Sotsiaaltöö eripära vanausuliste kogukonnas

Käesolevas lõputöös keskendutakse religiooni rollile inimeste elus vanausuliste kogukonna näitel ja vastastikku mõjule kogukonna ja sotsiaaltöö vahel. Töö eesmärk on mõista vanausuliste tajutud positsiooni Eesti ühiskonnas ja kirjeldada sotsiaaltöö eripära vanausuliste kogukonnas. Vanausuliste tulek Peipsi järve äärde oli seotud 1666 aasta kirikulõhega Venemaal. Peipsi rannik asustati umbes kolme sajandi jooksul, mitme lainega. Vanausuliste tulek Eestisse toimus vaikselt ja loomulikul teel. Nende peamine eesmärk oli säilitada omad traditsioonid ja elada rahus. Tänapäeval elavad vanausulised peamiselt neljas keskuses: Mustvee linnas ja sellega piirnevas Raja külas, Kallaste linnas, Kolkja-Kasepää-Varnja tänavakülades ning Piirissaare külades. Nendes piirkondades tööpuuduse tõttu rahvastiku arv pidevalt väheneb. Kasvab eakate osakaal, kelle probleemide lahendamine nõuab sotsiaaltöötajalt mitte ainult kitsast ametialast, vaid ka kultuurilist kompetentsust, sest just vanem elanikkond püüab säilitada religioossed traditsioone. Lõputöö teoreetiliseks aluseks on sotsiaalne konstruktivism, mille kohaselt sotsiaaltöö on sotsiaalselt konstrueeritud tegevus. 20. sajandi lõpus hakati regioonide ja kogukondade suhtes kasutama konstruktivistlikku lähenemisviisi, mis tähendab, et regioon/kogukond ei ole lihtsalt staatiline reaalsus, vaid elav nähtus, mille inimesed on loonud, kasutanud, muutnud ja arendanud. Uuringu viidi läbi Peipsi ääres. Uurimustöö viidi läbi kvalitatiivsel metoodikal, 12.2020 -03.2021 poolstruktueeritud intervjuude läbi. Intervjueeriti 5 sotsiaaltöötajat ja 5 vanausuliste kogukonna esindajat. Selgus, et kuigi piirkonna probleemid on suuresti sarnased kogu Eesti ääremaade probleemidega, mõned nendest - nagu tööpuudus ja sellest tingitud rahva äravool, rahvastiku vananemine piirkonnas ja käega löönud inimeste osakaalu kasv - on Peipsiäärses piirkonnas eriti teravad. Kõik sotsiaaltöötajad pidasid oluliseks inimeste abistamist sõltumata nende usulistest veendumustest ja pidasid tähtsaks kultuuritundlikkust Kuid mõned ei osanud välja tuua oma töös eripära, mis oleks seotud vanausuliste kogukonnaga. Nii sotsiaaltöötajad kui vanausulised pidasid piirkonna suurimaks sotsiaalseks probleemiks tööpuudust, mis põhjustab materiaalseid raskusi, inimeste lahkumist, alkoholismi ja vaimse tervise häireid. Kohaliku omavalitsuse juhtkonna pidev vahetus takistab usalduse tekkimist kohaliku võimu vastu. Vanausulised üritavad säilitada oma kultuuri, traditsioone. Kuid nad on täiesti päri, et vanausuliste kogukonna kultuur on hääbumas. Kõik vanausulised pidasid sotsiaaltöötaja ametit väga oluliseks ja ootavad sotsiaaltöötaja poolt: • sotsiaalosakonna töö ja struktuuri arusaadavamaks muutumist, • vanausuliste kultuuri paremat tundmist, • paremat inimeste tundmist, • sotsiaalalase informatsiooni paremat kättesaadavust, • suuremat panust ja kogukonna elus osalemist, kui seda nõuab sotsiaaltöötaja ametijuhend.

Autor on seisukohal, et praegu vanausulisi piirkonnas pigem aktsepteeritakse kui paratamatust, küll valdavalt austatakse nende kultuuri ja traditsioone, kuid paljudel puudub mõistmine, mis on nende traditsioonide taga.

This thesis focuses on the role of religion in people’s lives, following the example of the Old Believers community, and the interaction between the community and social work. The aim of the thesis is to understand the Old Believers’ perceived position in Estonian society and to describe the distinctive features of social work in their community. The arrival of Old Believers on Lake Peipus was connected with the schism of 1666 in Russia. The shoreline of Lake Peipus was inhabited for around three centuries, by several waves. The Old Believers arrived in Estonia in a quiet and natural manner. Their main goal was to preserve their traditions and live in peace. Today, the Old Believers primarily live in four centres: in the town of Mustvee and the village of Raja adjacent to it, the town of Kallaste, the street villages of Kolkja-Kasepää-Varnja and the villages of Piirissaar. The population decreases steadily in these regions due to unemployment. The proportion of elderly people is growing, and social workers need not only professional but also cultural expertise to solve their problems, as it is the elderly residents who are trying to preserve religious traditions. The theoretical basis of the thesis is social constructivism, according to which social work is a socially constructed activity. At the end of the 20th century, a constructivist approach was adopted with regard to regions and communities, meaning that a region/community is not merely a static reality, but a living phenomenon that people have created, used, changed and developed. The research was carried out in the area alongside Lake Peipus. The research was conducted using a qualitative methodology, semi-structured interviews were conducted with five social workers and five representatives of the Old Believer community from December 2020 to March 2021. It became evident that although the problems of the region are largely similar to those elsewhere in the peripheral areas of Estonia, some of them – such as unemployment and the consequent population decrease, the ageing population of the region and the increasing proportion of people who are affected – are particularly acute in the region adjacent to Lake Peipus. All the social workers considered it important to help people irrespective of their religious beliefs in addition to cultural sensitivity, but some of them could not identify any particular features in their work that are connected to the community of Old Believers. Both the social workers and the Old Believers regarded unemployment as the greatest social problem in the region, which leads to material hardship, alcoholism and mental health disorders and forces people to leave the region. The constant changes in the leadership of the local government prevent the development of trust towards local authorities. The Old Believers try to preserve their culture and traditions. However, they fully agree that the culture of their community is fading away. All of the Old Believers considered the occupation of a social worker very important and expect the following from social workers: • for the work and structure of the social welfare board to become more comprehensible; • greater knowledge of the distinctive features of their culture; • a better understanding of people; • improved availability of information concerning social work; • a greater contribution to and participation in the life of the community than is required in the job description of a social worker. The author is of the opinion that the Old Believers are currently accepted as an inevitable part of the region. Their culture and traditions are mostly treated with respect, but many people lack the understanding of what lies behind these traditions.