Laste toitumise ja käitumise vahelised seosed lasteaiaõpetajate arusaamades

Lapsed vanuses 0-14 moodustavad kogu meie rahvastikust praegu 16,5% (Rahvastikuprognoos näitab rahvaarvu vähenemise aeglustumist, 2019), mida ei ole just palju. Seega on väga oluline väärtustada iga last ja tagada neile kasvamiseks võimalikult tervislik ja turvaline keskkond kõikide sotsiaalsete süsteemide poolt. Söömine on samuti suur faktor lapse arengus. Suhkruga liialdamine on seotud mitmete psühholoogiliste probleemidega nagu ärevus, depressioon, hüperaktiivsus, mälu- ja õppimishäired, tähelepanupuudulikkus, mõtlemishäired, agressiivsus. Aju, mis ei saa piisavalt õigeid ja õigesti seeditud toitaineid, ei saa ka vajalikult toimida. Tekib ülemäärane aktiivsus ja impulsiivsus, häirub lapse tähelepanu-, keskendumis- ja õppimisvõime. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on enim levinud käitumisprobleem, mida õpetajad lasete puhul on lasteaias märgatud. Käitumisprobleemid võivad aga hilisemas elus viia koolist väljalangemiseni, narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamiseni, töötuseni või perekonna lagunemiseni. Lõputöö eesmärk on anda ülevaade koolieelse lasteasutuse õpetajate arusaamadest toitumise ja käitumise vaheliste seoste ja toitumiskäitumise mõjutamise võimaluste kohta. Lõputöö eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised ülesanded: • Anda ülevaade koolieelse lasteasutuse toimimisest ja laste toitumisharjumuste kujunemisest harjumusteooriast lähtuvalt. • Analüüsida laste toitumise ja käitumise vahelisi seoseid õpetajate arusaamades. • Kirjeldada laste toitumise eripärasid ja toitumiskäitumise mõjutamise võimalusi lasteaias. Lõputöö koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis keskendutakse teoreetilisele poolele, kus aluseks on võetud harjumusteoora. Töö teises peatükis kirjeldab autor toidu mõju, toitumisharjumuste seost käitumisega, söömis- ja käitumiseripärasid, suhkru mõju lapse ajutegevusele. Töö kolmandas peatükis selgitatakse empiirilise uuringu eesmärke, ülesandeid ning andmete kogumise metoodikat ja valimit. Lõputöö puhul on tegemist uuringuga, kus eesmärgi saavutamiseks kasutatakse kvalitatiivset uurimismeetodit. Neljandas peatükis on esitatud uurimustulemuste analüüs ja autori poolt tehtud järeldused Kose valla lasteaedade õpetajatega läbi viidud intervjuudest. Uurimuse andmetel mõjutavad õpetajate arvates laste toitumisharjumusi enim kodu ja perekond. Lasteaiaõpetajate võimalused toitumiskäitumise mõjutamiseks on piiratud. Vaatamata sellele, et lasteaias pakutav toit on tervislik ja toimub pidev laste koolitamine, ei tähenda see, et lapsed nö rämpstoidust loobuks, sest kodudes pakutava üle õpetajatel kontroll puudub, selgub uuringu analüüsist. Uuringu tulemused annavad tunnistust süvenevast probleemist toitumiskäitumises. Pikaajalise töökogemusega õpetajate vastustest selgus, et aasta-aastalt laste söömisharjumused halvenevad. Paljud neist on söögi osas muutunud väga valivaks. Laste vale toitumine ja sellest tulenevad tagajärjed on viinud suurte probleemideni. Seda kinnitab üha suurenev diabeedihaigete laste arv ja tõsiasi, et järjest enam tuleb juurde allergiatega lapsi. Uurimuse analüüsist selgus, et söödava toidu ja laste käitumise vahel on õpetajate arvates tugevad seosed, seda eriti suhkrurikaste toitude osas. Toidutalumatuse või allergiate all kannatav laps, ei saa süüa kõike, mida lasteaias pakutakse. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata ka väljakujunenud ebatervislikele toitumisharjumustele, et vältida neist tulenevaid terviseriske. Söömisprobleemidega võivad kaasuda sümptomid, millega seostuvad psüühilise, füüsilise või sotsiaalse tegevuse häirumine. Lasteaed ja kodu peaks moodustama meeskonna, kes koostööd tehes liiguvad ühise eesmärgi suunas lapse arengu ja tervise heaks. Õpetajate, lapsevanemate või teiste lastega tegelevate täiskasvanute positiivse tagasiside, innustamise ja isiklike eeskujude korral saab parandada laste toitumiskäitumist, selgus kokkuvõtvalt õpetajate arusaamadest. Töö lastega nõuab suurt empaatiat, kannatlikkust ja järjekindlust, sest tulemused ei tule üleöö. Uurimustöö on avardanud autori arusaamu tervisliku ja tasakaalustatud toitumise osas eelkoolieas ja on pannud uurimuses osalenud õpetajad sügavamalt mõtlema antud teema peale. Kiiresti muutuvas maailmas on vaja õpetajatel pidevalt ennast täiendada ja omandada uusi teadmisi, eriti toitumiskasvatuse valdkonnas, et märgata probleeme ning anda lastele ja nende vanematele võimalikult kaasaegset õpetust ja tuge.

Children of the age 0-14 make up only 16.5% of total human population in Estonia. Therefore, it is of utmost importance to value every child and provide them with the healthiest and safest social systems. Eating is also a big factor in children’s development. For example, exaggeration of sugar consumption is related to several psychological problems like anxiety, depression, hyperactivity, memory- and learning disorders, lack of attention and aggression. The brain that does not receive enough good and properly digested nutrients cannot function properly. Excessive activity and impulsivity might occur which impairs the child’s ability to concentrate and learn. Attention deficit hyperactivity disorder (ADHD) is the most common behavioural problem that teachers are noticing in kindergarten. Behavioural problems in early age can also create problems later in life, for example dropping out of school, alcohol and drug abuse, unemployment, or family breakdown. The purpose of the thesis is to give an overview of kindergarten teachers’ observations regarding children’s affiliation between dietary habits and behaviour and possibilities of influencing eating habits. To achieve the goal of the thesis following tasks have been set: • Give an overview of a preschool institution’s functions and formation of dietary habits based on Habit Theory. • Analyse the relations between children’s diet and behaviour in kindergarten teachers’ perspective. • Describe kindergarten children’s dietary peculiarities and the possibilities to influence children’s eating habits in kindergarten. The thesis consists of four chapters. First chapter focuses on the theoretical aspect, which is based on the Habit Theory. In the second chapter author describes the influence food poses, dietary habits’ relation to behaviour, eating and behavioural particularities, sugar’s effect on children’s brain activity. Third chapter explains empirical study’s goals, tasks, data collection’s methodology and sample. Fourth chapter includes analysis of the research and conclusions of interviews conducted with Kose parish’s kindergarten teachers. Based on the research data children’s dietary habits are most influenced by home and family. Kindergarten teachers’ possibilities to influence the dietary habits are limited. The research shows that even though the food provided in the kindergarten is healthy and there is continuous educating about proper diet, children are unlikely to give up unhealthy eating habits as teachers don’t have control over what food is offered at home. The results of the research show a growing problem of dietary behaviour. Teachers with long work experience claim that over years children’s eating habits have deteriorated. Many children have become very selective over the food they eat. Incorrect diet causes big problems which can be showcased by the increasing number of diabetic and allergic children. From teachers’ perspective the food children consume has a big impact on their behaviour especially in case of sugar rich food. A child suffering from food intolerance or allergies cannot eat everything that is offered at the kindergarten. There should be more attention on the established unhealthy eating habits to avoid stemming health risks. Eating problems can cause symptoms associated with psychological, physical or social dysfunction. Kindergarten and home should be a team who through co-operation work on a common goal for the child’s development and health. From teachers’ perspective children’s dietary habits can be improved by sharing feedback amongst people taking care of children, encouragement and by being a good role model. Work with children requires a lot of empathy, patience, and persistence because the results don’t come overnight. Research has broadened author’s understandings of health and balanced diet in pre-school age and has made teachers who took part of the research think more deeply of the topic. Based on the results of the research author suggests the kindergarten management and local municipality to conduct relevant trainings for teachers, parents, social workers and child protection specialists. In a fast-paced world, it is crucial to continuously improve your knowledge base, especially in the dietary field, to tackle problems early on and give timely guidance and support.