IA visitors
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides IA visitors Autor "Hamburg, Anti" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse peremajade energiatõhususe analüüs ja renoveerimise ettepanekud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tarvis, Anno; Hamburg, AntiJärgneva lõputöö eesmärkideks oli hinnata Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse peremajade sisekliima olukorda, analüüsida hoonete energiatõhusust ning teha ettepanekud renoveerimistöödeks. Objekt valiti seetõttu, et Pärnu linnavalitsuse andmetel on ruumid talvel külmad ja ülalpidamiskulud kõrged ning põhjused ei ole selged. Uurimistöö meetoditeks on sisekliima mõõtmised, dünaamiliste energiasimulatsiooni mudelite koostamine programmis IDA Indoor Climate and Energy 4.8 ja kohapealsed vaatlused. Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskus koosneb kuuest peremajast ja ühest tegelusmajast. Hoonetele väljastati ehitusluba 2009. aastal kui Eestis kehtis määrus nr. 258 „Energiatõhususe miinimumnõuded“. Käesolevas töös leitakse A-tüüpi peremajale energiatõhususarv määruse nr. 258 standardkasutuse alusel, et võrrelda seda miinimumnõuetega. Lisaks arvutatakse energiatõhususarv tänapäevaste nõuetega ning võrreldakse tegeliku tarbimisega. 2019. aasta lõpus renoveeriti osaliselt kaks A-tüüpi peremaja. Autor analüüsib käesolevas töös teostatud renoveerimistööde tasuvust ning pakub välja omapoolsed mõistlikud ettepanekud muudatuste tegemiseks. Lähteandmeteks on uurimistöös hoonete projektdokumentatsioon ja soojusenergia tarbimisandmed aastatel 2017-2019. Sisekliima mõõtmiste tulemusena selgus, et siseõhu temperatuur ruumides oli ebastabiilne, mille põhjuseks võib olla valesti reguleeritud küttegraafik või hoonete halb soojapidavus. Süsihappegaasi sisaldus oli ühes peremaja magamistoas 77% mõõdetud ajast üle normi, mis viitab ruumide halvale ventilatsioonile. Ilmselt samal põhjusel kasutatakse ka ruumide tuulutamiseks akende avamist. Ventilatsiooni õhuvooluhulkade mõõtmisel selgus, et süsteem on tasakaalust väljas. Peremajade õhulekketestidel saadi tulemuseks 4,9 m3/(hm2), mis on pigem halb tulemus. Termopiltidelt on näha, et suurimad lekkekohad on välisseinte ja katuslae liitumised. Arvutustes saadi A-tüüpi peremaja energiatõhususarvuks 2008. aasta nõuete ja standardkasutuse järgi 203 kWh/(m2a), mis on tunduvalt suurem kui sellel ajal maksimaalne lubatud 180 kWh/(m2a). Kuigi 2019. aasta standardkasutuse järgi oleks A-tüüpi peremaja energiatõhususarv 179 kWh/(m2a), siis vahepeal on muutunud arvutamise metoodika ning piirväärtused ei luba seda vanade tulemustega võrrelda. Arvestada, et suurim lubatud sellisele hoonele oleks hetkel kehtivate nõuetega 120 kWh/(m2a), võib öelda, et A-tüüpi peremaja ehitamine ei oleks aastal 2020 lubatud. Loa saamiseks tuleks kindlasti vähendada piirdekonstruktsioonide soojusläbivust. Kaalutud energiaerikasutuse tulemuseks saadi 191 kWh/(m2a), mis näitab, et tegelik tarbimine on ilmselt A-tüüpi peremajas veel suurem, aga täpsete tarbimisandmete puudumisel ei saa seda käsitleda faktina. 2019. aasta lõpus renoveeriti osaliselt kaks A-tüüpi peremaja. Tuginedes sisekliima mõõtmistulemustele ning tööde maksumusele, hindab käesoleva töö autor teostatud renoveerimist mittetasuvaks. Järgnevateks muudatusteks Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuses soovitab uurimistöö autor esmajärjekorras kontrollida ja vajadusel reguleerida küttegraafikut, paigaldada peremajadesse soojamõõtjad ning tasakaalustada ventilatsioonisüsteemid. Lisaks tuleks kindlasti avada peremajades probleemsete piirdekonstruktsioonide liitekohad, need korralikult tihendada ja vajadusel soojustada.