Lõputööd (ET)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/46

Sirvi

Sirvides Lõputööd (ET) Autor "Brindfeldt, Brindfeldt" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    AS Läätsa kalatööstuse päikeseelektrijaama planeerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kaspar, Veskus; Brindfeldt, Brindfeldt; Priit Pikk
    Taastuvate energiaallikate kasutamine on Eestis järjest populaarsem. Esmalt annab see suurepärase eelise kasutada keskkonnasõbralikku tootmisprotsessi. Teisalt võimaldab taastuvenergia kasutamine kulutusi optimeerida just praeguse suure konkurentsi kontekstis, sest tööstuses moodustab energiahind märkimisväärse osa lõpptoodangu maksumusest. Päikeseelektrijaam võimaldab peamiselt kolmel tarbijate grupil optimeerida kulutusi või pöörata see protsess tasuvaks investeeringuks. Need on eratarbijad, tööstused või investeerigu huvilistele mõeldud projektid. Päikesepaneelide turg on viimastel aastatel kahekordselt suurendanud enda turumahtu. Turumahu kasvule on kaasa aidanud päikesepaneelide hinna lineaarne langus. Töö eesmärgiks oli seatud probleemidele lahenduste optimaalsete lahenduste leidmine. Päikeseelektrijaama lahenduste leidmiseks kasutati PV*SOL Premium simulatsiooni tarkvara, millega on võimalik esitada adekvaatseid tulemusi. Lõplik lahenduse valik baseerus tasuvusaja ja investeeringu maksumusel tasuvusperioodi kohta. Lõputöö esimeses osas kirjeldati AS Läätsa Kalatööstuse hetkeolukorda. Selles sisaldus hinnang Läätsa piirkonna ilmastikutingimustele, sest need mõjutavad otseselt päikesepaneelide efektiivsust ja võimaldavad kirjeldada enim mõju avaldavaid parameetreid. Selgus, et Läätsa piirkonnas on väga head tingimused päikeseelektrijaama rajamiseks, sest Läätsas on väga palju päikesepaistelisi päevi aasta lõikes, suur päikesekiirguse hulk ning keskmisest tuulisem. Esimeses osas toodi välja elektrivõrgu ja tarbimise hetkeolukord ning Elektrilevi OÜ-ga liitumise võimalused. Võrguga liitumise ja tarbimise seisukohast oli mõistlik rajada päikeseelektrijaam võimsusega 367 kW, ilma akupanka arvestamata. Töö teises osas selgitati erinevaid päikeseelektrijaama tüüpe selgitamaks milline neist on sobivaim AS Läätsa Kalatööstuses. Parimaks valikuks osutus hübriid päikeseelektrijaam, sest see vastab kõigile nõudmistele, mida on vaja AS Läätsa Kalatööstuses täita. Paneelide valikus osutus kõige kuluefektiivsemaks polükristalliline paneel. Monorkristallse paneeli hind on kõrgem ning temperatuuri kasvades võib isegi monokristallne element olla vähem efektiivne. Lisaks võrreldi teises osas erinevaid salvestustehnoloogiaid, mille tulemusena selgus, et kõige kasulikum on rajada elektrokeemiline salvestus, sest selle energiat saab kõige lihtsamini juhtida ja süsteemiga integreerida. GEL pikaeluea akud olid võrdluses olevatest elektrokeemilistest akudest kõige kuluefektiivsemad. Euro kohta sai kõige enam GEL pika eluea akudega teostada laadimise- ja tühjenemistsükleid. Lõputöö kolmandas osas koostati AS Läätsa Kalatööstuse optimeeritud päikeseelektrijaam. Valiti päikeseelektrijaama võimsused analüüsides investeeringu maksumust tasuvusaasta kohta. AS Läätsa Kalatööstuse Päikeseelektrijaamas on kõige optimaalsem 420 kW võimsusega võrguinverterite kasutus, 300 kW suurune akupank ning 90 kW inverter/laadija. Võrguinverterite võrdluses võeti arvesse enim kasutatavad seadmed, milles kõige efektiivsemad on Huawei 30 kW ja 15 kW. Inverter/laadijate võrdluse tulemusena selgus, et Victron Energy Quattro 10 kW seadme kasutamine on majanduslikult kõige efektiivsem. Töö kolmandas peatükis käsitleti päikesepaneelide kinnituslahenduste valikut võrdluste teel, kus kuluefektiivseim katusekinnitus on Ambivolt lahendus. Päikeseelektrijaama maapargi planeeringu osas on kõige suurem elektrienergia toodang olukorras, kus ridade omavaheline vahe on 8 m. Reavahe üle kaheksa meetri põhjustab pargi ridade nihkumist liialt lähedale varjutust tekitavatele objektidele. Kolmandas osas on välja toodud süsteemi tööpõhimõtted ja tasuvusarvutused. AS Läätsa Kalatööstuse päikeseelektrijaama tasuvusperiood on 11 aastat. Pärast 11. aasta möödumist muutuvad rahavood positiivseks. Kõige kasumlikum on toodetud päikeseenergia ise ära tarbida, mitte seda müüa tagasi elektrivõrku. Lõputöö autorile pole teadaolevalt Eestis ükski haridusasutus selliselt probleemi kajastanud ega selleks sarnaseid analüüse teostanud. Töö koostamise käigus lähtuti suures osas PV*SOL Premium tarkvaraga saadud tulemustest. Ilmastiku tingimustena kasutab PV*SOL MeteoSyn andmebaasi. Autori tööalaste ülesannete jätkumisel ettevõttes on autori soov teostada antud päikeseelektrijaama ehitus.