Lõputööd (ET)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/46

Sirvi

Sirvides Lõputööd (ET) Autor "Aruste, Tõnis" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Madal- ja kõrgepinge hooldus- ja remonttööde mõju elektrivõrgu riketele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Aruste, Tõnis; Ott, Valmar; Toomas Kilgi
    Elektrienergia tarbimisega on seotud tänapäeval kogu maailm. Elektri kasutuselevõtuga oleme saanud suure tõuke inimkonna arenemiseks. Elektri ülekandmiseks ja jaotamiseks on loodud elektrivõrgud, mida pidevalt on vaja hooldada, remontida, uuendada ja arendada. Elekter jaotatakse läbi ülekandeliinide ja jaotusvõrkude abil tarbijateni. Tarbijale elektrivarustuskindluse tagamine nõuab väga head elektrisüsteemi talitlemist. Elektrivõrgu liinid, seadmed, alajaamad asuvad väliskeskkonnas, mis on mõjutatud erinevatest välistest teguritest, mis omakorda põhjustavad katkestusi ning rikkeid. Selleks, et vähendada tekkivate rikete ja katkestuste arvu, on vaja mõista elektrivõrgu toimimist. Rikked ja katkestused tekivad erinevate tegurite mõjul. Kõige rohkem rikete põhjustajateks on ilmastik. Elektrit edastatakse läbi ülekandeliinide, kus 39 protsenti kasutatakse isoleerimata juhet. Näiteks 2016. aasta seisuga ilmastikukindla võrgu osakaal on ligi 61 protsenti. Need liinid on mõjutatud ilmastikust. Kukkuvad puud, võsastik ning oksad põhjustavad lühiseid, mastide murdumisi ning juhtmete katkemisi. Tormid on samuti suureks mõjuks elektrivõrgu riketel. Rikete suurenemisele aitab kaasa välistemperatuur. Temperatuuri tõusul liini rippe gabariit väheneb ning tekib lühise oht. Talvel tekib liinidele jäide ja see teeb liinid raskeks, mille tõttu tuleb ette juhtmete katkemisi. Äike põhjustab liigpingeid, mis ohustab elektrivõrgu seadmeid. Samuti põhjustavad õhuliinide rikkeid linnud. Töö eesmärgiks oli anda ülevaade elektrivõrgus toimuvatest hooldus- ja remonttöödest ning leida võrgus toimunud praktika näitel moodused elektrivõrgus rikete vähendamiseks. Töö koosneb viiest osast. Esimeses osas antakse ülevaade keskpingevõrkudest. Teine osa kirjeldab madalpingevõrke. Kolmandas peatükis antakse ülevaade elektrivõrgus toimuvatest hooldus- ja remonttöödest. Neljandas osas on kirjeldatud ja analüüsitud elektrivõrgu rikkeid. Viimases peatükis on võetud kogu töö kokku ning analüüsitud hooldus- ja remonttööde mõju riketele. Hea ülevaate saamiseks on töös näidatud mitmeid jooniseid, graafikuid ja tabeleid. KOKKUVÕTE40 Lõputöö tegemisel selgus, et elektrivõrgus toimuvatest hooldus- ja remonttöödest ei ole avalikult kättesaadavat ülevaatliku kirjandust. Mõistes elektrisüsteemi toimimist, saab aru, et ühest lahendust rikete vähendamiseks ei ole. Küll aga ridamisi erinevate ja õigete protsesside teostamisel saame viia rikete arvu väiksemale tasemele kui senini. Hooldades ja remontides investeeringute alusel aastate lõikes alajaamasi, õhuliine, kaabelliine, kilpe ja elektrivõrgu seadmeid, on tulemuseks otsene mõju riketele nende vähenemise mõjul. Elektrivõrgu varustuskindlust on võimalik parendada kaabelvõrkude, õhuliinide kaitsevööndi hooldusega. Ehitades ja rekonstrueerides elektrivõrgu osasid uutemate seadmete vastu, saame ka varustuskindlama võrgu. Tarbijate ühendamine ringtoitega, kaugjuhitavad lülitid, rikete lokaliseerimine ja „tark võrk“ aitavad kõik kaasa rikete vähendamiseks. Need kõik on lõputöös kirjeldatud ja analüüsitud lahendused elektrivõrgu rikete vähendamiseks. Lõputöö käigus selgus, et rikete vähendamiseks on lisaks eelpool loetelule veel üks võimalus, millele tuleks senisest suuremat rõhku pöörata. Elektrivõrgu suurimaks rikete põhjustajaks on õhuliini rikked puude ja okste langemisest liinidele. On teada, et õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mille ulatus mõlemal pool liini telge madalpinges ehk alla 1kV pingega liinide korral on 2 meetrit. Meil on teada Eesti puude keskmine kõrgus ligikaudu 18m. Antud kaitsevöönd, aga ei taga piisvat kaitset langevate puude eest. Kui suurendada kaitsevööndite suurust, on tagatud parem varustuskindlus.