Elektritehnika
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Elektritehnika Autor "Andres Mandre" järgi
Näitamisel1 - 5 5-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Lihatööstuse valgustuslahenduse analüüs ja parendusettepanekud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kitsingi, Gert-Kardo; Jagomägi, Andres; Andres MandreTänapäeval, kui toimub valgustite järjepidev arendusprotsess, on valgustuspaigaldise projekteerimine ja töös hoidmine keerulisem, kui varem kasutuses olnud tehnoloogiate puhul. Kaasaegsetele leedvalgustitele on tootjad omistanud oluliselt paremad toimivusnäitajad, kui varem kasutusel olnud valgustitele. Saamaks kauakestva ja toimiva valgustuspaigaldise, on oluline arvestada mitmete kriteeriumitega. Kõige olulisem on välja arvutada hooldetegur sõltuvalt valgustite töökeskkonna tingimustest. Nõuetekohase valgustuspaigaldise projekteerimine saab alguse tellija esitatud täpsest lähteülesandest ja olukorra tundmisest, mis sisaldab eelkõige informatsiooni sellest, millisesse keskkonda tulevane valgustuspaigaldis projekteeritakse. Kui puudub tellija poolt informatsioon, millises keskkonnas hakatakse valgusteid kasutama, võivad valgustid oodatust oluliselt kiiremini muutuda töökõlbmatuks ja sellega langeb töökoha valgustuspaigaldise kogukvaliteet. Lõputöö raames analüüsiti lihatööstuse näitel nii projekteeritud kui ka väljaehitatud valgustuspaigaldist ning selles esinevaid puuduseid. Projekteerija lahenduse korral oli valitud lihatööstuse tootmisruumide tarbeks valgustid, mis on heakskiidetud toiduainetetööstuses kasutamiseks, kuid mille konstruktsioonis kasutatud materjalid ei talu kõiki puhastusmetoodikaid, mida lihatööstuse tootmisruumide kõrgete hügieeninõuete täitmiseks teostatakse. Valgustusarvutused, mis projekteerija oli teostanud lihatööstuse tootmisruumidele, olid tehtud tühjale, seadmeteta ruumidele. Kontrollarvutuste tulemusena, mis teostati seadmetega täidetud ruumidele selgus, et tühja ruumi arvutused ei vasta reaalses elus nõuetele, kuna töökohtade valgustustihedus on ebapiisav, see toob kaasa alavalgustatud valgustuspaigaldise, mille korral kannatab nii töötaja kui ka toodangu kvaliteet. Ebapiisav valgustustihedus töökohal toob endaga kaasa riski tööõnnetuste tekkimiseks. Sellise lahenduse väljaehitamine oleks kaasa toonud alavalgustatud töökohad, mille korral on töötaja sunnitud tegema sundasendis tööd, millega kaasnevad erinevad tervisehädad. Tellija erimeelsusest tingituna ei võetud lihatööstuse valgustuspaigaldise väljaehitamisel kasutusse projekteerija lahendust. Projekti mittejärgimise tulemusena asendati kogu projekteeritud valgustuspaigaldis, võttes aluseks valgustite hankehinna, pööramata seejuures tähelepanu toiduainetetööstuses kehtivatele hügieeninõuetele ja ruumikeskkonna tingimustele, kuhu valgustid olid planeeritud. Sellest tulenevalt ehitati välja valgustuspaigaldis, mis ei talu puhastusvahenditega töötlemist ja seetõttu on hügieeninõuete täitmine välistatud. Hankehinnale suunitletud valgustuspaigaldis on kümne aastase kasutusaja jooksul kokkuvõttes teiste lahendustega võrreldes oluliselt kallim ja sellega kaasnevad ka ettearvamatud kulutused, mille tulemusena on valgustuspaigaldise töökindlus ebamäärane. Antud lihatööstuse puhul ei pöörata tähelepanu valgustite puhastamisele, hügieeninõuete mitte täitmise tulemusena saavad valgustite pinnal ja õõnsustes areneda bakterite kolooniad. Sellest tulenevalt on lihatööstuse toodangu puhtus kahtluse all, kuna raske on hinnata, millal võivad bakterid sattuda valgustite pinnalt toodangu sisse. Seda kahju tunneb lõpptarbija, kes võib bakteritest tingituna saada tervisekahjustuse, mis võib omakorda lõppeda surmaga. Lõputöö eesmärk oli välja pakkuda nõuetekohane valgustuspaigaldis, mis vastaks kõikidele toiduainetetööstuses kehtivatele hügieeninõuetele. Lahenduse välja pakkumisel võeti arvesse kõige keerulisemad puhastusmetoodikad, mida valgusti peab taluma kasutusaja jooksul. Valgustuspaigaldise kasutuseaks valiti majanduslikel põhjustel kümme aastat ning 40 000 tundi. Pikemaks ajaks ei ole mõistlik lahendust planeerida, oluliselt kallima hinna, kuid ka efektiivsemate valgustite turule tuleku tõttu, millega võib tekkida vajadus kümne aasta pärast kogu valgustuspaigaldist välja vahetada. Arvestades toodete põhihindu on kolme vaadeldava lahenduse korral kõige soodsam lahendus kümne aastase kasutusaja jooksul rekonstrueerimiseks pakutav lahendus. Rekonstrueeritavas lahenduses kasutatakse valgustite juhtimist, mis tagab nõutud valgustustiheduse töökohtadel, samas säästes elektrienergiale kaasnevaid kulutusi. Välja pakutud lahenduse tasuvusaeg võrreldes olemasoleva lahendusega on väga lühike, jäädes alla 2,5 aasta. Toiduainetetööstuses on kasutusel ranged hügieeninõuded ning keerulised puhastusmetoodikad. Valgustuspaigaldise projekteerimisel sellisesse keskkonda on oluline lähtuda kõikidest nõutest, mis on seatud nii keskkonnale kui ka valgustitele. Paigaldise loomisel ei saa keskenduda vaid hankehinnale, kuna odava lahendusega paigaldise rajamine võib hilisemalt kaasa tuua ettearvamatud tagajärjed ja planeerimatud kulutused valgustuspaigaldise nõuetekohaselt töös hoidmiseks. Lähtudes nõuetest, mis tulenevad nii kehtivatest hügieeninõuetest kui ka standarditest tuleks antud lõputöö raames käsitletud lihatööstuse näitel asendada kõik kasutuses olevad valgustid. Valgustuspaigaldise rekonstrueerimine ei too ainult elektrienergia olulist kokkuhoidu, vaid sellega on võimalik tagada ka töötajatele elutervemat, mugavamat ja ohutumat töökeskkonda. Rekonstrueerimise tulemusena väheneksid lõputöös analüüsitud nelja tootmisruumi valgustuspaigaldise püsikulud.Nimetus Piiratud juurdepääs Päikeseelektrijaama lahenduse väljatöötamine ja projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Feršel, Mihkel Martin; Kalda, Heljut; Andres MandreTellijale sai teostatud pakkumine vastavalt tema määratud kriteeriumitele, pakkumist tehes saadi aru, et antud objektile esitatud kriteeriumidest efektiivsusel nii olulist rolli ei ole. Selle pärast, et projekti asukohal ei ole ruumi puudust, selle tõttu saab efektiivsuste vahet kompenseerida rohkema arvu paneelidega. Sellest tulenevalt vaadati rohkem tootlikkuse püsivust, mis pikemal ajaperioodil võib tuua eelise, teisena garantiid ning viimaseks päikeseelektrijaama ehitamiseks vaja minevate osade alghinda. Garantii hinnangut mõjutas ka firma taust, et kas firma on puhtalt päikesepaneelidele orienteerunud või laialdasemalt tegutsev ettevõtte. Alghind mõjutas ka valikut, kuna odavam on paigaldada rohkem odavamaid päikesepaneele, kui osta vähem ja kallimaid, seda enam, et paneelide paigaldamiseks vajalikku pinda on piisavalt. Selle valikut optimaalsust illustreeris väga hästi majandusliku analüüsi tulemused ja antud tulemuste põhjal ei muudetud teisi nõudmisi. Kõik pigem algab sellest, kui võimast parki tahetakse ja kui suurele alale on võimalik paigaldada. Enne, kui hakati päikesepaneele valima, oli vaja teada, kui palju on päikesekiirguse energiat, mida saame kasutada. Selleks kasutati aastate kuu keskmisi päikesekiirguse väärtusi, millede abil leiti nelja aasta keskmine maapinnale jõudva energia hulk, 41580 W/m2. Antud teavet kasutati päikesepaneelide tootlikkuse jooniste loomiseks, et näha, kui efektiivne üks paneel on. Päikesepaneelide valik oli raske, kuna seadmete andmed on üpris sarnased ja ei ole väga palju, mille põhjal erisust teha. Ainuke eristamise võimalus on teha eraldi mõõtmised, kuna silmaga vahet teha ei suudeta. Seepärast lähtuti valiku tegemisel ettevõtte poolsetest lubadustest, tootlikkuse püsivusest ja garantiist ja elektrilistest andmetest. Tootlikkuse püsivuse ja efektiivsuse abil leiti kõige sobivamad päikesepaneelid, mille tagasiteenimise aeg ei ole väga pikk ja toob kõige rohkem kasumit sisse, vastavalt siis 13 aastat ja 25 aasta pärast üle 27 000 €. Elektrilisi andmeid kasutati ka tagasiteenimise aja leidmiseks, kuid põhiliselt kasutati vajaliku hulga leidmiseks. Et saada kätte vajalik väljundvõimsus, on vaja 180 päikesepaneeli, ja teiste detailide õigete valikute tegemiseks. Kõigest tulenevalt leiti, et parim valik oleks LG 335 W päikesepaneel, mis edestas teisi nii tootlikkuselt kui ka majanduslikult. Teise põhiseadme valikul oli põhiliseks lähtepunktiks ühe liitumispunkti maksimaalne lubatud väljundvõimsus, et oleks võimalik saada rohkem toetusi. Sellest lähtuvalt valiti Elektrilevi OÜ nimekirjast seade, et hoida kulusid kokku, kust saadi valikusse seitse võimalikku seadet, kuna valiti võimalikult ligilähedased seadmed maksimaalsele väljundvõimsusele. Inverteri valikult mõjutas oluliselt päikesepaneeli väljundpinge ja -vool, mis mõjutas omakorda valitavat inverterit ja sundis tegema erilahendusi igale seadmele, et tuua välja iga seadme parim lahendus. Seadme valikul lähtuti kõige ennem sisendvoolust ja -pingest, sest need määrasid ühendusviisid. Siis MPP jälgimisest, mis tõstis muundamise efektiivsust. Nende kahe koostöö tõstab või langetab kogu ühenduste tegemise hinda. Viimasena arvestati seadme enda hind, kuid suuremate hindade vahel ei suutnud ühenduste eeldatav hind enam vahet tasa teha. Projektis kasutatavaks inverteriks võeti Delta Energy System toode RPI M50A, mis oli mitme MPP ühendusega. Seade vajab väiksem suurusega kaableid paneelide vahel ning on soodsama hinnaga. Inverteri valikuga tuli vastavad päikesepaneelid jagada, vastavalt inverteri parameetritele, mida projekteerimisel kasutame. Projekteerimise ajaks teadsime juba seadmeid ja nende suurusi. Inverteri ja päikesepaneelide elektriliste parameetrite järgi koostatakse kahekümnesed grupid päikesepaneelidele ja need jagatakse omakorda kaheks, kus ühes on neli gruppi ja teises viis. Projekteerides saime ühe liitumispunkti ridade pikkusteks üle 41 m ja 51 m, kahe rea kogulaiuseks ligi 9 m. Projekteerimise käigus pandi paika positsioonid ja suunad, kuidas seadmed paigutada ja kuhu rajada ühendusteed. Lõpuks võiks lugeda töö edukaks, kuna suudeti klindile luua lahendus, mida võiks praktiliselt kasutada, ning mis samas ei ole liiga pika tasuvusajaga. Juurde toodi veel see, kuidas võiks klient antud lahendust kasutada enda krundil. Seadmed vastavad soovidele ning nõuetele, mis lihtsustavad kliendi liitumist põhivõrku. Antud tulemusi saaks kasutada ka teistel Hiiumaa ja Saaremaa objektidel, kuid ka mujal, kus klimaatilised tingimused on samad. Tööd saaks edasi nüüd arendada mehaanika osas, arvutades välja konstruktsiooni mõõtmed ja nende tugevused, samuti selle, kui tugevasti peavad olema raamid kinnitatud maasse, et peaksid ilma ja eriti tuulte mõjutustele vastu. Teine arengusuund on lahendada liitumispunkti ja põhivõrgu vaheline osa, milleks on vaja luua uus alajaam. Kui mõlemad osad olemas, oleks võimalik koostada kogu projekti ning määrata kogu maksumus.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna madal- ja keskpinge maakaablite rikete analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Zupping, Jaagup; Ojangu, Jaanus; Andres MandreTöös uuriti Tallinna linna maakaablite seisukorda ja vahetamisvajadust. Tänu kogutud materjalidele selgub töös kaablite tegelik hetkeolukord. Analüüsiks koguti andmeid läbi intervjuu ja esitatud päringu. Tallinna piirkonna uute plastikkaablite seisukord on hea, kuid kuna õlikaablite osakaal on endiselt suur, toimub rikkeid suhteliselt palju. Õlikaablites toimub rikkeid just seetõttu, et need on vanad ja amortiseerunud. Rikete vähenemise eelduseks oleks see, et vanad õlikaablid vahetatakse uute plastikkaablite vastu välja. Kuid nii lihtne see ei ole, sest kaablite vahetamine on väga kulukas ning aeganõudev töö, mistõttu ei ole seda võimalik väga suures mahus korraga teostada. Võimaluse korral rikki läinud kaableid remonditakse. Tihti juhtuvad rikked olema samades kaablites, mis lõpptulemusena võib minna maksma rohkem, kui uue kaabli paigaldamine. Uued plastkaablid on aga loomult vastupidavamad, ning tänapäeval paigaldatavad kaablid kaitstakse enamasti toruga ning kaablikraav täidetakse liivaga. Tänu sellisele tegutsemisele on kaablite eluiga pikem, sest pinnasest tulenev kulumine on vähenenud. Vanasti seda aga ei tehtud, mistõttu on vanad kaablid väliste tegurite poolt vähem kaitstud. Tehtud lõputöö põhjal võib aga järeldada, et kuigi vahetamisvajadusega kaableid on meie maapinnas palju, siis niipea nende vahetamine toimuma ei hakka. Suurte kulude tõttu on kaablite vahetust võimalik teostada aegamööda, kuid see tähendab seda, et samal ajal toimub jätkuvalt rikkeid, mida tuleb remontida. Sellest tulenevalt ei ole viimase kolmel aastal kaablirikete arv vähenenud ning ilmselt ei vähene ka lähitulevikus. Mida enam saadakse vanu õlikaableid vahetatud, seda enam on ka lootust, et rikete arv väheneb. Kui aga saada rikete arv vähenema, väheneks ka tarbija elektrikatkestuse aeg, mille tulemusena oleksid kliendid rahulolevamad. Püstitatud kolm ülesannet said ilma probleemideta täidetud. Töös on antud ülevaade Tallinna maakaablitest ning nende peamistest aspektidest. Analüüsitud on maakaablirikkeid Tallinna piirkonnas ning vastavalt analüüsile on koostatud vastavad järeldused ja kokkuvõte.Nimetus Piiratud juurdepääs Veskimetsa-Kopli 110 kV kaabelliini ekraanide maandamise lahenduste võrdlus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kapanen, M; Ojangu, Jaanus; Andres MandreLõputöö mahus on uuritud Veskimetsa-Kopli 110 kV kaabelliini kaabli ekraanide maandamise variante ning võrreldud neid omavahel nii elektrilise kui ka paigalduse ja hooldamise seisukohast. Elektrilisest seisukohast oleks olnud parem ehitada „cross bonding-uga“ kaabelliin, kuna selle tõttu oleksid liinil väiksemad kaabli koormuskaod. Samuti väheneks raha hulk, mis kuluks ainult kaabelliini koormuskadude maksumuse peale. Paigalduse ja hoolduse poole pealt tulevad kahe käsitletud lahenduse vahele suured erinevused ja tulevad välja kindlad plussid ja miinused, mis määravad ka kaabelliini ekraanide kõige efektiivsema maandamise meetodi. Nimelt on „cross bonding“ lahendus Veskimetsa-Kopli kaabelliini asukoha tõttu mitte sobilik. Probleemid tekivad seoses sellega, et kaabelliin paikneb väga lähedal merele ning „cross bondingu“ kaevud oleksid vee all. Kaevude vee all olemine tõstab riski, et niiskus võib sattuda kaabli isolatsiooni vahele ning tekitada kaabli isolatsiooni rikke, mille kõrvaldamine nõuaks spetsialistide sekkumist, keda Eestis lõputöö kirjutamise ajal ei ole saadaval ega ka nende vähese nõudluse tõttu olemas. Töö tulemusena võib öelda, et Veskimetsa-Kopli 110 kV kaabelliini ehitus „both ends bonded“ meetodiga on igati mõistlik, kuna kõrgepinge kaabelliini hooldustööd on väga keeruka iseloomuga ning võtavad kaua aega. Kuna Veskimetsa-Kopli liin asub linnas ning sellel on vajalik kõrge töökindlus, siis saavutatakse see kõige paremini just „both ends bonded“ kaabli ekraanide maandamise meetodiga. Autori seisukoht töö tulemusena on see, et Veskimetsa-Kopli 110 kV kaabelliini ehitamine „both ends bonded“ kaabli ekraanide maandamise meetodiga on väga hästi põhjendatud. Kuid autori soovitus tehtud tööl põhinedes on see, et kuivemates ning mere pinnast kõrgemates kohtades ehitatavad lühemad kõrgepinge kaabelliinidel kasutada „cross bonding“ ekraanide maandamise lahendust, kuna nende kahe erineva meetodiga lahendatud kaabelliinide koormuskadude erinevus on ~17% „cross bonding“ lahenduse kasuks. Samas tuleb silmas pidada seda, et „cross bonding“ lahenduse paigaldus ja hoolduse hind on kallim ning paigaldus on keerukama iseloomuga. Samuti pakub autor kaaluda lahendust, et paigaldada kaabelliinidele vettpidavad, püsivad kaabli muhvi kaevud, et ära hoida niiskuse sattumist muhvidesse ja kaabli kaevus olevatesse seadmetesse.Nimetus Piiratud juurdepääs Veskiposti arenduse 6 kV elektrivõrgu projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sooäär, Vaido; Ojangu, Jaanus; Andres MandreLõputöö teemaks on Veskiposti arendusele projekteeritud elektrivõrk. Projekt teostati firmas E-Service AS, kus lõputöö tegija sooritas praktika. Elektrivõrgu projekti tellijaks oli Kaamos Ehitus OÜ. Lõputöös tutvustatud Veskiposti arenduse 6 (10) kV elektrivõrgu projekti mahus leidis autor vastavate arvutuste, määruste, normdokumentide ja standardite alusel tehnilised ja elektrilised parameetrid. Vastavalt tellijalt saadud koormustele arvutati vajaminevate trafode võimsused, milleks on AJ Avala 2 tarbeks 1600 kVA ning AJ Parkimismaja ja AJ Avala 1 tarbeks 1000 kVA. Tellija ja asjast huvituvate ametkondadega valiti alajaamadele parimad asukohad. Arvutustega leidis projekti koostaja liitumise võimsusele tuginedes vastava koormustaluvusega kaablid. Keskpingel on arvestatud liitumise suurusega 150 A. Arvestades, et tulevikus võib tellijal olla soov liitumist suurendada, on projekteeritud kaablite koormustaluvus varuga. Peaalajaama toiteks, milleks on AJ Avala 2, on projekteeritud 3x240+35 kaabel, mille arvutuslik koormustaluvus on 282 A. Kaablite valikut kontrollis lõputöö autor Elektrilevi poolt arvutatud lühisvoolude väärtustega, et kaabli lühisvoolu taluvus oleks piisav. Vastavad arvutused teostas lõputöö tegija kõikidele alajaama vahelistele kaablitele. Kuna koormus on jaotatud sektsioonide vaheliselt võrdselt, sai arvutada ühe kaabli parameetrid. Lõputöö valmimise ajaks oli elektrivõrgu ehitusliku osaga juba alustatud. Tööde lõpp on planeeritud 2020. aasta juuli lõpuks. Keskpingevõrgu projekteerimine oli diplomandi jaoks arendav ja huvitav. Antud projekti käigus luges lõputöö autor palju erialast kirjandust ja sai otsitud standarditest vastuseid probleemidele, mis projekteerimise käigus ette tulid. Palju oli vaja suhelda erinevate inimestega, et antud projekti tulemus oleks sobilik nii linnapilti kui ka elektriliselt korrektne. Kokkuvõtteks võib öelda, et projektiga seatud eesmärk täideti edukalt ja Veskiposti arenduse tarbeks sai projekteeritud töökindel elektrivõrk.