IA visitors

Permanent URI for this collection

Browse

Recent Submissions

Now showing 1 - 5 of 23
  • Item
    Open Access
    Kolmefraktsioonilise vibrosõela tugikonstruktsiooni projekteerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-12) Roov, Kaspar; Tiidemann, Mart
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli projekteerida tugikonstruktsioon Spaleck Flip-Flow 3d Combi Screen kolmefraktsioonilisele vibrosõelale. Vibrosõel on osa jäätmete purustus- ja sorteerimisliinist, mis hakkab käitlema ehitus- ja lammutusjäätmeid. Konstruktsiooni projekteerimiseks tutvuti tehtud lahendustega ning otsutati, et konstruktsioon projekteeritakse HEB taladest, mis ühendatakse omavahel horisontaal- ja diagonaaltugedega. Kuju leidmiseks loodi esmane traatmudel. Seejärel asuti talasid dimensioneerima. Vertikaalsete talade dimensioneerimiseks kasutati talale mõjuvat paindemomenti, millele lisati konstruktsiooni algkõverusest tulenev horisontaalne jõud ning tala vastupandumomendiks arvutati 59.2 cm3. Vertikaaltaladeks valiti HEB140 tala, mille vastupanumoment nõrgemas sihis oli 79 cm3. Seejärel teostati kontrollarvutus nõtkele, kus leiti tala maksimaalne nõtkekandevõime. Leitud nõtkekandevõime 118456 N oli suurem talale mõjuvast vertikaaljõust 54700 N ning tala sobis. Järgnevalt joonestati konstruktsioon SolidWorks keskkonnas nõrgestatud mudelina HEB120 taladest, et geomeetriast tulenevad muutused kergemini märgatavad oleks. Seejärel asuti kuju optimeerima. Kuju optimeerimiseks kasutati ANSYS keskkonda, milles arvutati läbi mudeli erinevad konfiguratsioonid ning leiti kõige suurema omavõnkesagedusega ehk kõige jäigema geomeetriaga mudel. Vältimaks konstruktsiooni resonantsi sattumist leiti seadme töösagedusest 11.33 Hz tulenevalt konstruktsioonile lubatud omavõnkesagedused. Lubatud vahemikeks oli 15.1...18.9 Hz ja 8.1...9.1 Hz. Optimeeritud kujuga konstruktsiooni omavõnkesagedus oli 13.49 Hz, asendades vertikaaltalad peatükis 3.2 dimensioneeritud HEB140 taladega ning teostades uus arvutus saadi omavõnkesageduseks 14.9 Hz. Järgnevalt muudeti konstruktsiooni jäigemaks asendades vertikaaltalad HEB160, horisontaaltalad HEB140 ning muutes diagonaaltalades nelikant-toru 80x80x3 torult 80x80x6 toru vastu. Mudeli omavõnkesageduseks tuli 17.17 Hz. Olles leidnud konstruktsiooni lõpliku kuju ja talad, projekteeriti lõpuni kõik sõlmed. Erinevad talad ühendati poltliidetega, selleks keevitati talade otsa plaat, liidet muudeti jäigemaks tugevdusribi kasutamisega. Konstruktsioonis kasutati kinnitusvahenditena M16 8.8 klassi polte. Poltide sobivuse kontrolliks teostati kontrollarvutus kõige ohtlikumale sõlmele - nelikant-torust diagonaali ja vertikaaltala vahel. Leiti poldile mõjuv jõud 703 N ning poldi lõikekandevõime, milleks oli 24120 N. Kuna lõikekandevõime oli suurem, kui mõjuvad jõud, siis M16 poldid sobivad. Sõela kinnitamiseks konstruktsioonile projekteeriti talade otsa taldmik, kuhu sõela tugijalad toetuma hakkavad ning M12 poltidega kinnituvad. Tagamaks keevisliidete sobivus teostati kontrollarvutus kõige ohtlikematele sõlmedele, milleks olid keevisõmblus tala ja alusplaadi vahel ning nelikanttoru keevisõmblus otsaflantsi külge. Leiti keevisõmbluses maksimaalne lubatud pinge, milleks oli 57.7 N/mm2. Pinged mõlemas keevisõmbluses jäid alla lubatu, taldmikul esines maksimaalne pinge 1.2 N/mm2 ja diagonaaltoel 0.5 N/mm2. Majandusarvutustest leiti seadme projekteerimisele kuluv aeg ja ajast tulenev omahind. Projekteerimisele kulus 158 tundi ning projekteerimise hinnaks oli 30 eurot/tund. Omahinnaks kujunes 4740 eurot.
  • Item
    Restricted
    Universaalse väänderaam- parallelogrammi arendamine Meiren lumesahkadele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-12) Sikk, Eduard; Tiidemann, Mart; Renser, Raoul
    Töö raames sai arendatud ette seatud kriteeriumitele vastav universaalne väänderaam- parallelogrammi lahendus. Konkurentidel sarnaseid lahendusi töö käigus läbi viidud uuringu põhjal ei tuvastatud. Arendatud lahendus koosneb kronsteinist, alumisest raamist, ülemistest hoobadest ja vaheraamist. Lisavarustuses on alumine tugevdus ja tõstesilinder, et kasutada väänderaami parallelogrammina. Kronsteinile kinnituvad ülemised ja alumised hoovad (alumine raam), pöördsilindrid ning saha hõlm(ad). Väändemomenti võtab eelkõige vastu alumine raam ning ujuvus on tagatud vardaga, tõstesilindri korral silindri ülemise silmaga. Ülemised hoovad on samasugused (pööratavad) ning nende kinnitamiseks on kasutusel spetsiaalsed äärikuga teljed, mille teise otsa kinnitub laserlõigatud seib. Vaheraam on tehtud jäik ning robustne, eriti on tugevdatud alumised nurgad, kuhu kinnituvad ühelt poolt alumised hoovad ja teiselt poolt masinapoolsed kinnitused. Arendatud lahenduse kriitilistele alamkoostudele sai teostatud ka FEM keskkonnas tugevusanalüüs, mille järgi purunemisi kasutatud jõudude juures ei esinenud. Ülemised ja alumised hoovad on valmistatud Hardox 450 terasest ning ülejäänud konstruktsioon on konstruktsiooniterasest S355. Majandusarvutuste tulemusena on arendatud lahenduse valmistamise hind umbes 1646 EURO, selles ei ole arvestatud arendustegevust ja tõstesilindrit ega hüdraulikat. Arendatud lahenduse joonistekomplekt on koostatud ja tootmisesse suunatud. Esimene prototüüp toodetakse valmis ja katsetatakse ära, siis saab täpsemalt teada, kas uuel lahendusel esineb puudujääke ning kas see on ka tegelikkuses varasematest lahendustest parem.
  • Item
    Restricted
    Joogipurkide valtsimisseadme prototüübi väljatöötamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-12) Vaiksaar, Hans; Šverns, Peter
    Töökäigus projekteeriti kompaktne valtsimise masin, mille tulemusel saavutati ka lõputöös seatud kriteeriumid. Masin suudeti projekteerida selliselt, et tegemist oleks kasutaja ootustele, tehnilistele kriteeriumitele ja tingimustele vastava tootega. Valtsimise masina kavandamisel suudeti täita erinevaid ohutusnõudeid, pakkuda kasutusmugavust ning tagada ka lõpptootele seatud kvaliteedinormid.
  • Item
    Restricted
    Ostuprotsesside automatiseerimine Magnetic MRO AS näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-12) Karp, Kaarle; Niine, Tarvo
    Antud lõputöö peamiseks kirjutamise motiiviks on olnud Magnetic MRO ostuosakonna iganenud infotehnoloogiliste lahenduste võimekus ning vähene automatiseeritus andmete rohkes ostuosakonna töö keskkonnas. Tulenevalt vähesest automatiseerimisest on näha töös ebaefektiivseid tegevusi, mida võiks parendada ja läbi selle töötada kuluefektiivsemalt ning olla turul veelgi rohkem konkurentsivõimelisem. Kuna andmeid ning kandeid, mida materjaliplaneerijad protsessivad, on palju, on näha, et ostuotsused erinevad inimeste lõikes ning sellega kaasnevad tihti suuremad kulutused varuosadele. Kuna seos kulude suurenemisele tuleneb manuaalse töö rohkusest, tuleks seda osa oluliselt vähendada ning rakendada väljapakutud lahendusi. Autor eesmärk oli leida Magnetic MRO jaoks võimalikud automatiseerimise suunad, et neid lähitulevikus rakendada ning läbi selle keerulises ärikeskkonnas võita kuludelt ja lihtsustada materjaliplaneerijate tööd. Kõige olulisem autori jaoks oli leida need töölõigud, kus on just läbi automatiseerimise võimalik võita aega ning vabastada materjaliplaneerijad tegevustest, mis nõuavad palju ressurssi, aga väärtus on madal. Olgugi et väljapakutud parendusettepanekutega ei ole rahaline võit suur, on see siiski tuntav ja mitme arenduse puhul on tasuvuspunkt kindlasti kiiresti saavutatav. Üheks teguriks antud töö kirjutamisel oli töötajate rahulolematus, sest andmete sisestus toimub manuaalselt ning röövib enamuse päevast. Autori eesmärk oli need kitsaskohad kaardistada, leida paremad ning toimivad lahendused ja need rakendada lõputöö tegemise raames või hilisemas faasis. Tänu probleemi esile toomisele ja teadvustamisele juhtkonnas on materjaliplaneerijad rohkem huvitatud automatiseerimisest ning valmis panustama ka ise arendusprojektidesse rohkem aega, et seeläbi tegeleda rohkem väärtustandvate tegevustega ning pakkuda Magnetic MRO klientidele paremat teenust. Lisaks on juhtkonna poolne toetus ja soov näha ostuosakonnas rohkem automatiseeritud tegevusi ning sellega olla ka teistele äriüksustele eeskujuks. Väga tugev konkurents lennunduses sunnib mõtlema, paremate lahenduste peale, mida saaks rakendada ja läbi mille on varude tarnimine kiirem, vähem kulukam ning läbipaistev. Olgugi, et Magnetic MRO on oma hea reputatsiooniga klientide silmis heal kohal ning täna ei ole oht klientide kaotuseks suur, peab koguaeg arenema ning olema konkurentidest sammu võrra eespool. Kuigi arendustegevus ettevõttes on aasta-aastalt kasvanud ning ka IT tugi on paranenud, on siiski ruumi veel kõvasti, et automatiseerimisega olla maailma lennunduse tipus. Läbi automatiseeritud ostutegevuse on kulude juhtimises parem läbipaistvus ning materjaliplaneerijad näevad ka enda tehtud töö viljasid kiiremini ning lisaks võidavad nii kliendid kui ka ettevõte Magnetic MRO üldiselt.
  • Item
    Restricted
    Erinevate tagatissüsteemide rakendamine transiidiprotseduuri korraldamisel Eesti ja Venemaa vahelisel kaubaveol
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-12) Järva, Natali; Mägi, Tõnu
    Töös uuriti Venemaa ja Euroopa (s.h Eesti) kaubandussuhteid ning viimaste aastate kaubavooge. Lisaks analüüsiti tolli ja erinevate transiidiprotseduuride olemust. Eesmärgiga selgitada välja tolli transiidiprotseduur, mille kasutamine on kaupade importimisel Venemaalt Eestisse asjakohasem. Lisaks sooviti leida põhjuseid TIR-protseduuri langusele. EL ja Venemaa teevad jätkuvalt koostööd, kuid kaubaveomahud on langenud. Vähenenud on nii eksport kui import. Põhjusteks võib pidada nafta hinna pidevat kõikumist, Venemaa poolt kodumaise toodangu eelistamist ja erinevaid sanktsioone, mida teineteise suhtes on rakendatud. Aegade jooksul on kaupade importimisel Venemaalt Eestisse populaarseks saanud Ühenduse välistransiidi protseduuri (T1) ja TIR-protseduuri rakendamine. Maksu- ja Tolliameti arvandmestikust selgus, et viimastel aastatel on produktide vedu Eestisse TIR-märkmikuga langenud ja T1-protseduuri kasutamine aina tõuseb. 2017. aastal toodi TIR-märkmikuga Venemaalt tooteid 294 korda. 2020. aastal oli näitaja langenud kümnele kasutamise korrale aastas. Võrreldes 2017. ja 2020. aastat on T1-protseduuri rakendamiste arv toodete importimisel Venemaalt Eestisse kasvanud 9%. Saamaks teada, kas hind on languse põhjuseks koostati näidisvedu. Näidisveo abil arvutati kokku kulud kasutades TIR-protseduuri ja T1-protseduuri. Vedu, mis on teostatud TIR-süsteemis märkmikuga on 27 euro võrra soodsam. Autor otsustas uurida edasi põhjuseid, mis võisid viia Ühenduse välistransiidi protseduuri eelistamiseni. Loetud allikate ja pikaajalise Venemaa suuna veokorraldajaga läbi viidud intervjuu põhjal leiti mitmeid mõjuvaid faktoreid TIR-protseduuri kasutuse vähenemisele. TIR-protseduuri populaarsuse vähenemine on tingitud selle keerukusest, lisaks on süsteemil palju nõudeid ning vedu vajab pikemat planeerimist. TIR-konventsiooniga liitumine on kulukas ja tingimused karmid. Tänapäeval on Venemaalt kaupu importida mugavam Ühenduse välistransiidi protseduuri abil, mille juures määratakse tagatis vastavalt kaubale kehtestatud maksusummale. Käendajaks võib olla Maksu- ja Tolliameti poolt kehtestatud nõudeid täitev kolmas isik. Seevastu TIR-protseduur on rajatud rahvusvahelisele tagatissüsteemile ja iga TIR-vihiku garanteeritavaks maksimumsummaks on 100 000 eurot. Ilmselt on mõjutanud TIR-protseduuri kasutuse langust ka poliitilised konfliktid minevikus. 2014. aastal muutsid Venemaa ja Euroopa Liit teineteise suhtes reegleid. Selle tagajärjel hakkas Venemaa toll nõudma vedajatelt lisatagatist, mis viis transpordiettevõtted olukorda, kus ühe märkmiku kohta nõudis Venemaa toll minimaalselt kaks garantiid. TIR-märkmikuga sai piiri ületada vaid teatud piiripunktides ning firmad pidi tegema mitmeid lisakulutusi. Autori hinnangul on sissejuhatuses seatud eesmärk ning ülesanded täidetud. TIR-süsteemi konkurentsivõime taastamiseks on vajalik selle muutmine ja kaasajastamine. Konventsiooni Halduskomitee võiks kaaluda süsteemiga liitumise reeglite/nõuete leebemaks tegemist, TIR-süsteemi laienemist multimodaalsele veole ja märkmiku täitmise nõude elimineerimist.