja õigesti seeditud toitaineid, ei saa ka vajalikult toimida. Tekib ülemäärane aktiivsus ja impulsiivsus, häirub lapse tähelepanu-, keskendumis- ja õppimisvõime. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on enim levinud käitumisprobleem, mida õpetajad lasete puhul on lasteaias märgatud. Käitumisprobleemid võivad aga hilisemas elus viia koolist väljalangemiseni, narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamiseni, töötuseni või perekonna lagunemiseni. Lõputöö eesmärk on anda ülevaade koolieelse lasteasutuse õpetajate arusaamadest toitumise ja käitumise vaheliste seoste ja toitumiskäitumise mõjutamise võimaluste kohta. Lõputöö eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised ülesanded: • Anda ülevaade koolieelse lasteasutuse toimimisest ja laste toitumisharjumuste kujunemisest harjumusteooriast lähtuvalt. • Analüüsida laste toitumise ja käitumise vahelisi seoseid õpetajate arusaamades. • Kirjeldada laste toitumise eripärasid ja toitumiskäitumise mõjutamise võimalusi lasteaias. Lõputöö koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis keskendutakse teoreetilisele poolele, kus aluseks on võetud harjumusteoora. Töö teises peatükis kirjeldab autor toidu mõju, toitumisharjumuste seost käitumisega, söömis- ja käitumiseripärasid, suhkru mõju lapse ajutegevusele. Töö kolmandas peatükis selgitatakse empiirilise uuringu eesmärke, ülesandeid ning andmete kogumise metoodikat ja valimit. Lõputöö puhul on tegemist uuringuga, kus eesmärgi saavutamiseks kasutatakse kvalitatiivset uurimismeetodit. Neljandas peatükis on esitatud uurimustulemuste analüüs ja autori poolt tehtud järeldused Kose valla lasteaedade õpetajatega läbi viidud intervjuudest. Uurimuse andmetel mõjutavad õpetajate arvates laste toitumisharjumusi enim kodu ja perekond. Lasteaiaõpetajate võimalused toitumiskäitumise mõjutamiseks on piiratud. Vaatamata sellele, et lasteaias pakutav toit on tervislik ja toimub pidev laste koolitamine, ei tähenda see, et lapsed nö rämpstoidust loobuks, sest kodudes pakutava üle õpetajatel kontroll puudub, selgub uuringu analüüsist. Uuringu tulemused annavad tunnistust süvenevast probleemist toitumiskäitumises. Pikaajalise töökogemusega õpetajate vastustest selgus, et aasta-aastalt laste söömisharjumused halvenevad. Paljud neist on söögi osas muutunud väga valivaks. Laste vale toitumine ja sellest tulenevad tagajärjed on viinud suurte probleemideni. Seda kinnitab üha suurenev diabeedihaigete laste arv ja tõsiasi, et järjest enam tuleb juurde allergiatega lapsi. Uurimuse analüüsist selgus, et söödava toidu ja laste käitumise vahel on õpetajate arvates tugevad seosed, seda eriti suhkrurikaste toitude osas. Toidutalumatuse või allergiate all kannatav laps, ei saa süüa kõike, mida lasteaias pakutakse. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata ka väljakujunenud ebatervislikele toitumisharjumustele, et vältida neist tulenevaid terviseriske. Söömisprobleemidega võivad kaasuda sümptomid, millega seostuvad psüühilise, füüsilise või sotsiaalse tegevuse häirumine. Lasteaed ja kodu peaks moodustama meeskonna, kes koostööd tehes liiguvad ühise eesmärgi suunas lapse arengu ja tervise heaks. Õpetajate, lapsevanemate või teiste lastega tegelevate täiskasvanute positiivse tagasiside, innustamise ja isiklike eeskujude korral saab parandada laste toitumiskäitumist, selgus kokkuvõtvalt õpetajate arusaamadest. Töö lastega nõuab suurt empaatiat, kannatlikkust ja järjekindlust, sest tulemused ei tule üleöö. Uurimustöö on avardanud autori arusaamu tervisliku ja tasakaalustatud toitumise osas eelkoolieas ja on pannud uurimuses osalenud õpetajad sügavamalt mõtlema antud teema peale. Kiiresti muutuvas maailmas on vaja õpetajatel pidevalt ennast täiendada ja omandada uusi teadmisi, eriti toitumiskasvatuse valdkonnas, et märgata probleeme ning anda lastele ja nende vanematele võimalikult kaasaegset õpetust ja tuge.