Lõputööd (ET)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (ET) Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 156-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Ühefaasilise jõutrafo optimeerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Lilija, Medvedeva; Rene, NukkiJõutransformaatori optimeerimise käigus parandati elektrilisi ja konstruktsioonilisi parameetreid. Elektrilistest parameetritest parandati vases ja rauaskadusid. Kui arvestada rauas- ja vaseskaod kokku siis need vähenesid 737 W- lt, 693 W- le. Testi tulemused näitasid, et arvutuslikud kaod on saavutatud ning optimeeritud jõutrafo tasub end ära 57 päevaga.Nimetus Piiratud juurdepääs Energiatootmisvõimalused Kaessaare majapidamise näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Siiner, Gerrit; Brindfeldt, EduardTänapäeval kasutatakse erinevaid energiatootmisvõimalusi, lähtudes lõputöö eesmärgist, leida sobiv elektritootmisvõimalus, mis tagaks Kaessaare majapidamise energiatarbe vajaduse. Võeti uurimise alla tuulegeneraator, diiselgeneraator ning päiksepaneel. Lõputöö esimeses osas, kus vaadeldi erinevaid tänapäeval kasutusel olevaid energiatootmisvõimalusi, osutuks välja valituks diiselgeneraator. Tuulevaikse või pilvise ilma korral ei suuda nii tuulegeneraator ega ka päiksepaneel varustada Kaessaare majapidamist. Teisalt hoonele vajatav võimusus on suurem kui akupank suudaks tagada. Neljandas osas läbiviidud uuringu põhjal valiti välja sobivaim RLAga diiselgeneraator. Uuringust selgus, et vaja oleks diiselgeneraatorit võimsusega 22,4 kW. Tellija sooviks oli kasutada 15 kVA 12 kW generaatorit ning rikke või katkestuse korral pidi majapidamine vastu pidama 24 h. Sobiva valiku tegemisel peeti silmas: müra, kütusepaagi suurust, kütusekulu, seadme maksumust, seadmehoolduskulu ning gabariite. Välja valiti SRC Groupi poolt pakutud Kohleri 12 kW diiselgeneraator. Lõputöö hüpoteesiks püstitati: Kaessare majapidamise elektrivarustuse tagamine RLA diiselgeneraatoriga, mis leidis kinnitust. Antud lahendus on ainuke välja valitutest, mis suudaks elektrikatkestuse või rikke korral ära toita majapidamise. Generaatori võimsuse valikul võeti arvesse tellija soovi. Kaessaare energiasüsteemi parandamiseks oleks hea variant kasutada autonoomset päikesepaneelide süsteemi. See võimaldaks omatarbeks juurde toota puuduolevat energiat, kui kasutada akupakke.Nimetus Piiratud juurdepääs Leedvalgustite käivitusvoolude uurimine Haapsalu tänavavalgustuse näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kruus, Horre; Kalda, HeljutTänapäeval kasutatakse leedtehnoloogiat väga paljudes valdkondades. Viimaste aastakümnete jooksul on arenenud jõudsalt ka leedvalgustus ning on hakatud järjest enam paigaldama leedvalgusteid nii hoonetesse kui ka tänavatele. Kuid iga uue tehnoloogia kasutamisega tekivad ka uued probleemid. Nimelt oli probleeme Haapsalu tänavavalgustuse ehitamisel, mistõttu tänavavalgustusliinide kaitseks olevad kaitselülitid lülitusid teatud juhtudel välja. Kuna polnud teada, kui suureks leedvalgustite käivitusvoolud võivad tõusta, tuli diplomandil kõigepealt mõõta erinevate leedvalgustite käivitusvoolude suuruseid. Käivitusvoolude mõõtmiseks koostas diplomand mõõtmiste teostamiseks neli erinevat valgustusgruppi, kuhu kuulusid erinevate nimivõimsustega leedvalgustid. Valgustusgruppidesse kuulusid valgustid nimivõimsustega 175 W, 104 W, 67 W ja 34 W. Lisaks toodi välja ka probleemse valgustusliinilõigu mõõtetulemused, näitamaks, kui kõrgeks võivad käivitusvoolud osadel juhtudel tõusta. Mõõtmistulemustest selgus, et kõikide tänavavalgustuses kasutatavate Vizulo Stork leedvalgustite sisselülitamisel tekib vooluimpulss, mille kestus on maksimaalselt kaks sekundit. Vooluimpulsside suurus sõltub leedvalgustite arvust ning nende impulsside väärtus võib tõusta käivitamise hetkel kuni üheksa korda võrrelduna kestvalt tarbitava võimsusega. Lõputöö hüpotees – leedvalgustite käivitusvoolude tõttu võiks valgustusliinide kaitseks kasutada B-tunnusjoonega kaitselülitit, mille nimiväärtus oleks kolm korda suurem leedvalgustite tarbitavast väärtusest – peab osaliselt paika. B-tunnusjoonega kaitselülitit on sobilik kasutada leedvalgustustite liinide kaitseks, kuid mõõtmistulemustest selgus, et kaitselüliti nimiväärtus ei pea olema tingimata kolm korda suurem tarbitavast väärtusest. Kuna leedvalgustite käivitusvoolu väärtus on varieeruv erinevate leedvalgustite puhul, siis ei saa selliseid üldistusi teha. Tänavavalgustuses kasutatavate leedvalgustite jaoks võib kasutada nii B-tunnusjoonega kaitselülitit kui ka C-tunnusjoonega kaitselülitit, kuid tuleb silmas pidada, et oleksid tagatud puutepingekaitse liinide lõpuni. Seetõttu oleks soovitav kasutada B-tunnusjoonega kaitselülitit, mis reageerib väiksemale lühisvoolu väärtusele.Nimetus Piiratud juurdepääs Tuuleelektrijaama keskpingevõrgu optimeerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Jermann, Tanel; Ott, Valmar; Tarmo TeePärast aastat 1973, mil algas ülemaailmne kütusekriis, hakati uurima alternatiivseid energiaallikaid, sealhulgas ka tuule kasutamise võimalikkust. Tuul, aga ka teised mittefossiilseid taastuvaid allikaid nimetatakse taastuvateks energiaallikateks. Kuid just tuulest saadud energia on see, mis pälvis diplomandi tähelepanu, sellele lisaks on ta varem töötanud tuulikute hooldustehnikuna. Globaalses mastaabis on taastuvenergeetika, peaasjalikult tuuleenergeetika aktuaalne. 2015. aasta oli Hiina aasta, purustades võimalikud rekordid, sest riigi aastane tuuleenergeetika paigaldamise maht ületas pool kogu USA-s olevat tuuleenergeetikat. Sellised kardinaalsed ning märkimisväärsed sammud Hiina poolt, viisid viis Hiina tuulikutootjat maailma top 10 suurimate hulka, mille eesotsas Goldwind, Vestas ja GE. Kuid mitte ainult Hiina ei ole antud valdkonnas edusamme teinud, võitlemaks globaalse kliima soojenemisega. Ka USA- ja Euroopa, eesotsas Saksamaa on saavutanud suuri edusamme, muutes meie tänaseid energiatootmisviise, leides uusi võimalusi suurtemate, efektiivsemate ja tasuvamate tuulikute rajamiseks. Selline teguviis võib täna tunduda tähtsusetu, kohati moeasi, kuid tulevikus jätab kindla „jalajälje“ KHG vähendamise nöol. Nii oli USA-s toodetud 2015. aasta taastuvenergia maht 190 TWh, mil paigaldati tuulikuid mahus 8,4 GW, Euroopas paigaldati aga 12,8 GW. Kogu selline tegevus on siiski reglementeeritud ja piltlikult öeldes „pandud raamidesse“. Täpsemalt sõltub arendustegevus ning uute tuuleparkide rajamine riikide toetusskeemidest ning erinevatest arengukavadest tulenevatest nõuetes, milles riigid on kokku leppinud. Eestis kiireloomulist ja järsku arengut aga näha pole. 2015. aastal ei lisandunud ühtegi uut tuuleelektrijaama ning 2016. aastal on üks TP siiski arendamisel. Osaliselt seisneb põhjus selles, et esmakordselt täitus 2015. aastal toetatav tuulest toodetud taastuvenergia maht 600 GWh. Selline juhtum on arendajatele ja investoritele pigem negatiivne signaal, et Eesti elektrivõrk ei soovi uusi tuuleelektrijaamu. Lõputöö põhiosas käsitleti Eestis asuvat taastuvenergia objekti, milleks on Aseriaru tuuleelektrijaam. Töö eesmärgiks oli leida optimaalseim nimipinge, kus kaod kaabelliinides ja seadmete maksumused oleksid minimaalseimad. Selleks analüüsis diplomand lisaks olemasolevale 20 kV nimipingele veel nimipingeid 10- ja 35 kV. Analüüsi teostemiseks uuriti Eesti ettevõtetelt seadmete hindu, koostati teoreetiline tuulepargi aseskeem, käsitleti seadmete valikuid ja sobivusi ning lahendati elektrotehnilisest seisukohast kaabelliinide kadude ülesanne. Saadud tulemustele leiti hinnanguline väärtus, tuginedes elektrituru Nord Pool hindadele ja Elektrituruseaduses põhivõrgu ettevõtja poolt makstava toetusele. Kolmel nimipingel saadud tulemused olid mõneti diplomandi jaoks üllatavad. Kuigi suurema pinge korral on voolud väiksemad, siis kaoenergia maksumused on samuti madalamad. Paraku suurimal pingel kokku hoitud tasud kaabelliinide kadude arvelt ei olnud piisavad, et 35kV nimipinge oleks optimaalseim. Nimetatud pinge korral tuleb tehniliste tingimuste täitmiseks valida seadmed, mis vastaksid kõrgepinge standardi nõuetele. Sellele vastavad seadmed on aga kallimad. Nii selgus, et olemasolev 20 kV kontseptsioon on samast tehnilisest ja tasuvuslikust küljest võrreldes planeeritud tuulepargi eluea vältel 5,9% odavam kui 35 kV ja 41,5% odavam kui 10 kV lahendatud teoreetiline kontseptsioon. Saadud tulemuste põhjal võib väita, Aseriaru tuuleelektrijaama kontseptsioon, keskpinge nimipingega 20 kV on käsitletud nimipingetest optimaalseim. Püstitatud hüpotees: Aseriaru tuuleelektrijaama planeeritud eluea vältel oleks keskpingevõrk nimipingega 35 kV optimaalseim valik, ei saanud kinnitust. Arendajatel, kui ka investoritel, kellele antud tööst võib kasu olla, tuleks tuuleelektrijaama rajamisel tähelepanu pöörata ka jõutrafode valikule. Nii tasuvusanalüüsides, kui nimipingete valikul soovitab diplomand kaasata jõutrafo käsitlus, sest olulisel määral on nimipinge valik seotud just trafo parameetritest ja maksumusest.Nimetus Piiratud juurdepääs Serverikeskuse elektrivarustuse kavandamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Heino, Germo; Leppik, Urmas; Margus LeosteAndmekeskuse kavandamisel lähtuti ISKE juhendist, kus oli esile toodud erinevate tasemete nõrgad kui ka tugevad küljed. Lõputöös analüüsiti erinevaid elektrivarustuse skeeme, lülitus viise ja varustuse tasemeid. Kuna H+ taset ei olnud võimalik teostada, siis võttis lõputöö autor aluseks H taseme ja kavandas sellest optimaalse versiooni. Selleks oli vaja valida katkematu puhvertoiteallikas ja generaator. Need valiti vastavalt arvutuslikule võimsusele. Katkematu puhvertoiteallikas sai valitud N+1 süsteemis. Kuna seadmed arenevad, siis valmis olevasse hoonesse võimsust juurde saada on üsna võimatu. Sellepärast on elektrivarustuse süsteem ka üle dimensioneeritud. Planeeritud sai elektrivarustus selliselt, et vajaduse korral on võimalik seadmeid juurde lisada. Diiselvarugeneraator, katkematu puhvertoiteallikas, lattliinid jms. on üle dimensioneeritud varuga 20%. Seda selleks, et elutähtsate tehnosüsteemide ja andmekeskuste seadmed jääksid tööle ka siis, kui ühe või teise ahelaga midagi juhtub. Tänu sellele suudab üks ahel teise töö üle võtta ilma, et peaks koormuseid vähendama. Serverikeskuse toimimiseks ja jahutamiseks valiti täppiskonditsioneerid ja selgitati nende vajalikkust ning õhu ringlemist foto abil. Töö autor kasutas töös erinevaid valemeid inseneri arvutuste tegemiseks. Nendest lähtuvalt saadi teada voolutugevused, lühisvoolud erinevates punktides ja pingelangud kaablites ning liini lõpus. Serverikeskusel on tähtis ahela riknemise korral töö jätkamine, arvutati ka katkematu puhvertoiteallika akude tugiaeg, milleks oli 30min. Andmekeskuse ohutuse tagamiseks planeeriti ruumi gaaskustutus, milleks osutus süsinik, fluori ja vesiniku keemiline ühend, mis kustutab tulekahju seadmeid rikkumata.Nimetus Piiratud juurdepääs ACS sagedusmuundurite testseadme 2,2 kW sektsiooni elektriprojekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Sadovskyi, Illia; Nukki, RenéPuudus automatiseeritust testseadmest, mis võimaldaks kaudselt testida sagedusmuundurite jaoks arendatavat tarkvara, lükas ABB AS arendusinsenere projekteerima testseadet, mis seda võimaldaks. ABB AS inseneriosakond projekteeris testseadme, mis võimaldaks automaatselt testida tarkvara erinevate sagedusmuundurite ja erinevate elektrimootorite kombineerimisel. Kuna testseade võimaldab samaaegselt testida mitmeid sagedusmuunduried ja mootoreid korraga, see põhjustab suurt energiakulu. Energiakulu vähendamiseks oli projekteeritud alalisvoolu laadimisahel. Lõputöös oli selgitatud testseadme struktuuri, mille juures oli kirjeldatud testseaadme üldine tööpõhimõtte ja kirjeldatud testseadmes kasutavate seadmete tähtsus. Kuna lõputöö autor oli arendanud testseadme elektriprojekteerimise osa, siis lõputöös on kirjeldatud testseadme elektriosa projekteerimise, mis sisaldab 400 VAC jõuahela projekteerimist ja juhtimisahela 230 VAC ning 24 VDC ahela projekteerimist. Peaasjalikult on töös selgitatud 2,2 kW sektsiooni elektriosa projekteerimine, kaablite ja elektriaparaatide valiku kriteeriume, ning testseadme elektrilise automaatjuhtimise süsteemi projekteerimise etapid. Testseaadme 2,2 kW sektsiooni automaatjuhtimise juures oli kaks põhilist nõuet. Esimene nõue oli, et ühes sektsioonis saaks üheaegselt töötada ainult üks testimis sagedusmuundur ja üks elektrimootor, koos generaatoriga. Teiseks nõudeks oli keelatud sagedusmuundurite laadimisahela ja pidurdustakistuse ahela samaaegne töö. Antud probleemide lahenduseks oli kontaktorite, abikontaktorite ja releede kasutusega projekteeritud elektrilised tagasisidestuse ahelad. Oli selgitatud ka elektriaparaatide ja kaablite põhilised valiku kriteeriumid. Testseadme juhtimiseks oli kasutatud kontaktoreid ja juhtimisreleesi ning testseadme elektriahelate ja seadmete kaitseks oli kasutatud liinikaitselülitit ja sulavkaitsmeid. Kaablite valikul oli tagatud nõue, et kaabli lubatav kestev vool oleks suurem kui vooluahela arvutuslik vool. Testseadme kaitseseadmete valikul tuli jälgida rohkem kriteeriume. Peaahela liinikaitselüliti 38 peab tagama peaahela kaablite kaitsed ülekoormuste ja lühisvoolude eest, mille juures tuli jälgida kaitselüliti rakendustunnusjooni ning arvutama lühisvoolu, mille andmetega sai valida sobivaim kaitselüliti. Testseadme sulavkaitsmed peavad samuti tagama kaitset elektriahelate ülekoormuste eest. Sulavkaitsmete valiku põhilisteks kriteeriumiteks oli nende rakendusvoolu tüübid, mis testseadme jaoks sobisid on sobivaimad gG tüüpi sulavkaitsmed. Samuti tuli meeles pidada, et gG sulavkaitsmete vähim rakendusvool on 1,4 korda suurem tema nimivoolust. Kaitseseadmete valiku juures oli tähtis jälgida selektiivsust, mille kontrollimiseks oli kasutatud ABB vabavaraline tarkvara Cruve. Testseadme kontaktorid jagunevad alalisvoolu ja vahelduvvoolu kontaktoriteks. Vahelduvvoolu kontaktorite valiku põhilisteks kriteeriumiteks oli nende nimipinge ja nimivool, mis läbivad kontaktorit kommuteeritud olekus ja tähtis oli tähtis jälgida ka tema maksimaalselt talutavat voolu. Nimipinge ja nimivool peavad vastama elektriahela karakteristikutele. Alalisvoolu kontaktorite valiku kriteeriumid olid sarnased kui vahelduvvoolu ahelas, kuid lahutusvõime peab olema alalisvoolu ahela kontaktroitel parem, seega oli valitud spetsiaalne GA tüüpi kontaktor, mis on mõeldud lahutama alalisvoolu. Signaali juhtimiseks kasutatavate releede valiku põhiliseks kriteeriumiks oli relee sisendpinge 24 VDC ja väljundpinge mida relee kontaktorid juhivad 230 VAC. Antud releede valikul osutus heaks variandiks pooljuhtreleed. Projekteeritav testseade omab ABB AS jaoks suurt tähtsust, kuna tänu kiirele ja kvaliteetsele tarkvara testimise võimalusele, säilitatud ABB toodete kvaliteet ning on suureline viima läbi teste kiiremini kui varem. Lõputöö autori hinnangul on töö eesmärk täidetud, kuna töö käigus on selgitatud testseadme tähtsus, tema tööpõhimõtte, testseadme struktuur ning on selgitatud testseadme elektriosa projekteerimise põhilised etapid.Nimetus Piiratud juurdepääs Perspektiivse veeldatud maagaasi terminali toiteliinide optimeerimine Paldiski linna elektrivarustuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Piilberg, Juhan; Ott, Valmar; Sigmar PrimanUutel tarbijatel on elektrivõrku võimalik liituda erinevatel nimipingetel. LNG terminali näitel on võimalik elektrivõrguga liituda viiel erineval pingel milleks on 6 kV, 10 kV, 20 kV, 35 kV ja 110 kV. Leidmaks parim võimalik nimipingelahendus, käsitleti töös erinevatel nimipingetel eelkõige optimaalseimate toiteliinide valikut, neis tekkivaid kadusid ning maksumusi. Parema ülevaate saamiseks käsitleti põgusalt ka erinevate lahenduste korral Paldiski 110/35/6 kV AJ-s võimalike kasutatavate trafode ja jaotusseadmete üldist valikut ning umbkaudset maksumust. Lõputöö teoreetilistes osades anti ülevaade tänapäevasest elektrivarustusest ja sellega seotud kahest ettevõttest Elering AS ja Elektrilevi OÜ, kes on ühtlasi Paldiski linnas vastavalt siis põhivõrgu ja jaotusvõrgu ettevõtted. Samuti anti ülevaade Paldiski linna praegusest elektrivõrgust, kus selgus et Paldiski 110 kV ja 35 kV elektrivõrku on liitunud tuulepargid ning Paldiski linna enda elektrivõrk on 6 kV nimipingel. Perspektiivseks suurtarbijaks peetakse planeeritavat LNG terminali, mille prognoositav koguvõimsus ületab 2015. aasta maksimaalse Paldiski linna aktiivkoormuse. Töö esimeses analüütilises osas selgus, et LNG terminali liitumisel elektrivõrku on olenemata nimipingetest vaja paigaldada uued, suurema nimivõimsusega jõutrafod. Töö teises, kõige olulisemas analüütilises osas selgus eeskätt toiteliinide optimeerimise põhjal, et kõige ebaoptimaalseim lahendus on 6 kV nimipingel ning kõige optimaalseim lahendus on 110 kV nimipingel. Majandusliku analüüsi põhjal arvestades nii toiteliinide, trafode ja jaotusseadmete maksumust ning toiteliinide kadusid pikemas perspektiivis, osutus samuti parimaks variandiks 110 kV nimipinge. Siinkohal tuleb arvestada, et 110 kV korral on vaid üks toitelliin, mistõttu rikke korral langeksid kõik terminali seadmed välja. Kuna aga täpsemaid andmeid ei ole teada ja ka teistel nimipingetel ei ole arvestatud reserveeringuga, vaid ainult kahe eraldi toiteliiniga, loetakse antud info põhjal 110 kV nimipinge lahendus parimaks. Vaatamata töö lähteandmete muutumisele saaks antud lahendusmetoodikat kasutada LNG terminali toiteliinide projekteerimisel ning hinnapakkumiste arvestamisel. Samuti saaks antud tööd edasi arendada magistri õppes.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootmisettevõtte AS Talot 10/0,4 kv elektrivõrgu kaitsmine liigpingete eest(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kivest, Tanel; Valmar, OttTänapäeva tööstuste toimimiseks on vaja neid varustada elektrienergiaga. Kuigi järjepidevalt tehakse investeeringuid elektrienergia varustuskindlusse, on sageli tarbijapoolne osa pikse suhtes jäänud kaitseta. Piksekaitse suurendab elektrienergia varustuskindlust ja ka vähendab ehitiste tuleohtu. Lõputöös teostatud riskianalüüsi tulemist järeldub, et piksekaitse ei ole vajalik. Põhjuseks võib pidada alajaama väiksed mõõtmed ja tehase geograafilist asukohta. Kuna aga tegemist on tootmisega, mis oma spetsiifika poolest ei saa olla tootmisprotsessi keskel rohkem kui kolm tundi ilma elektrienergiata, siis töö teostaja seisukohast tuleks piksekaitse siiski kasutusele võtta. Hetkel on kasutusel kaks trafot, aga kui üks peaks äikesest tulenevalt rivist välja minema, siis järsu koormuse tõusuga häviks ka teine trafo ja kogu tootmine seiskub hetkega. Kahju puhtalt seadmete maksumusest oleks eeldatavalt 17 miljonit, kuid kogukahju koos tootmise lõppemisega eeldatavalt kuni 90 miljonit. Edaspidi tuleks teostada riskianalüüs kogu tehase kompleksile. Selle tulemusel saaks valida optimaalse piksekaitse ja vähendada vajadusel riske kompleksi teistele osadele. Alajaamale piksekaitse, maanduskontuuri ja potentsiaaliühtlustuse väljaehitamise maksumus võiks hetkeolukorras maksta umbkaudu 5000 eurot. Ka väike tõenäosus on tõenäosus ja kui äike ikkagi kahjustab alajaama ning kõige halvemal juhul ongi kogukahjuks tootmise lõppemine, siis investeering alajaama piksekaitsesse moodustaks kogukahju väärtusest vaid 0,005%.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Tehnikakõrgkooli tüüpruumide valgustuslahenduste energiakulu hinnang ja energiasäästu võimalused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Idol, Mariliis; Tamm, Tiiu; Siret TalveUue valgustuslahenduse planeerimisel tuleb arvesse võtta mitmeid aspekte, mille nõuded varieeruvad vastavalt keskkonnale, kuhu valgustust projekteeritakse. Kõiki külgi, nii tehnilisi, majanduslikke kui ka psühholoogilisi, tuleb arvesse võtta samaaegselt. Sellega on võimalik saavutada kvaliteetne ning energiatõhus valgustuslahendus. Olemasoleva lahenduse kaardistamisega selgus, et valgustustehnilised nõuded on tüüpruumides enamasti täidetud, paraku kulud lampide vahetamisele ja elektrienergiale on väga kõrged. Kollase näiva valgusega ruumides on küll mugav olla, kuid väheneb õpitahe. Ühtlasi on tänane paigaldis probleemne seetõttu, et suures osas ruumides on kasutusel induktiivdrosseliga valgustid, mis värelevad ning avaldavad ebasoodsat psühholoogilist mõju. Psühholoogiliselt mõjub tänane lahendus väsitavalt ning vähendab keskendumisvõimet. Suurim oht on just epilepsia ja migreeni haigetele, sest värelus võib neil haigushooge esile kutsuda. Samas tuleb arvestada seda, et parema tulemuse saavutamiseks tuleb tähelepanu pöörata ka sisekujundusele. Hästi disainitud ja õigesti valitud ruumivärvid aitavad kaasa hea valgustuslahenduse saavutamiseks. Seega inimeste tervise ning õpi- ja tööedukuse parendamisest lähtudes oleks vajalik olemasolev paigaldis välja vahetada ning pöörata tähelepanu ka ruumis kasutatavatele värvidele. Parendada annaks mõtlemist, mille puhul soositakse kvaliteeti kvantiteedile. Ruumides, kus peale mõõtmisi valgustid ja lambid välja vahetati, ei peetud kinni standardi soovitustest. Maksumus on oluline, kuid püüdlus parema lahenduse poole ei peaks seetõttu kannatama. Tuleks valida parim võimalik lahendus eelarve piirides. KIK poolt toetava projekti üks peamine eesmärk on energiasäästu saavutamine. Uue lahendusega on kümne aasta peale kokkuhoid märgatav, iga tüüpruumi kohta kulub leedvalgustitega elektrit pea viiskorda vähem. Vähenev kulu valgustusenergiale vähendab kulusid ka sisekliimale. Sellest lähtuvalt võib öelda, et koolil oleks enamgi kui kasulik valgustid välja vahetada. Investeering uude lahendusse on suur ning võib heidutada oma finantseeringuga vahetuse tegemist. Samas tuleb lähtuda võimalusest saada KIK-i poolt toetust ja isegi kui ei peaks saama, siis kindlasti tasub uurida teisi võimalusi finantseerimiseks, seal hulgas ka TTK endapoolset võimekust panustada. Vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivile tuleb vahetus varem või hiljem ette võtta.Nimetus Piiratud juurdepääs AS Läätsa kalatööstuse päikeseelektrijaama planeerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kaspar, Veskus; Brindfeldt, Brindfeldt; Priit PikkTaastuvate energiaallikate kasutamine on Eestis järjest populaarsem. Esmalt annab see suurepärase eelise kasutada keskkonnasõbralikku tootmisprotsessi. Teisalt võimaldab taastuvenergia kasutamine kulutusi optimeerida just praeguse suure konkurentsi kontekstis, sest tööstuses moodustab energiahind märkimisväärse osa lõpptoodangu maksumusest. Päikeseelektrijaam võimaldab peamiselt kolmel tarbijate grupil optimeerida kulutusi või pöörata see protsess tasuvaks investeeringuks. Need on eratarbijad, tööstused või investeerigu huvilistele mõeldud projektid. Päikesepaneelide turg on viimastel aastatel kahekordselt suurendanud enda turumahtu. Turumahu kasvule on kaasa aidanud päikesepaneelide hinna lineaarne langus. Töö eesmärgiks oli seatud probleemidele lahenduste optimaalsete lahenduste leidmine. Päikeseelektrijaama lahenduste leidmiseks kasutati PV*SOL Premium simulatsiooni tarkvara, millega on võimalik esitada adekvaatseid tulemusi. Lõplik lahenduse valik baseerus tasuvusaja ja investeeringu maksumusel tasuvusperioodi kohta. Lõputöö esimeses osas kirjeldati AS Läätsa Kalatööstuse hetkeolukorda. Selles sisaldus hinnang Läätsa piirkonna ilmastikutingimustele, sest need mõjutavad otseselt päikesepaneelide efektiivsust ja võimaldavad kirjeldada enim mõju avaldavaid parameetreid. Selgus, et Läätsa piirkonnas on väga head tingimused päikeseelektrijaama rajamiseks, sest Läätsas on väga palju päikesepaistelisi päevi aasta lõikes, suur päikesekiirguse hulk ning keskmisest tuulisem. Esimeses osas toodi välja elektrivõrgu ja tarbimise hetkeolukord ning Elektrilevi OÜ-ga liitumise võimalused. Võrguga liitumise ja tarbimise seisukohast oli mõistlik rajada päikeseelektrijaam võimsusega 367 kW, ilma akupanka arvestamata. Töö teises osas selgitati erinevaid päikeseelektrijaama tüüpe selgitamaks milline neist on sobivaim AS Läätsa Kalatööstuses. Parimaks valikuks osutus hübriid päikeseelektrijaam, sest see vastab kõigile nõudmistele, mida on vaja AS Läätsa Kalatööstuses täita. Paneelide valikus osutus kõige kuluefektiivsemaks polükristalliline paneel. Monorkristallse paneeli hind on kõrgem ning temperatuuri kasvades võib isegi monokristallne element olla vähem efektiivne. Lisaks võrreldi teises osas erinevaid salvestustehnoloogiaid, mille tulemusena selgus, et kõige kasulikum on rajada elektrokeemiline salvestus, sest selle energiat saab kõige lihtsamini juhtida ja süsteemiga integreerida. GEL pikaeluea akud olid võrdluses olevatest elektrokeemilistest akudest kõige kuluefektiivsemad. Euro kohta sai kõige enam GEL pika eluea akudega teostada laadimise- ja tühjenemistsükleid. Lõputöö kolmandas osas koostati AS Läätsa Kalatööstuse optimeeritud päikeseelektrijaam. Valiti päikeseelektrijaama võimsused analüüsides investeeringu maksumust tasuvusaasta kohta. AS Läätsa Kalatööstuse Päikeseelektrijaamas on kõige optimaalsem 420 kW võimsusega võrguinverterite kasutus, 300 kW suurune akupank ning 90 kW inverter/laadija. Võrguinverterite võrdluses võeti arvesse enim kasutatavad seadmed, milles kõige efektiivsemad on Huawei 30 kW ja 15 kW. Inverter/laadijate võrdluse tulemusena selgus, et Victron Energy Quattro 10 kW seadme kasutamine on majanduslikult kõige efektiivsem. Töö kolmandas peatükis käsitleti päikesepaneelide kinnituslahenduste valikut võrdluste teel, kus kuluefektiivseim katusekinnitus on Ambivolt lahendus. Päikeseelektrijaama maapargi planeeringu osas on kõige suurem elektrienergia toodang olukorras, kus ridade omavaheline vahe on 8 m. Reavahe üle kaheksa meetri põhjustab pargi ridade nihkumist liialt lähedale varjutust tekitavatele objektidele. Kolmandas osas on välja toodud süsteemi tööpõhimõtted ja tasuvusarvutused. AS Läätsa Kalatööstuse päikeseelektrijaama tasuvusperiood on 11 aastat. Pärast 11. aasta möödumist muutuvad rahavood positiivseks. Kõige kasumlikum on toodetud päikeseenergia ise ära tarbida, mitte seda müüa tagasi elektrivõrku. Lõputöö autorile pole teadaolevalt Eestis ükski haridusasutus selliselt probleemi kajastanud ega selleks sarnaseid analüüse teostanud. Töö koostamise käigus lähtuti suures osas PV*SOL Premium tarkvaraga saadud tulemustest. Ilmastiku tingimustena kasutab PV*SOL MeteoSyn andmebaasi. Autori tööalaste ülesannete jätkumisel ettevõttes on autori soov teostada antud päikeseelektrijaama ehitus.Nimetus Piiratud juurdepääs Erinevate leed valgustuslahenduste analüüs Tallink tennisekeskuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Pähkel, Johannes; Leoste, MargusKäesoleva töö eesmärgiks oli parima valgustuslahenduse leidmine paljude erinevate pakkumiste seast Tallink tennisekeskusesse. Töö puhul on arvestatud esimese faasi ehitusega ning ainult tennisekeskuse sisehalliga, kus asuvad tennise ja sulgpalliväljakud. Töö jooksul selgus, et häid lahendusi on mitmeid ning igal ühel neist on oma puudused ja eelised. Autori poolt tehtud esialgsed arvutused erinesid suuresti nendest, mis lõpuks olid kõige paremad. Kuna sellel hetkel oli kõik veel otsimise ja uurimise staadiumis, ei sobi autori poolt tehtud valgustuslahendus käesoleva lõputöö objektile. Paremini läks teistel pakkujatel. Nõuete väljatöötamine võttis oma aja ning lõplikud nõuded saabusid kolmanda pakkumiste osa alguses. Nõuded, mis olid seatud eri väljaku tüüpidele, olid alguses keerulised pakkujatele, et nende järgi oma tulemused saada. Probleeme oli arvutuspindade suurustega, mida kõik pakkujad ei jälginud. Probleeme oli ka algselt valgustite paigutustega, sest osad pakkujad otsustasid valgusteid panna väljaku kohale, mida teha ei tohtinud. Valgustid, mida kasutati, olid valdavalt valgustite nõuetele vastavad. Arvestatud oli löögikindluse IK08 ning valgusti värvitemperatuuriga vähemalt 4000 K. Valgustustihedused ja ühtlused väljakutel olid erinevad igal pakkujal. Esimeste arvutustega oli raskusi nõutud 0,7 ühtluse kättesaamisega, kuid valgustustihedused 500 lxi ja 1000 lxi saadi kergemini kätte. Pakkumiste paranduste järel muutusid valgustustihedused täpsemaks ehk kätte saadi valgustustihedus nõutud ühtlusega. Tähtsamate nõuete hulka kuulusid ka räigusandmed ehk GR näitaja ja UGR näitaja. GR väärtus arvutuspunktides pidi jääma alla 50 ning UGR väärtus alla 22. Räigusarvutused ja selle tulemused oli üks probleemsemaid osasid pakkumistes, sest vaja oli samal ajal paika saada ühtlus, valgustus ja räigus. Osadel pakkumistel oli räigusandmed puudu ning mõni pakkuja andis need mõne üksiku väljaku kohta. Parimatel pakkujatel läks räiguse korda saamisega keskmiselt kaks kuni 4 arvutust. Lõputöö Autori tööks oli kõik need arvutused üle vaadata, mis tähendas palju tööd, sest mõnel päeval saabus korraga kolm arvutust ning olles lõpetanud nende analüüsi saabus uus, parandatud versioon esimest arvutusest, mida sel päeval tehti. Kui kõik arvutused oli läbi analüüsitud ja 39 firmade poolt ära parandatud, nii palju kui aega oli, oli vaja ära valida valgustuslahendus tellija poolt. Tellija valiku jaoks oli tähtis autori poolt tehtud analüüsi osa tulemuste kohta, sest see andis valis mõlema osa kaalumisel Silman OÜ pakkumise Trilux Mirona LED fit valgustitega, mis on kõigile nõuetele vastav. Kuid töö eesmärgiks oli leida pakkujate seast parim lahendus. Kuna tellija avaldas ainult hinnavahemikud, ei saanud parimat lahendust otsustades seda osa eriti arvesse võtta. Autori arvates on parim valgustuslahendus EasyLEDi poolt, mille valgustus ühtlus arvutuste protsessis oli üks kõrgemaid ning ettevõttel on palju eelnevaid kogemusi spordivalgustuse valdkonnas. Võrreldes Silmaniga on EasyLEDil väiksed eelised valgustuslahenduse mõttes, kuid olles kõrgemas hinnavahemikus, ei saanud see valituks tellija poolt, aga Silmani lahendus oli ka väga hea. Lõputöö tulemuse edasi arendamiseks liigub tellija valitud Silmani valgustuslahendus järgmisse projekteerimise faasi, kus hakatakse täpsemalt uurima, mis kaableid on valgustile vaja, millised kaitseaparaadid on vajalikud ning millistesse gruppidesse valgustid jaotatakse ning kuidas tuleb lahendada DALI juhtimissüsteem ja valgustusstseenid, selleks et tennisekeskuse valmides oleks see valgustuslahendus tõesti parim ja et sarnaseid lahendusi saaks kasutada järgnevates tennisekeskustes.Nimetus Piiratud juurdepääs Põhja-Eesti regionaalhaigla operatsiooniruumi ventilatsioonisüsteemi optimeerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Terve, Rainer; Saarts, Samo; Roman KuzminLõputöö eesmärk oli leida, kas ventilatsioonisüsteemis on võimalik õhutöötluskulusid säästa. Uurimise alla võeti süsteem, mis teenindab Põhja-Eesti regionaalhaigla operatsioonisaali. Operatsioonisaali sisekliima loomisel on määratud õhuparameetrite vahemik, mille tagamisel võib kuluda küllalt palju energiat. Kulude säästmiseks uuriti õhumasside segamisel tekkivat temperatuuri ja õhuniiskust. Reguleerides välisõhu ja ruumist tagastuva õhu koguseid on võimalik optimeerida parameetrid enne, kui õhk suundub töötlusprotsessidesse. Õhu koguseid reguleeritakse välisõhuvõtu klapi asendiga 30-70% avatud. Vastavalt aastaajale koostati kaks analüüsi tabelit, suvine ja talvine režiim. Tabelites toodi välja optimaalseim välisõhuvõtuklapi asend, mille määramisel lähtuti õhuniiskuse tagamisest. Talvises analüüsis arvutati seguõhu parameetreid, kui välisõhk on vahemikus 10 °C kuni -2 °C, suhtelise õhuniiskuse 30-100%. Millest järeldus, et enamus tingimustel on mõistlik hoida klapp 30% avatud. Välisõhu suhtelise niiskuse langedes tuleks klappi avada kuni 50%. Suvise analüüsis arvutati segunemist välisõhuga 12-22 °C, samuti suhtelise õhuniiskusega 30-100%. Selliste tingimuste vahemikus järeldus, et klappi on mõistlik reguleerida vahemikus 40-60%, kõrgema välisõhu niiskuse juures pigem sulgeda ning madalama juures avada. Mõlema analüüsi arvutuslikest tulemustest võib väita, et kulusid on võimalik kokku hoida. Selle näitlikustamiseks koostati kulude võrdlus. Kulude võrdlusesse võeti välisõhu tingimused, kus klapiasendid enne ja pärast optimeerimist üksteisest rohkem erinesid. Seejärel võrreldi, kui palju peab seguõhku töötlema, et tagada sisekliima nõuded. Temperatuuri korrigeerimine edastati soojus- ja jahutusvõimsuses, niiskuse lisamine aga elektrivõimsuses. Võrdlusest järeldus, et reguleerides õhuklappi, saavutatakse teatud tingimustel säästlikumad olukorrad, kuid esines ka erandeid. Reaalse efektiivsuse määramiseks, tuleb luua õhuklapi reguleerimise juhtimisalgoritm, mille loogikat kirjeldati töö viimases peatükis. Programmi rakendamisel uuritavale ventilatsioonisüsteemile tuleks jälgida kuluarvestite logisid ning võrrelda tulemusi enne ja pärast optimeerimist. Edaspidi, et ventilatsioonisüsteemi veelgi kokkuhoidlikumaks teha, tuleks keskenduda õhutöötlemisprotsesside optimeerimisele.Nimetus Piiratud juurdepääs Jalakäijate ülekäiguradade valgustuse uurimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Sumero, Lilian; Tamm, Tiiu; Marko KuusikArvutustulemustest on näha, et sõidutee- ja ülekäigurajavalgustite korraga hämardamine ei mõjuta silmaga nähtavalt jalakäijate nähtavust ülekäigurajal, kuigi hämardamisel muutuvad valgustiheduste väärtused madalamaks. Seda enam ei ole mõttekas hoida tänavavalgustust väiksema liiklusega ajal täiel võimsusel töös. Valgustite hämardamine aitab säästa energiat ja valgustite eluiga püsib pikem. Paremini on näha jalakäijad ülekäigurajal, mis on valgustatud ülekäigurajavalgustitega. Konfliktpiirkonna järgi valgustatud lisavalgustiteta ülekäigurajal on jalakäijad halvemini nähtavad, kuid seda võiks rakendada madalama valgustusklassiga teedel. Ülekäigurajavalgustitel on vastav valgusjaotus mis on suunatud valgustama ülekäigurada. Sõiduteevalgustitega on raske seda saavutada. Samuti tuleb ülekäigurada lisavalgustitega valgustamisel rohkem esile, mis juhib ka autojuhi tähelepanu sellele, et ees on ülekäigurada. Jalakäijate nähtavust mõjutab tunduvalt see kust kohast jalakäijad teed ületavad. Kui seda teha ülekäiguraja keskelt kus on vertikaalne valgustustihedus 30 luksi on jalakäijad paremini nähtavad. Kui aga ületada teed ülekäiguraja äärest, siis on silmaga märgatav, et jalakäijad pole nii hästi valgustatud. Paigaldades ülekäigurajavalgustid vastavalt Saksamaa organisatsiooni Licht soovitusele 0,5 kuni 1 korda masti pikkust enne ja pärast ülekäigurada tuleb kasutada võimsamaid valgusteid, et saavutada ülekäiguraja keskteljel nõutavad 30 luksi. See tagab, et jalakäijad on ka enne ülekäigurada teed ületades nähtavad. Samas on sellise paigutuse puhul jalakäijad rohkem valgustatud enne ülekäigurada teed ületades kui tehes seda ülekäigurajalt. Teisest küljest tuleb paigaldada võimsamad valgustid ja need tarbivad ka rohkem energiat. Kuna neljarealisel sõiduteel, ohutussaarega ülekäigurajal mõõdetakse vertikaalset valgustustihedust sõidusuunast vaadatuna ainult oma sõidusuunas, siis on vastassuunast teed ületavad jalakäijad halvemini nähtavad. See võib põhjustada avariiolukordi, sest jalakäija ei pruugi ohutussaarel seisma jääda, et veenduda kas mootorsõidukijuht teda märkab. Ülekäigurajavalgustust projekteerides peaks arvestama, et jalakäijad oleks ülekäigurajal piisavalt valgustatud, kuid lahendus oleks siiski säästlik ja ei tohiks häirida ümberkaudseid elanikke. Tuleb jälgida liiklussagedust ja kas piirkond on raskendatud nägemisväljaga. Pole otstarbekas kasutada kõikjal sama lahendust, sest see ei pruugi erinevates olukordades samu tulemusi anda.Nimetus Piiratud juurdepääs Madalpinge elektripaigaldise projekteerimine hajaasustuspiirkonnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Männisalu, Anti; Nukki, Rene; Margus LeosteLõputöö käigus projekteeriti madalpingepaigaldise elektriprojekt. Hoone elektriline lahendus on tehtud kehtivate normide, seaduste ja standardite alusel. Töö alguses vaadeldi erinevaid elektriseadmeid ning lahendusi, mis on möödapääsmatud osad elektriprojekti koostamisel. Ülevaade anti maapiirkondades põhilisest majasisestusest, erinevatest juhistikusüsteemidest, üksikelamutel enamlevinud maandusviisist, erinevatest kaitselüliti- ja liigpinge liikidest. Töö teises osas anti ülevaade lõputöö objektiks olevast üksikelamust, milline ja kuhu ehitatakse ning kuidas paigaldatakse erinevad elektrilised osad. Välja toodi, millist tüüpi kaitseaparaate kasutatakse, milline peab olema maanduspaigaldis, erinevate kaablite valik ning nende paigaldamine, lülitite ja pistikute paigaldusviisid ja jõuseadmete elektrivarustuse osa. Samuti määrati ära, kus paiknevad valgustid. Kuna projekt on valminud siis võib lugeda püstitatud eesmärgid on täidetud. Edasisteks tegevusteks on ehitustöödega alustamine.Nimetus Piiratud juurdepääs Elektrilise formula student võistlusauto FEST17 laadimissüsteem(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Jürgenstein, Siim; Saarts, Samo; Rainer LepikFEST17 puhul projekteeris lõputöö autor tudengivormeli sarja reeglitele vastava laadimissüsteemi elektrilise ja mehaanilise osa. Selleks tuli tutvuda meeskonna poolt projekteeritud eelnevate aastate süsteemidega ning nende puudujääkidega. Lisaks uuriti, mis süsteemid vastutavad FEST17 akuseadme elektrilise halduse eest ning kas neid tuleb kaasata ka laadimissüsteemi projekteerimisse. Akuseadme meeskonnalt tuli uurida, mis viisil on omavahel ühendatud akuelemendid ning akumoodulid, et valida laadimissüsteemi komponendid. Elektrilise osa all projekteeriti elektriskeem ning valiti välja põhilised komponendid vastavalt akuseadme ehitusele ning sarja reeglitele. Elektriskeemid jagunesid kahte gruppi, milleks on peaahel ja juhtahel. Mõlematesse skeemidesse on paigutatud ka vajalikud komponendid, millega süsteemi olekut lülitatakse ning jälgitakse. Turvalisuse huvides on täiustatud laadimissüsteemi ahelaid vastavate kaitseaparaatide ning turvaahelatega. Toiteploki valikul oli võeti arvesse seda, et oleks võimalik juhtida erinevaid väljundparameetreid läbi CANopen võrgu. Toiteploki valimise käigus selgus, et Tallinna meeskonna süsteemile sobivaid valikuid on väga vähe. Mehaanilise osa projekteerimisel lähtuti valitud toiteploki mõõtmetest ning eelnevatel aastatel välja tulnud puudujääkidest. FEST17 laadimissüsteemi kärule projekteeriti uus ning täiustatud pidurisüsteem ning muudeti pööravate rataste asukohta esiteljelt tagateljele. Lisaks valiti välja materjalid, millest uus käru toota. Materjalide valikul lähtuti sellest, et meeskonnal on aegade jooksul üle jäänud väga palju jääke ning oleks võimalik need käru ehitamisel ära kasutada. Viimase osana on koostatud tabel komponentidest ning materjalidest, mis on vaja meeskonnal laadimissüsteemi ehitamise puhul vaja osta, ning mis on nende hetkelised maksumused. Laadimissüsteemi maksumust on oluline teada sellepärast, et juhul kui peale lõputöö valmimist finantsiline seis paraneb, oleks teada kui suure kulutusega on tegemist. Järgnevate aastate puhul on võimalik jätta samaks suur osa FEST17 laadimissüsteemist ning täiustada seda ainult uute sarja reeglimuutuste selgumisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Kalev SPA elektrivarustuse lahendamine kolme sisendi baasil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Talvik, Hendrik; Nukki, Rene; Margus LeosteLõputöö raames osaleti Contactus AS poolt tehtava Kalev SPA elektripaigaldise põhiprojektis. Kalev SPA elektrivarustus tuli viia vastavusse uue olukorra nõudlusele. Töö esimeses osas anti ülevaade tänapäevasest elektrivarustusest tervisekeskustes, mille alla kuulus üldnõuded ja standardid ning elektrivarustus Laulasmaa spaa- ja konverentsihotelli näitel, kus oli elektrivarustus lahendatud kahe sisendi ja ristlülituse baasil. Töö teises osas anti ülevaade Kalev SPA hotelli ja veekeskuse minevikust, olevikust ja tulevikust ning analüüsiti olemasolevat lahendust, mille tulemusel leiti, et algselt oli elektrivarustus lahendatud kahe Elektrilevi OÜ toitefiidri baasil, kuid kuhu hiljem lisandus ühe toitefiidriga hoonesisene alajaam ning kus Elektrilevi OÜ 1. toitefiider välja lülitati ning toitefiidri kaabel lahti ühendati, muutes süsteemi selliselt, et põhitarbimine hakkas toimuma läbi hoonesisese alajaama toitefiidri ning reservtarbimine jäi Elektrilevi OÜ 2. toitefiidri peale. Töö kolmandas, kõige olulisemas osas leiti elektrivarustuse lahendus kolme sisendi baasil, mille saavutamiseks koostati elektrotehnilised arvutused lühisvoolude, pingelangude ja selektiivsuse kohta ning koostati võrdlusanalüüs projekteeritava ja olemasoleva lahenduse vahel. Lisaks analüüsiti erinevate energiapakkujate pakkumisi, kuna uue lahendusega oli tekkinud võimalus valida erinevate pakkujate vahel, mille tulemusel leiti, et Pakkuja 1 pakkumine oli pea 4000 eurot odavam, kui Pakkuja 2 oma. Töö tulemusel leiti kõige optimaalsem lahendus, mis tagab uue olukorra nõudluse ning hilisema lisamisvõimaluse, efektiivsema rikkekindluse erinevate tarbimisrežiimide näol ning võimaluse valida erinevate energiapakkujate vahel, et tagada soodsaim hind. Projekteeritava lahenduse puhul on tegu lahendusega, mida on võimalik tulevikus rakendada ka teiste samasuguste elektrivarustusega hoonete juures, mis loob võimaluse valida erinevate toitefiidrite ja energiapakkujate vahel.Nimetus Piiratud juurdepääs Laevade elektri- ja automaatikakilpide erinõuete kogumi koost AS HEET tehase näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Višnjakov, Artjom; Rand, Olev; Lauri SternLõputöö püstitatud eesmärgiks oli koostada praktiline kogum nõuetest laevade elektri- ja automaatika kilpide koostele AS HEET madalpinge tehase töötajatele. Tehase laienemis plaanidega, ning uute inimeste tööle võtmisega seoses otsustati, et tuleb uuendada, täiendada ja korrektselt vormistada olemasolevaid juhendeid, millised käsitlevad merenduses kasutatavaid kilpe. Lähtuvalt sellest oli peamiseks eesmärgiks siduda tehase oskustööliste kogemusi ning laiendada teadmisi laevanduses kasutatavate standarditega. Lõputöö raames kilpide paigaldatava süsteemist aru saamiseks käsitleti laevade elektrijaotust süsteeme, kus kirjeldati kõrge- ja madalpingesüsteeme ning kus toodi välja enim kasutatava isoleeritud süsteemi eelised ja puudused. Elektri- ja automaatikakilpide otstarbe kohase ning vajaliku konstruktsiooni väljaselgitamiseks uuriti laevu kui paigalduskeskkonda. Kirjeldati selliseid keskkonnategureid nagu temperatuur, vibratsioon, niiskus, elektrimagnetiline ühilduvus, kiirendus ning ka teisi parameetreid, millised on seotud laevadega. Töö lõpuosas pöörati tähelepanu laevade kilpide koostete nõuetele. Peatükk on jaotatud neljaks põhiliseks osaks – kilbi korpust, juhtmestamist, seadmestamist ning puudutavatele osadele markeeringute kandmist, kus igaühes kirjeldati standardites olevaid nõudeid ning AS HEET tehase kogenud töötajate teadmistest saadud lisaoskusi montaažitöödes. Lõputöö tulemuseks on informatsioonikogum, milline on kasulik AS HEET madalpinge tehase tootmis-, kontrolli- ja müügiosakonna töötajatele, kes laieneva tootmise tõttu tegelevad üha enam laevade elektri- ja automaatikakilpidega ning muude seotud süsteemidega.Nimetus Piiratud juurdepääs Re-tsirkulatsioonifiltri elektri- ja automaatikasüsteemide projekteerimine AS Toftan näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Vellmann, Erki; Saarts, SamoLõputöö raames projekteeris töö autor AS Toftan tellitud re-tsirkulatsioonifiltri elektri- ja automaatikaprojekti, mis said lahendatud võimalikult töökindlad, põhjendatud ja säästlike lahendusi kasutades. Töö raames harutati kaks elektri- ja automaatikaprojekti pisikesteks osadeks, toodi välja kuvatõmmised ahelatest, sõnastati ahelate tööpõhimõtted, põhjendati materjalide valikut ja kontrolliti põhjalikult kaablite ning seadmete puhul tehtud valikut. Tähelepanu on pööratud materjalide sobivusele projekteeritud keskkonda, kaablite lubatud suurimale koormusvoolule ja seadmete kaitseastmetele. Elektri- ja automaatikasüsteemide projekte koostades kasutas autor CADS Planner Electric tarkvara, mis on väga hea funktsionaalsusega ja teeb taoliste projektide koostamise käepäraseks. Autor õppis tarkvara kasutama Tallinna Tehnikakõrgkooli loengute raames. Kahe re-tsirkulatsioonifiltri elektri- ja automaatikasüsteemide projekti analüüsimine ja võrdlemine aitas töö autoril paremini mõista süvitsi süsteemide toimimist. Tehtud töö aitas tõsta projekteerimistööde kvaliteeti ettevõttes Nortec OÜ, mis tähendab seda, et järgmiste projektidega on tagatud parem ettevalmistus ja väiksem või olematu eksimiste arv. Kahte re-tsirkulatsioonifiltri süsteemi elektri- ja automaatikaprojekti analüüsides leidis autor vaid üksikud näpuvead, mis said loomulikult parandatud. Lisaks on väga oluline peale seadme käivitamist projekti valmimises osalenute poolt tehtud muudatused oleksid joonistele sissekantud. Tänu sellele jäävad re-tsirkulatsioonifiltri kilpi viimased joonised ja see lihtsustab masina hooldust, käitu ja remonti. See võimaldab ka kohalikel elektritööde ettevõtjatel seadme juures töid arusaadaval moel teostada. Kokkuvõtteks võib öelda, et töö autor sai lõputöö raames kasutada omandatud elektrialaseid teadmiseid ja töö valmides omandati juurde edaspidiseks vajalike praktilisi teadmiseid ja kogemusi. 1066EK1 ja 1079EK1 elektri- ja automaatikasüsteemide projekteerimise õnnestumisele viitab ka see, et mõlemad re-tsirkulatsioonifiltrid töötavad tänasel päeval ilma probleemideta.Nimetus Piiratud juurdepääs kõrgepinge-impulsstrafo toiteallika ja kõrgepingemuunduriga testmooduli projekteerimine ess-i prootonikiirendile(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Sepp, Sixten; Joller, Jüri; Heljut KaldaToiteallika ja kõrgepingemuunduriga testmooduli projekteerimisega kõrgepinge-impulsstrafole oli tegemist osaga väga olulisest ja tulevikku suunatud projektist. Seetõttu kaasnes tööga suur vastutus ning vajadus mõista süsteemi tervikuna. Tehniline ülesande täitmine osutus keerukaks ja töömahukaks, kuna toiteallikas pidi tekitama suure võimsusega vahelduvpinge impulsse, mis koormavad kogu süsteemi. See omakorda vajas kõikide komponentide läbimõeldud valikut ja nendevahelist koostööd. Tehnilises ülesandes nõutud parameetrite ja lainekujude ning kohustuslike elektrotehniliste standardite järgi valmis ESS-i prootonikiirendi impulsstrafole toiteallika ja kõrgepinge testmooduli projekt.Nimetus Piiratud juurdepääs Energiasalvesti mudel elektrilisele õhusõidukile(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Lusmägi, Tõnis; Nukki, René; Tavo KangruLõputöö raames osaleti Tallinna Tehnikakõrgkooli mehaanikateaduskonna elektrilise motoparaplaani projektis. Motoparaplaan vajas energiaallikat. Energiaallikaks planeeriti silindrilistest liitium-ioonelementidest koosnev energiasalvesti, mille peamine eesmärk on varustada elektriga õhusõiduki välisrootoriga püsimagnet-sünkroonmootorit. Lõputöö teemaks valiti „Energiasalvesti mudel elektrilisele õhusõidukile“. Modelleerimisega on energiasalvesti projekteerimine korratav tegevus ning kohaldatav teistele elektrisõidukitele ja akuelementidele. Tulemus: motoparaplaanile projekteeriti energiasalvesti, mis tagab õhusõiduki välisrootoriga püsimagnet-sünkroonmootorile pideva mehaanilise võimsuse 4000 W, kestusega 23 minutit. Selle kestusaja jooksul saab motoparaplaaniga teha kaks lendu ning tõusta mõlemal korral vähemalt 600 meetri kõrgusele maapinnast. Hüpotees: Mootori andmete, akuelemendi andmete ja süsteemi töökestuse põhjal on võimalik modelleerida optimaalse elementide koguse ja -asetusega energiasalvesti. Koostati energiasalvesti põhimõtteskeem ning uuriti ICR18650-26F liitium-ioonelementide andmelehti. Mootori andmete, elemendi andmete, süsteemi kasuteguri ja -töökestuse põhjal koostati mudel. Modelleerimiseks kasutati elementide põhiparameetrite valemeid. Mudel sisestati programmi PTC MathCad 15.0. Püsitatud hüpotees leidis osaliselt tõestust. Lisaks mootori ja elemendi andmetele peab arvestama kasuteguritega. Mudel on praktiliselt kasutatav, kohaldatav teistele elektrisõidukitele ja elementidele. Mudelit on võimalik laiendada mitme mootoriga süsteemidele ja pikemale tühjendamisajale. Töö tulemusena valmisid: • energiasalvesti mudel elektrilisele õhusõidukile; • motoparaplaani elektriskeem; • korpusesse integreeritud energiasalvesti 3D-joonis. Lõputöö tulemustele toetudes tehakse järgnevad ettepanekud: • tutvustada projekti meeskonnale ja teistele asjast huvitatud osapooltele töö tulemusi; • rakendada mudelit LiPo elementidel; • keskenduda tulevastes uuringutes energiasalvestite haldus- ja tugisüsteemidele; • uurida energiasalvestite ning korpuste tööstusdisaine ja patente.