Lõputööd (ST)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/38

Sirvi

Sirvides Lõputööd (ST) Autor "Blinnikova, Ilona" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Sotsiaaltöö eripära vanausuliste kogukonnas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-05) Blinnikova, Ilona; Mitendorf, Airi
    Käesolevas lõputöös keskendutakse religiooni rollile inimeste elus vanausuliste kogukonna näitel ja vastastikku mõjule kogukonna ja sotsiaaltöö vahel. Töö eesmärk on mõista vanausuliste tajutud positsiooni Eesti ühiskonnas ja kirjeldada sotsiaaltöö eripära vanausuliste kogukonnas. Vanausuliste tulek Peipsi järve äärde oli seotud 1666 aasta kirikulõhega Venemaal. Peipsi rannik asustati umbes kolme sajandi jooksul, mitme lainega. Vanausuliste tulek Eestisse toimus vaikselt ja loomulikul teel. Nende peamine eesmärk oli säilitada omad traditsioonid ja elada rahus. Tänapäeval elavad vanausulised peamiselt neljas keskuses: Mustvee linnas ja sellega piirnevas Raja külas, Kallaste linnas, Kolkja-Kasepää-Varnja tänavakülades ning Piirissaare külades. Nendes piirkondades tööpuuduse tõttu rahvastiku arv pidevalt väheneb. Kasvab eakate osakaal, kelle probleemide lahendamine nõuab sotsiaaltöötajalt mitte ainult kitsast ametialast, vaid ka kultuurilist kompetentsust, sest just vanem elanikkond püüab säilitada religioossed traditsioone. Lõputöö teoreetiliseks aluseks on sotsiaalne konstruktivism, mille kohaselt sotsiaaltöö on sotsiaalselt konstrueeritud tegevus. 20. sajandi lõpus hakati regioonide ja kogukondade suhtes kasutama konstruktivistlikku lähenemisviisi, mis tähendab, et regioon/kogukond ei ole lihtsalt staatiline reaalsus, vaid elav nähtus, mille inimesed on loonud, kasutanud, muutnud ja arendanud. Uuringu viidi läbi Peipsi ääres. Uurimustöö viidi läbi kvalitatiivsel metoodikal, 12.2020 -03.2021 poolstruktueeritud intervjuude läbi. Intervjueeriti 5 sotsiaaltöötajat ja 5 vanausuliste kogukonna esindajat. Selgus, et kuigi piirkonna probleemid on suuresti sarnased kogu Eesti ääremaade probleemidega, mõned nendest - nagu tööpuudus ja sellest tingitud rahva äravool, rahvastiku vananemine piirkonnas ja käega löönud inimeste osakaalu kasv - on Peipsiäärses piirkonnas eriti teravad. Kõik sotsiaaltöötajad pidasid oluliseks inimeste abistamist sõltumata nende usulistest veendumustest ja pidasid tähtsaks kultuuritundlikkust Kuid mõned ei osanud välja tuua oma töös eripära, mis oleks seotud vanausuliste kogukonnaga. Nii sotsiaaltöötajad kui vanausulised pidasid piirkonna suurimaks sotsiaalseks probleemiks tööpuudust, mis põhjustab materiaalseid raskusi, inimeste lahkumist, alkoholismi ja vaimse tervise häireid. Kohaliku omavalitsuse juhtkonna pidev vahetus takistab usalduse tekkimist kohaliku võimu vastu. Vanausulised üritavad säilitada oma kultuuri, traditsioone. Kuid nad on täiesti päri, et vanausuliste kogukonna kultuur on hääbumas. Kõik vanausulised pidasid sotsiaaltöötaja ametit väga oluliseks ja ootavad sotsiaaltöötaja poolt: • sotsiaalosakonna töö ja struktuuri arusaadavamaks muutumist, • vanausuliste kultuuri paremat tundmist, • paremat inimeste tundmist, • sotsiaalalase informatsiooni paremat kättesaadavust, • suuremat panust ja kogukonna elus osalemist, kui seda nõuab sotsiaaltöötaja ametijuhend. Autor on seisukohal, et praegu vanausulisi piirkonnas pigem aktsepteeritakse kui paratamatust, küll valdavalt austatakse nende kultuuri ja traditsioone, kuid paljudel puudub mõistmine, mis on nende traditsioonide taga.