Moetööstus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Moetööstus Autor "Alas, Maria" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Laserlõikusmasina juurutamine tootmisettevõttes Otto Bock Estonia AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Alas, Maria; Kuusk, Kai; Anu TšistovaKonkurentsivõime säilitamiseks ja tõstmisks nii Eesti kui ka Euroopa rõiva– ja tekstiilitööstuses investeeritakse järjest rohkem kaasaaegsema tehnoloogia kasutusele võtmisesse. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade laserlõikusmasina juurutamise protsessist ettevõttes Otto Bock Estonia AS ning analüüsida, kas masin täidab oma eesmärke. Lõputöö alguses anti üldine ülevaade töökorraldusest ettevõttes Otto Bock Estonia AS ja juurdelõikusosakonnas. Põhjalikumalt keskenduti laserlõikusmasina tööoperatsiooni töökorralduse ja –tingimuste kirjeldamisele. Tehnoloogilises osas kirjeldati lühidalt lõputöös käsitletavaid mudeleid ja pooltooteid. Lisatud on toodete pildid ning valmistamiseks kasutatavate materjalide ja abimaterjalide koostised ning nende näidised. Lasertehnoloogiat iseloomustavas peatükis tutvustati erinevaid laseritüüpe ja kasutusalasid. Põhjalikumalt selgitati laserlõikustehnoloogiat ning selle eeliseid. Kirjeldati ettevõttes kasutusel olevat laserlõikurit ning selle omadusi. Välja on toodud laserlõikusmasina tehnilised parameetrid. Uue seadme juurutamise protsessi juurde kuulub masina käsitlemiseks ohutus-, kasutus- ja hooldusjuhendite väljatöötamine ning koostamine. Juhendite eesmärgiks on tagada masina korrasolu ja pikk kasutusiga ning tagada töötajate ohutus. Käesolevas lõputöös on juhendite koostamisel aluseks võetud laserlõikusmasina käsiraamat ning lähtutud laserlõikuri töökorraldusest ja -tingimustest Otto Bock Estonia AS-is. Laserlõikusmasina juurutamine toob kaasa muudatused mudelite tootmisprotsessis, seetõttu vajavad uuendamist ja muutmist ka tehnoloogilised kirjeldused. Töö autor koostas lõputöös käsitletud pooltoodete mudelitele laserlõikuri tööoperatsooni tehnoloogilised kirjeldused. Tehnoloogilistes kirjeldustes on väljatoodud materjali ja masina ettevalmistusprotsess, paigutusjoonise ja lõikusparameetrite andmed, detailide käsitlemine pärast lõikust, juurde on lisatud tööprotsessi illustreerivad fotod. Päevavaatluste eesmärgiks oli välja selgitada laserlõikusmasina abiaeg ning saada ülevaade masina lõikuse ajal teostatavatest ajakulutustest. Päevavaatlustulemuste põhjal leiti keskmised ajakulutuste väärtused, mis registreeriti abiaja kaarti. Masinakohaseks abiajaks kujunes 59 minutit ehk 14 %, mille moodustavad päevakonstant ja taastusaeg. Laserlõikuri lõikusprotsess on automaatne, mis võimaldab masina operaatoril laserlõikusajaga paralleelselt tegeleda lõigatud detailidega, ettevalmistada uut lõikusjoonist või stantsida. Päevavaatluste tulemusel selgus, et lõikusaeg moodustab tööpäevast 82 %, millest 38 % kulub lõigatud detailidega tegelemiseks. Selle põhjal võib järeldada, et laserlõikuril ja stantsil saab samaaegselt töötada üks operaator. Tööjõukulu vähendamine on üks laserlõikusmasina kasutusele võtmise eesmärkidest, mida see ka antud juhul täidab. Lähtudes laserlõikusmaina tööoperatsiooni iseloomust ja hinnates töökorraldust antud operatsioonil, tegi lõputöö autor ettepaneku taastusajaklassi suurendamiseks. Töö laserlõikuriga nõuab täpsust ja tähelepanu, lisaks puutub operaator tööpäeva jookul kokku lõikusaurude ja -tolmuga. Võttes arvesse masina kasutusele võtmise eesmärki rakendada laserlõikuril ja stantsil ühte töölist, tuleb arvestada ka vaimse väsimuse ning kurnatusega, mida põhjustab paralleelselt kahel operatsioonil töötamine. Suurendades taastusajaklassi 25-lt minutilt 35-le suureneks küll töölise tööviljakus, kuid väheneks tööteostamise aeg tööpäeva jooksul. Tööteostamise aja vähendamine ei ole ettevõttele kasulik. Ebavajalikuks ajakuluks tööpäeva jooksul hindas töö autor plastiklehtede toomist laost laserlõikusmasina töökohale. Probleemi lahendamiseks pakkus autor välja plastiklehtede ladustamiseks sobiva koha loomise laserlõikuri töökohal. Laserlõikusmasina tootmise efektiivsuse väljaselgitamiseks teostas töö autor kõikidele lõputöös käsitletavatele pooltoodete mudelitele töötlemise ajakulu normeerimised. Laserlõikuri töönormide väljaselgitamiseks mõõdeti ühe pooltoote mudeli tellimuse töötlemisprotsessiks kuluv aeg ning lisati masinakohane abiajalisa. Ühe detaili töötlemisaja saamiseks jagati saadud tulemus detailide arvuga. Eelnevalt kasutati antud pooltoodete detailide töötlemiseks stantsi, mille töönormidega võrreldi ja analüüsiti laserlõikuri normeerimistulemused. Analüüs koostati igale pooltoote mudeli detailide mõõtmistulemustele individuaalselt. Plastikdetailide puhul ei arvestata laserlõikusaega detaili töötlemiseks kuluva aja sisse, sest lõikusajaga paralleelselt täidab tööline teisi tööülesandeid. Sõltuvalt detaili kujust on ajavõit ühe detaili lõikamisel laserlõikuril kuni 0,43 minutit. Kõikide pooltoodete detailide puhul on ajavõit ühe detaili kohta 1,72 minutit. Käesolevas lõputöös on materjalikulu arvestused koostatud eesmärgiga välja selgitada, kas laserlõikur võimaldab materjali kasutada efektiivsemalt kui stantsimine ning seeläbi vähendada materjalikulusid. Kahe tööoperatsiooni materjalikulu võrdlemiseks on lähtutud materjalide kulunormidest stantsimisel ühe toote kohta ettevõtte andmete põhjal ning lõputöö autori poolt arvutatud materjalikulust ühe toote kohta. Ülevaate saamiseks, kui palju on võimalik materjali tellimuse kohta kokku hoida kasutades laserlõikurit, on ühe toote materjalikulu korrutatud tellimuse kogusega. Kõige suurem materjalikulu erinevus on pooltoodete 29A226 S ja M plastikdetailide puhul, tellimuse kohta on materjali võimalik kokku hoida 1,4 m2. Lõputöös käsitletava pooltoote materjalikulu arvestuse põhjal võib järeldada, et laserlõikusmasin võimaldab materjali kasutada efektiivsemalt ja vähendada materjalikulusid. Käesolevas lõputöös analüüsis autor laserlõikusmasina töökohal ergonoomiliste nõuete täitmist, lähtudes ettevõttes läbiviidud riskianalüüsi andmetest. Analüüsis anti ülevaade laserlõikuri töökoha nõuetest, mis puudutavad müra, valgustust, tolmu ja laserkiirgust. Laserlõikuri töökohal on ergonoomilistest nõuetest kinnipeetud ning võib töötingimusi hinnata heaks. Lõputöö autor leidis siiski, et kuigi üldine valgustus laserlõikuri töökohal on piisav, tuleks seina ääres asuva abilaua juurde paigalda lisavalgusti. Töö autor peab ka oluliseks isikukaitsevahendite kasutamist laserlõikuri tööoperatsioonil. Neist oluliseimateks on tumendatud klaasiga prillide kandmine laserlõikuri lõikusprotsessi jälgimisel ning respiraatori kandmine detailide ja masina puhastamisel. Lõputöö koostamise käigus tekkinud soovitused ja parendusettepanekud on kokku võetud töö viimases peatükis. Töö autor on välja toonud ettepanekud ja omapoolsed lahendused seoses kanban tellimuspartiide ja taastusajaklassi muutmisega; plastiku ladustamiseks laserlõikuri töökohal; lisavalgusti paigaldamiseks abilaua juurde; detailide puhastuslappide niisutamise; soovitused isikukaitsevahendite kasutamiseks.