Logistikainstituut

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/11

Sirvi

Sirvides Logistikainstituut Autor "Aasoja, Alvar" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Intermodaalsete veoskeemide kasutamise võimalused ja põhjendatus Eesti - Itaalia suunalistel vedudel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Aasoja, Alvar; Mägi, Tõnu
    Minu lõputöö eesmärgiks oli EL valges raamatus püstitatud eesmärkide saavutamiseks välja pakkuda meetmed, mis peaksid samal ajal tõstma ka vedajate konkurentsivõimet Eesti – Itaalia suunalistel vedudel. Väljapakutavate meetmete sisuks oli maanteevedude asendamine intermodaalse veoskeemiga, mille puhul kaup liigub ühes ja samas kaubaruumis (poolhaagises) erinevate veoliikidega. Oma lõputöös hõlmasin kolme erinevat transpordiliiki, maanteetransport, meretransport ja raudteetransport. Kõige suurema osa liikus poolhaagis meretranspordiga. Enam-vähem sama maa liikus poolhaagis ka maanteetranspordiga. Raudteetranspordiga liikus poolhaagis kõige vähem. Töötasin välja kolm erinevat intermodaalset veoskeemi, mis katavad kolme eelpool mainitud transpordiliiki. Veoskeemid töötasin välja selliselt, et need oleksid võimalikult efektiivsed ja kulusäästlikud, kuid lõpptulemusena selgus see, et väljatöötatud veoskeemid ei suuda mitmes punktis konkureerida maanteetranspordiga, kuid on olemas ka punkt kus intermodaalne veoskeem on võrreldes maanteetranspordiga konkurentsivõimeline. Kui võtta esimene veoskeem, kuhu alla kuuluvad kõik kolm kasutatud transpordiliiki, siis saab välja tuua selle, et kulupoole pealt on esimene veoskeem maanteetranspordist 300 kuni 400 eurot kulukam. Ajaliselt on esimene veoskeem 1 ööpäeva võrra pikem kui seda on maanteetransport, mis tähendab ka seda, et see on kliendile halvem variant. Kuid kui vaadata esimese veoskeemi keskkonnamõju siis on veoskeem 315 kilogrammi CO2 võrra keskkonnasäästlikum kui seda on maanteetransport. Vaadeldes teist veoskeemi näeme enam-vähem samasugust pilti, kus maanteetransport on veoskeemiga võrreldes 300 kuni 400 eurot soodsam ja ajaliselt on mõlema puhul transiitaeg 4 ööpäeva. Kui kui vaadelda teise veoskeemi keskkonnamõju siis on teine veoskeem võrreldes maanteetranspordiga ligi 201 kilogrammi CO2 võrra keskkonnasäästlikum. Kui vaadelda kolmandat veoskeemi siis selgus ka seal, et kulu poole pealt on veoskeem ligi 700 kuni 800 euro võrra kulukam kui seda hetkel on maanteetransport. Samas nagu ka teise veoskeemi puhul on kolmanda veoskeemi transiitaeg sarnaselt maanteetranspordile 4 ööpäeva. Kuid kui vaadelda kolmanda veoskeemi keskkonna mõju siis on see võrreldes maanteetranspordiga ligi 27 kilogrammi CO2 võrra keskkonnasäästlikum. Antud lõputööga tuli välja tõdemus, et antud hetkel ei saa intermodaalsed veoskeemid ei kululiselt kui ka ajaliselt maanteetranspordile vastu. Ainuke punkt kus maanteetransport selgelt kaotab on keskkonnasäästlikus, kuna tänapäeva maanteetransport on suure keskkonnamõjuga. EL valges raamatus välja toodud meetmetest sai väljatöötatud veoskeemide puhul ainukesena täidetud transpordi negatiivse mõju vähendamine keskkonnale. Antud veoskeemid on vedajate jaoks nišitoode, mida saab pakkuda kindlatele klientidele, kelle jaoks ei ole kõrgem veokulu probleemiks. Samuti sai ka välja pakkuda lahendused EL valges raamatus kirjeeldatud liikuvuskontseptsioonile, mille puhul eelistatakse säästlikumaid transpordiliike.