IA visitors
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Kolmefraktsioonilise vibrosõela tugikonstruktsiooni projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-12) Roov, Kaspar; Tiidemann, MartKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli projekteerida tugikonstruktsioon Spaleck Flip-Flow 3d Combi Screen kolmefraktsioonilisele vibrosõelale. Vibrosõel on osa jäätmete purustus- ja sorteerimisliinist, mis hakkab käitlema ehitus- ja lammutusjäätmeid. Konstruktsiooni projekteerimiseks tutvuti tehtud lahendustega ning otsutati, et konstruktsioon projekteeritakse HEB taladest, mis ühendatakse omavahel horisontaal- ja diagonaaltugedega. Kuju leidmiseks loodi esmane traatmudel. Seejärel asuti talasid dimensioneerima. Vertikaalsete talade dimensioneerimiseks kasutati talale mõjuvat paindemomenti, millele lisati konstruktsiooni algkõverusest tulenev horisontaalne jõud ning tala vastupandumomendiks arvutati 59.2 cm3. Vertikaaltaladeks valiti HEB140 tala, mille vastupanumoment nõrgemas sihis oli 79 cm3. Seejärel teostati kontrollarvutus nõtkele, kus leiti tala maksimaalne nõtkekandevõime. Leitud nõtkekandevõime 118456 N oli suurem talale mõjuvast vertikaaljõust 54700 N ning tala sobis. Järgnevalt joonestati konstruktsioon SolidWorks keskkonnas nõrgestatud mudelina HEB120 taladest, et geomeetriast tulenevad muutused kergemini märgatavad oleks. Seejärel asuti kuju optimeerima. Kuju optimeerimiseks kasutati ANSYS keskkonda, milles arvutati läbi mudeli erinevad konfiguratsioonid ning leiti kõige suurema omavõnkesagedusega ehk kõige jäigema geomeetriaga mudel. Vältimaks konstruktsiooni resonantsi sattumist leiti seadme töösagedusest 11.33 Hz tulenevalt konstruktsioonile lubatud omavõnkesagedused. Lubatud vahemikeks oli 15.1...18.9 Hz ja 8.1...9.1 Hz. Optimeeritud kujuga konstruktsiooni omavõnkesagedus oli 13.49 Hz, asendades vertikaaltalad peatükis 3.2 dimensioneeritud HEB140 taladega ning teostades uus arvutus saadi omavõnkesageduseks 14.9 Hz. Järgnevalt muudeti konstruktsiooni jäigemaks asendades vertikaaltalad HEB160, horisontaaltalad HEB140 ning muutes diagonaaltalades nelikant-toru 80x80x3 torult 80x80x6 toru vastu. Mudeli omavõnkesageduseks tuli 17.17 Hz. Olles leidnud konstruktsiooni lõpliku kuju ja talad, projekteeriti lõpuni kõik sõlmed. Erinevad talad ühendati poltliidetega, selleks keevitati talade otsa plaat, liidet muudeti jäigemaks tugevdusribi kasutamisega. Konstruktsioonis kasutati kinnitusvahenditena M16 8.8 klassi polte. Poltide sobivuse kontrolliks teostati kontrollarvutus kõige ohtlikumale sõlmele - nelikant-torust diagonaali ja vertikaaltala vahel. Leiti poldile mõjuv jõud 703 N ning poldi lõikekandevõime, milleks oli 24120 N. Kuna lõikekandevõime oli suurem, kui mõjuvad jõud, siis M16 poldid sobivad. Sõela kinnitamiseks konstruktsioonile projekteeriti talade otsa taldmik, kuhu sõela tugijalad toetuma hakkavad ning M12 poltidega kinnituvad. Tagamaks keevisliidete sobivus teostati kontrollarvutus kõige ohtlikematele sõlmedele, milleks olid keevisõmblus tala ja alusplaadi vahel ning nelikanttoru keevisõmblus otsaflantsi külge. Leiti keevisõmbluses maksimaalne lubatud pinge, milleks oli 57.7 N/mm2. Pinged mõlemas keevisõmbluses jäid alla lubatu, taldmikul esines maksimaalne pinge 1.2 N/mm2 ja diagonaaltoel 0.5 N/mm2. Majandusarvutustest leiti seadme projekteerimisele kuluv aeg ja ajast tulenev omahind. Projekteerimisele kulus 158 tundi ning projekteerimise hinnaks oli 30 eurot/tund. Omahinnaks kujunes 4740 eurot.Nimetus Piiratud juurdepääs Universaalse väänderaam- parallelogrammi arendamine Meiren lumesahkadele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-12) Sikk, Eduard; Tiidemann, Mart; Renser, RaoulTöö raames sai arendatud ette seatud kriteeriumitele vastav universaalne väänderaam- parallelogrammi lahendus. Konkurentidel sarnaseid lahendusi töö käigus läbi viidud uuringu põhjal ei tuvastatud. Arendatud lahendus koosneb kronsteinist, alumisest raamist, ülemistest hoobadest ja vaheraamist. Lisavarustuses on alumine tugevdus ja tõstesilinder, et kasutada väänderaami parallelogrammina. Kronsteinile kinnituvad ülemised ja alumised hoovad (alumine raam), pöördsilindrid ning saha hõlm(ad). Väändemomenti võtab eelkõige vastu alumine raam ning ujuvus on tagatud vardaga, tõstesilindri korral silindri ülemise silmaga. Ülemised hoovad on samasugused (pööratavad) ning nende kinnitamiseks on kasutusel spetsiaalsed äärikuga teljed, mille teise otsa kinnitub laserlõigatud seib. Vaheraam on tehtud jäik ning robustne, eriti on tugevdatud alumised nurgad, kuhu kinnituvad ühelt poolt alumised hoovad ja teiselt poolt masinapoolsed kinnitused. Arendatud lahenduse kriitilistele alamkoostudele sai teostatud ka FEM keskkonnas tugevusanalüüs, mille järgi purunemisi kasutatud jõudude juures ei esinenud. Ülemised ja alumised hoovad on valmistatud Hardox 450 terasest ning ülejäänud konstruktsioon on konstruktsiooniterasest S355. Majandusarvutuste tulemusena on arendatud lahenduse valmistamise hind umbes 1646 EURO, selles ei ole arvestatud arendustegevust ja tõstesilindrit ega hüdraulikat. Arendatud lahenduse joonistekomplekt on koostatud ja tootmisesse suunatud. Esimene prototüüp toodetakse valmis ja katsetatakse ära, siis saab täpsemalt teada, kas uuel lahendusel esineb puudujääke ning kas see on ka tegelikkuses varasematest lahendustest parem.Nimetus Piiratud juurdepääs Joogipurkide valtsimisseadme prototüübi väljatöötamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-12) Vaiksaar, Hans; Šverns, PeterTöökäigus projekteeriti kompaktne valtsimise masin, mille tulemusel saavutati ka lõputöös seatud kriteeriumid. Masin suudeti projekteerida selliselt, et tegemist oleks kasutaja ootustele, tehnilistele kriteeriumitele ja tingimustele vastava tootega. Valtsimise masina kavandamisel suudeti täita erinevaid ohutusnõudeid, pakkuda kasutusmugavust ning tagada ka lõpptootele seatud kvaliteedinormid.Nimetus Piiratud juurdepääs Ostuprotsesside automatiseerimine Magnetic MRO AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-12) Karp, Kaarle; Niine, TarvoAntud lõputöö peamiseks kirjutamise motiiviks on olnud Magnetic MRO ostuosakonna iganenud infotehnoloogiliste lahenduste võimekus ning vähene automatiseeritus andmete rohkes ostuosakonna töö keskkonnas. Tulenevalt vähesest automatiseerimisest on näha töös ebaefektiivseid tegevusi, mida võiks parendada ja läbi selle töötada kuluefektiivsemalt ning olla turul veelgi rohkem konkurentsivõimelisem. Kuna andmeid ning kandeid, mida materjaliplaneerijad protsessivad, on palju, on näha, et ostuotsused erinevad inimeste lõikes ning sellega kaasnevad tihti suuremad kulutused varuosadele. Kuna seos kulude suurenemisele tuleneb manuaalse töö rohkusest, tuleks seda osa oluliselt vähendada ning rakendada väljapakutud lahendusi. Autor eesmärk oli leida Magnetic MRO jaoks võimalikud automatiseerimise suunad, et neid lähitulevikus rakendada ning läbi selle keerulises ärikeskkonnas võita kuludelt ja lihtsustada materjaliplaneerijate tööd. Kõige olulisem autori jaoks oli leida need töölõigud, kus on just läbi automatiseerimise võimalik võita aega ning vabastada materjaliplaneerijad tegevustest, mis nõuavad palju ressurssi, aga väärtus on madal. Olgugi et väljapakutud parendusettepanekutega ei ole rahaline võit suur, on see siiski tuntav ja mitme arenduse puhul on tasuvuspunkt kindlasti kiiresti saavutatav. Üheks teguriks antud töö kirjutamisel oli töötajate rahulolematus, sest andmete sisestus toimub manuaalselt ning röövib enamuse päevast. Autori eesmärk oli need kitsaskohad kaardistada, leida paremad ning toimivad lahendused ja need rakendada lõputöö tegemise raames või hilisemas faasis. Tänu probleemi esile toomisele ja teadvustamisele juhtkonnas on materjaliplaneerijad rohkem huvitatud automatiseerimisest ning valmis panustama ka ise arendusprojektidesse rohkem aega, et seeläbi tegeleda rohkem väärtustandvate tegevustega ning pakkuda Magnetic MRO klientidele paremat teenust. Lisaks on juhtkonna poolne toetus ja soov näha ostuosakonnas rohkem automatiseeritud tegevusi ning sellega olla ka teistele äriüksustele eeskujuks. Väga tugev konkurents lennunduses sunnib mõtlema, paremate lahenduste peale, mida saaks rakendada ja läbi mille on varude tarnimine kiirem, vähem kulukam ning läbipaistev. Olgugi, et Magnetic MRO on oma hea reputatsiooniga klientide silmis heal kohal ning täna ei ole oht klientide kaotuseks suur, peab koguaeg arenema ning olema konkurentidest sammu võrra eespool. Kuigi arendustegevus ettevõttes on aasta-aastalt kasvanud ning ka IT tugi on paranenud, on siiski ruumi veel kõvasti, et automatiseerimisega olla maailma lennunduse tipus. Läbi automatiseeritud ostutegevuse on kulude juhtimises parem läbipaistvus ning materjaliplaneerijad näevad ka enda tehtud töö viljasid kiiremini ning lisaks võidavad nii kliendid kui ka ettevõte Magnetic MRO üldiselt.Nimetus Piiratud juurdepääs Erinevate tagatissüsteemide rakendamine transiidiprotseduuri korraldamisel Eesti ja Venemaa vahelisel kaubaveol(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-12) Järva, Natali; Mägi, TõnuTöös uuriti Venemaa ja Euroopa (s.h Eesti) kaubandussuhteid ning viimaste aastate kaubavooge. Lisaks analüüsiti tolli ja erinevate transiidiprotseduuride olemust. Eesmärgiga selgitada välja tolli transiidiprotseduur, mille kasutamine on kaupade importimisel Venemaalt Eestisse asjakohasem. Lisaks sooviti leida põhjuseid TIR-protseduuri langusele. EL ja Venemaa teevad jätkuvalt koostööd, kuid kaubaveomahud on langenud. Vähenenud on nii eksport kui import. Põhjusteks võib pidada nafta hinna pidevat kõikumist, Venemaa poolt kodumaise toodangu eelistamist ja erinevaid sanktsioone, mida teineteise suhtes on rakendatud. Aegade jooksul on kaupade importimisel Venemaalt Eestisse populaarseks saanud Ühenduse välistransiidi protseduuri (T1) ja TIR-protseduuri rakendamine. Maksu- ja Tolliameti arvandmestikust selgus, et viimastel aastatel on produktide vedu Eestisse TIR-märkmikuga langenud ja T1-protseduuri kasutamine aina tõuseb. 2017. aastal toodi TIR-märkmikuga Venemaalt tooteid 294 korda. 2020. aastal oli näitaja langenud kümnele kasutamise korrale aastas. Võrreldes 2017. ja 2020. aastat on T1-protseduuri rakendamiste arv toodete importimisel Venemaalt Eestisse kasvanud 9%. Saamaks teada, kas hind on languse põhjuseks koostati näidisvedu. Näidisveo abil arvutati kokku kulud kasutades TIR-protseduuri ja T1-protseduuri. Vedu, mis on teostatud TIR-süsteemis märkmikuga on 27 euro võrra soodsam. Autor otsustas uurida edasi põhjuseid, mis võisid viia Ühenduse välistransiidi protseduuri eelistamiseni. Loetud allikate ja pikaajalise Venemaa suuna veokorraldajaga läbi viidud intervjuu põhjal leiti mitmeid mõjuvaid faktoreid TIR-protseduuri kasutuse vähenemisele. TIR-protseduuri populaarsuse vähenemine on tingitud selle keerukusest, lisaks on süsteemil palju nõudeid ning vedu vajab pikemat planeerimist. TIR-konventsiooniga liitumine on kulukas ja tingimused karmid. Tänapäeval on Venemaalt kaupu importida mugavam Ühenduse välistransiidi protseduuri abil, mille juures määratakse tagatis vastavalt kaubale kehtestatud maksusummale. Käendajaks võib olla Maksu- ja Tolliameti poolt kehtestatud nõudeid täitev kolmas isik. Seevastu TIR-protseduur on rajatud rahvusvahelisele tagatissüsteemile ja iga TIR-vihiku garanteeritavaks maksimumsummaks on 100 000 eurot. Ilmselt on mõjutanud TIR-protseduuri kasutuse langust ka poliitilised konfliktid minevikus. 2014. aastal muutsid Venemaa ja Euroopa Liit teineteise suhtes reegleid. Selle tagajärjel hakkas Venemaa toll nõudma vedajatelt lisatagatist, mis viis transpordiettevõtted olukorda, kus ühe märkmiku kohta nõudis Venemaa toll minimaalselt kaks garantiid. TIR-märkmikuga sai piiri ületada vaid teatud piiripunktides ning firmad pidi tegema mitmeid lisakulutusi. Autori hinnangul on sissejuhatuses seatud eesmärk ning ülesanded täidetud. TIR-süsteemi konkurentsivõime taastamiseks on vajalik selle muutmine ja kaasajastamine. Konventsiooni Halduskomitee võiks kaaluda süsteemiga liitumise reeglite/nõuete leebemaks tegemist, TIR-süsteemi laienemist multimodaalsele veole ja märkmiku täitmise nõude elimineerimist.Nimetus Piiratud juurdepääs Tudengivormeli FEST20 planetaarülekande projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-12) Tammeveski, Tanel; Moor, MadisLõputöö käigus projekteeriti planetaarülekanne tudengivormelile FEST20. Ülekandesüsteem projekteeriti tuginedes varasemalt Formula Student Team Tallinna meeskonnas projekteeritud lahendustele. Likvideeriti varasemalt ilmnenud ülekande puudujäägid ning projekteeriti vastupidavam ja töökindlam lahendus. Töökindluse parandamiseks projekteeriti hammasrattad suuremate varuteguritega, muudeti ülekande konfiguratsiooni, et tagada jäigem ja kompaktsem lahendus ning vahetati välja hammasratastel kasutusel olnud materjal. Parema jõudluse saavutamiseks hinnati ümber varasemalt kasutusel olnud ülekandetegur. Ülekande projekteerimist alustati kinemaatika konfiguratsiooni määramisest. Otsustati jätkata liitplanetaarülekande kasutamist, kuid varasemalt kasutusel olnud liit-planeet planetaarülekande asemel võeti kasutusele liit-täht planetaarülekanne. Konfiguratsioonide erinevus tuleneb nende ülekande komponentide vabadusastmete erinevusest. Liit-planeet planetaarülekande pöörlev hammasvöö võimaldas projekteerida varasemast kompaktsema nurgakoostu. Ülekandeteguri valimine koosnes kolmest etapist. Kasutati ringiajasimulatsiooni, kus leiti esialgne vahemik, millist tegurit otsitakse. Järgmisena otsiti MS Exceli arvutusmoodulis eelnevalt kindlaks määratud vahemike seast planetaarülekande tarbeks sobivad tegurid välja. Viimasena sisestati sobivad tegurid Kisssofti, et analüüsida nende sobivust ning teha kindlaks, kas on võimalik saavutada nõutud varutegurid. FEST20 ülekandeteguriks valiti 13.2318 ning saavutatud varutegurid olid suuremad, kui standardis nõutud. Varasemalt kasutusel olnud hammasrataste materjali 15NiCr13 termotöötlemiseks on kasutatud vaakumtsementiitimist. Antud materjali termotöötlusel toimub soovitud mõõtmetest kõrvalekalle kuna termotöötluse temperatuur ulatub kuni 1000°C ning sellest tulenevalt otsiti muud termotöötluse viisi. Sobivaks meetodiks leiti gaasnitriitimine, kus termotöötluse võtab astet temperatuuril kuni 600°C, mis eeldatavalt vähendab tekkivaid sisepingeid kuna termotöötlus toimub alla faasisiirde piiri. Võttes arvesse kissofti soovitusi ning valideerides materjali omadusi võeti kasutusele materjal 34CrAlNi7. Ülekande detailid projekteeriti raalprojekteerimistarkvara abiga. Ülekande sisend ehk päike on hammasratas, millel kasutatakse nii sise-kui välishambumist. Päiksele projekteeriti nuutliides, mis võimaldab hammasratta paigaldada otse mootorile kasutades selleks poltliidest. Lõputöö käigus projekteeriti planetaarülekande planeedist kolm revisjoni. Lõplikuks optimeeritud planeedi massiks sai 82 g. Hammasülekande teisele astmele teostati LEM-analüüs, et leida optimaalseim hammasvöö laius võimalikus paindeolukorras. Leiti, et optimaalseim lahendus on kasutada 11 mm laia hammasvööd, mis langetas hammasrataste kontaktpingeid kuni 200 Mpa. Lõputöö majanduslikus osas leiti planetaarülekande projekteerimise omahind. Parema ülevaate andmiseks jaotati tööjõukulud kolmeks: eeltegevused, põhitegevused ning projekteerimine ja analüüs. Eeltegevused moodustasid ajaliselt kogu lõputööst 23% ning selle maksumuseks kujunes 2500 eurot. Põhitegevused moodustasid ajaliselt kogu lõputööst 65% ning maksumuseks kujunes 18000 eurot. Projekteerimine ja analüüs moodustasid ajaliselt lõputööst 11% ning maksumuseks kujunes 2500 eurot. Planetaarülekande projekteerimiseks kulus kokku 535 h, mis kujundas ülekande omahinnaks 23000 eurot.Nimetus Piiratud juurdepääs Muutused postipakkide tarneahelas peale Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi jõustumist 01.07.2021(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-11) Tiits, Mihkel; Popell, JanekKäesoleva lõputöö teemaks on muutused postipakkide tarneahelas peale Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi jõustumise. Lõputöö tulemuseks oli välja töötada juhised Euroopa Liidus asuvale lõpptarbijale ostu sooritamiseks kolmandast riigist. Lisaks anda tarbijale ülevaade kogu tarneahela toimimisest ja seda mõjutavates muudatustest. Eesmärgi täitmiseks püstitas autor kolm uurimisküsimust. Antud teema valikult lähtus autor direktiivi jõustumise päevakohasusest ja asjaolust, et muutust, mis mõjutab väga suurt osa elanikkonnast on väga vähe kajastatud nii meedias kui ka riigiasutuste poolt kes selle eest vastutavad. Antud teemat saab käsitleda mitmest vaatenurgast kuid autor valis sihtrühmaks tarbija kuna mõju neile on suurim. Esimeses peatükis tutvustab autor lugejale hetkeolukorda. Tuuakse välja kust sai direktiivi muutus alguse ja mis on selle põhjuseks. Välja tuuakse muutuste jõustumise kuupäev milleks on 1. juuli 2021. Peamiste põhjustena mainitakse EL-i soovi kaitsta oma kaupmehi turumoonutuste eest ja kaitsta maksusüsteemi kavalate käibemaksu pettuste eest. Lisaks saab peatükist ülevaate tarneahela olemusest ning postisaadetiste maksustamisest hetkel. Lähemalt on käsitletud erinevalt maksustatavaid postisaadetiste gruppe ja toodud välja igaühe erisused. Peatüki lõpus saab lugeda uurimistöö kavandamise ja läbiviimise kohta. Autor omandas teadmisi antud valdkonna kohta läbides valdkonnaga seotud ettevõttes pikaajalise osalusvaatluse. Saamaks infot tarbijate käitumise ja soovide kohta teostas autor struktureerimata individuaalintevjuusid tarbijatega. Teises peatükis on vaatluse alla võetud eesootavad muutused ja nende mõju tarbijatele. Mõju ulatuse hindamisel selgusid jahmatavad numbrid. Eesti elanikest suurem osa on sooritanud viimase kolme kuu jooksul ostu internetist. Euroopa Liidu sees edastatakse aastas 6 miljardit saadetist ja kolmandatest riikidest siseneb veel 1,1 miljardit saadetist. Seega populatsiooni osakaal kes antud direktiivist mõjutatud saavad on väga suur. Samal ajal selgus struktureerimata intervjuudest, et tarbijatel pole aimugi neid eest ootavatest muudatustest ja mõju ulatusest. Vähesed kes olid sellest kuulnud ei osanud öelda, mis moodi see neid mõjutada võiks. Intervjuude põhjal saigi autorile selgeks, et kõige tähtsam on anda ülevaade tarbijale kes vastupidiselt tarneahelaga seotud ettevõtetele on jäätud infosulgu. Peatüki teine pool keskendub muutuste kirjeldamisele ja detailsele väljatoomisele. Esimesena toob autor välja muutused ostlemisel e-poest, mis on hetkel ja mis muutub peale direktiivi jõustumist. Lisaks antakse ülevaade saadetise käitluses toimuvatest muudatustest, tagastus logistikast, käibemaksu korjamises toimuvatest muutustest kui ka nende positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest. Viimase suurema osana antud peatükis on käsitletud võimalike tarneahelaid lõpptarbijale peale direktiivi jõustumist. Ära on toodud nii IOSS skeemi alla minevad kui mitte minevad tarneahelad ja parema ülevaate saamiseks on tarneahelaid analüüsitud SWOT meetodi abil. Kolmandas ja viimases osas toob autor eelnevatest peatükkidest saadud parimad tavad kokku ja koondab need ühtseteks juhisteks. Lisana on autor juurde pannud parimad tavad internetist ostude sooritamiseks, et vältida pettuste ohvriks langemist. Esmajärjekorras on soovitus osta Eestist või Euroopa Liidust kõik vajalik ja kui ikkagi on soov ostu sooritamiseks kolmandast riigist tuleb teostada põhjalik taustakontroll ja eelistada IOSS skeemiga liitunud kauplejaid, et saadetised saabuksid kiiremini ja kõik nõutud maksud oleksid tasutud. Lõputöö tulemina koostas autor selged juhised turvalise ostukoha valimiseks e-keskkonnas. Juhised hõlmavad nii üldist turvalisust kui ka kindlaid soovitusi platvormi turvalisuse jälgimiseks. Lisatud on õpetused kuidas ja kas saab veenduda, et platvorm kust tarbija ostu sooritab on liitunud Euroopa Liidu IOSS skeemiga ja vajalikud maksud saavad tasutud juba ostu sooritamise hetkel. Sammuti on autor loonud levitamiseks kaks brošüüri, et tarbijal oleks lihtsam vajaliku infot kiirelt ühest kohast kätte saada.Nimetus Piiratud juurdepääs Juhtimisarvestus- ja digitehnoloogiaalased koolitusvajadused Eesti väikestes tööstusettevõtetes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Mängel, Annely; Õun, MerjeTihenenud konkurentsiolukorras ja ootamatute välistegurite mõjul muutub järjest olulisemaks ettevõtete infopõhine juhtimine, õigete reaalaja andmete olemasolu ja oskus neid andmeid analüüsida ning kasutada selleks uusi tehnoloogiaid. Lõputöö teema aktuaalsus tuleneb sellest, et erinevate uuringute põhjal on oluliseks probleemiks Eesti tööstusettevõtete puudulik infokasutusalane ettevalmistus ning vähene teadlikkus digitaliseerimise ja juhtimisarvestuse rakendamisega kaasnevast kasust ettevõtte majandustulemustele. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada Eesti väikestes tööstusettevõtetes kasutatavad juhtimisarvestuse võtted ja digitehnoloogilised lahendused, et uurimistulemuste analüüsi põhjal esitada ettepanekud koolitusvajaduste kohta. Lõputöö eesmärgi täitmiseks viidi esmalt läbi teemakohaste kirjandusallikate teoreetiline analüüs ja selgitati välja, et juhtimisarvestus on järjest suureneva tähtsusega ettevõtte planeerimist, otsuste langetamist ja kontrolli hõlmav läbiv infopõhine protsess, mille arvestusprintsiibid lähtuvad iga ettevõtte eripärast ja vajadustest ning juhtimisotsuste kvaliteet sõltub info kvaliteedist ja analüüsioskusest. Juhtimisarvestuse eesmärk on tulemuslikum ja efektiivsem juhtimine ning põhivaldkonnaks on ettevõtte vajadusest lähtuv kuluarvestus. Tööstuse digitaliseerimisest rääkides peetakse silmas eelkõige Tööstus 4.0 ehk neljanda tööstusrevolutsiooni kontseptsiooni rakendamist, mille sisuks on ühendada väärtusahelas kõik ressursid (masinad, inimesed, andmed) ning mille eesmärgiks on tulude suurendamine, tootlikkuse kasv ja kulude vähendamine. Juhtimisarvestust ja tööstuse digitaliseerimist ühendavaks põhimärksõnaks on info ehk andmed - andmete kogumine ja õige analüüs. Nii juhtimisarvestuse kui ka tööstuse digitaliseerimise tegevused on suunatud protsesside parendamisele ja kiirendamisele, efektiivsuse tõstmisele, lisandväärtuse kasvatamisele ning kulude vähendamisele. Lõputöö raames läbiviidud empiirilises uuringus kasutati kvantitatiivset uurimisviisi ja järelduste tegemiseks deduktiivset strateegiat. Uuringuks vajalike esmaste andmete andmekogumismeetodina kasutati arvutiküsitlust ja vahendina valikvastustega ankeetküsimustikku. Lõputöö koostati Eestis tegutsevate väikeste tööstusettevõtete näitel ja valimi moodustas 23 ankeetküsimustikule vastanud väikest tööstusettevõtet. Ankeetküsitluse teel kogutud andmeid sorteeriti ja analüüsiti tabeltöötlusprogrammis Excel ning tulemused esitati põhitunnuste lõikes tabelite või joonistena koos kirjeldava ja analüüsiva tekstiga. Uurimistulemuste analüüsimise järeldustena tõi autor välja, et uuringus osalenud ettevõtete seas on suurimaks probleemiks juhtimisarvestuse mõiste ja sisu ning erinevaid meetodeid ja kontseptsioone märkivate terminite puudulik tundmine. Ettevõtetel puudub teadlikkus juhtimisarvestuse meetodite rakendamise ja digitaliseerimisega kaasnevast mõjust tulemuslikkusele ja efektiivsusele ning teadmatusest on tekkinud eelarvamused kaasaegsete juhtimiskontseptsioonide osas ja seisukoht, et juhtimisarvestuse rakendamine on ressursimahukas ning nõuab keerukaid tehnoloogilisi lahendusi. Nõrgaks kohaks on kuluarvestus ja tervikliku lähenemise puudumine, kasutatakse erinevate kontseptsioonide/meetodite erinevaid üksikuid osi terviksüsteemi tundmata ja ei pöörata piisavat tähelepanu kõikidele protsessidele väärtusahelas (nt varude juhtimisel, kvaliteedi juhtimisel). Ettevõtete digitaliseerituse tase on madal, teadmised olemasolevate programmide võimalustest on puudulikud, valdavalt kasutatakse andmeanalüüsiks Excelit ja pea pooltes ettevõtetes kogutakse andmeid veel käsitsi. Positiivsena saab välja tuua, et ettevõtted hindavad erinevate arendustegevuste vajalikkust kõrgelt ja hinnang tootmisvaldkondade praegusele tasemele on üldjuhul realistlik. Ettevõtted tunnistavad ka ise ebapiisavaid juhtimisarvestuse meetodite teadmisi ja vastavate koolituste puudumist, mistõttu on uuringu koolitusvajaduste väljaselgitamise eesmärk asjakohane ja huvi planeeritavate täienduskoolituste vastu olemas. Uurimistulemuste põhjal tegi autor ettepanekud Eesti väikestes tööstusettevõtetes töötavate juhtide ning arvestusala spetsialistide juhtimisarvestus- ja digitehnoloogiaalaste koolitusvajaduste kohta viies põhiteemas: juhtimisarvestuse olemus ja mõiste sisu (juhtimisarvestuse valdkonnad, andmeanalüüs, mõju tulemuslikkusele), juhtimisarvestust ning tööstuse digitaliseerimist ühendavad kontseptsioonid ja meetodid (tundmine ja võrdlemine, oskus hinnata sobivust konkreetsele ettevõttele), süsteemsus ja terviklik protsessijuhtimine (protsesside kaardistamine, väärtusahel, tervikkontseptsioonid), kuluarvestus (kululiigid, kulukäiturid, tegevuspõhine kuluarvestus, olulised ja ebaolulised kulud) ja olemasolevate digitehnoloogiliste võimaluste parem kasutamine (MES ja ERP süsteemide kõigi võimaluste tundmaõppimine, Excel edasijõudnutele). Selgunud koolitusvajadused on piisavad töötleva tööstuse valdkonna ettevõtetele suunatud põhjalike õppekavade koostamiseks ja täienduskoolitusprogrammide kokkupanekuks.Nimetus Piiratud juurdepääs Sidepooli rakmete prototüübi projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Juhanson, Timo; Moor, MadisLõputöö eesmärgiks oli projekteerida ning valmistada traatside kaablipoolide vedamiseks mõeldud rakmete prototüüp kasutuseks Eesti kaitseväes. Rakmete projekteerimisel tehti tihedat koostööd kaitseväega. Rakmetele olid esitatud kaitseväe ning baasettevõtte enda poolt kindlad kriteeriumid ning rakmed pidid ühilduma ettevõttes toodetud ning Eesti kaitseväes kasutusel olevate sidepoolidega. Rakmete prototüüp valmis kolme versioonina, millest igaüks oli edasiarendus eelnevast. Töös kirjeldati projekteerimise protsessi ning analüüsiti erinevaid lahendusi. Rakmete prototüüp valmistati alumiiniumisulamist EN AW-6082 ning pinnakatteks valiti pulbervärv ja kriitilistel komponentidel anodeering tagamaks kulumiskindlust. Rakmete kogumassiks on 4,2 kg. Rakmetele teostati tugevusanalüüs veendumaks, et rakmed peavad kantavatele koormustele vastu ning neil oleks pikk kasutusiga. Samuti tuli tugevusanalüüsist välja, et rakmed saab projekteerida kergemalt ning vähendatud mõõtmetega. Rakmete prototüübi valmistamise käigus teostati majanduslikud arvutused, kus kalkuleeriti välja materjalikulud, tööjõukulud, ostutoodete ning teenuste kulud ning leiti prototüübi omahind. Prototüübi omahinnaks kujunes 3715,26 eurot. Kulutuste vähendamiseks ning ka rakmete massi alandamiseks teosti edasine projekteerimine, kus kirjeldati uuendatud versiooni muudatusi ning vajalikku tugevust.Nimetus Piiratud juurdepääs Kuluarvestuse korraldus ja selle täiustamise võimalused riigiasutuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Karu, Katrin; Luts, SiiriKuluarvestuse andmed on olulised nii finantsarvestusele kui ka juhtimisarvestusele. Kuluarvestuse süsteemi näol on tegemist pidevalt areneva valdkonnaga. Sellepärast tuleb kvaliteetse info saamiseks hoida süsteem ajakohasena. Kuna juhtimisarvestus ja sellele sobiva kuluarvestussüsteemi loomine on organisatsioonidele vabatahtlik, siis ei ole valdkond õigusaktidega reguleeritud. Seeläbi on antud juhtidele vabadus luua just selline kuluarvestussüsteem, mis kõige paremini vastab konkreetse asutuse vajadustele ja eesmärkidele. Asutuse seisukohalt on parim niisugune kuluarvestussüsteem, mida saab kasutada nii finantsarvestuse kui ka juhtimisarvestuse tarbeks. Kuluarvestust teostatakse peamiselt läbi kululiikide, kulukandjate ja kuluobjektide arvestuse. Oluline on pöörata tähelepanu ka kulukäituritele ehk kulude muutuste põhjustajatele. Kuluarvestussüsteemi kuuluvad kulude arvestuses kasutatavad meetodid, põhimõtted, eeskirjad, juhendid, protseduurid, reeglid, infotehnoloogilised lahendused ja tegevused, mida on vaja kulude juhtimiseks ja arvestamiseks. Seejuures peab loodud süsteem olema paindlik ja kohandatav ning vastama seatud eesmärkidele. Olulised ülesanded kuluarvestussüsteemile on võimaldada varude hindamist, kuluobjektide kulude mõõtmist ja planeerimist ning juhtidele protsesside tulemuslikkuse kohta majandusliku tagasiside andmist. Lõputöö käigus vaadeldi kuluarvestuse korraldust ja selle täiustamise võimalusi riigiasutuses. Lõputöö eesmärk oli selgitada välja asutuses kasutatava kuluarvestuse vastavus kuluarvestussüsteemi teoreetilistele alustele ning leida kuluarvestuse andmete ja prognooside vahelise vastuolu põhjus, selleks et tõsta tulevikus prognooside täpsust. Seejärel esitada ettepanekud olukorra parandamiseks. Andmete kogumiseks kasutati dokumendivaatlust ja poolstruktureeritud intervjuud asutuse rahandusosakonna juhatajaga. Analüüsides asutuse kuluarvestussüsteemi selgus, et süsteemile seatud eesmärkide hulgas on nii üldiseid kui ka spetsiifilisi, mis kõik ühtivad valdkonna teoorias kirjeldatud eesmärkidega. Asutuse kuluarvestus toimub läbi nelja komponendi: kululiik, kulukeskus, kuluobjekt ja projekt. Kuna tavapäraselt teostatakse kuluarvestust läbi kolme komponendi, siis on loodud eriti põhjalik kuluarvestussüsteem, mille komponentide ülesehitus vastab valdkonna teooriale. Kuluarvestuses kasutatavad koodid kohati kordavad sama infot. Seega oleks mõistlik eemaldada korduvad osad ja muuta koodid lühemaks ning süsteem seeläbi lihtsamaks. See vähendaks eksimisvõimalust koodide kasutamisel ja parandaks visuaalset ülevaadet ilma, et muutuks kuluarvestusest saadava info detailsus. Kulude arvestamiseks on asutuses kehtestatud vajalikud protseduurid, mis peavad tagama, et kuluarvestussüsteemist on võimalik saada täpsed kulude andmed. Uuringu käigus selgus, et ajendatuna soovist vähendada bürokraatiat ja allüksuste töökoormust, tehti mõned aastad tagasi muudatus varustamise protseduurides. Varasemalt pidid kõik kuluhaldurid soovitud varustuse kohta esitama taotlused. Muudatuse käigus loodi standardnimekiri, mis arvutas vajaminevad kaubakogused automaatselt vastavalt sisestatud kulukäiturite arvule. Edaspidi genereeriti taotlused standardnimekirjast. Nende alusel tehti soetused, määrati finantsdimensioonid ja kajastati kulud Axaptas. Uuringu käigus selgus, et standardnimekirja alusel soetatud kogused ei ühti üksuste tegelike vajadustega. Seoses sellega tekkisid kõikumised eelarvestatud ja tegelike kulude vahel. Kuna osa kaupu jäi lattu seisma ja kasutati hiljem teiste projektide elluviimisel, siis ei vastanud ka kuluarvestuse andmed enam tegelikkusele. Peale selle suurenes aruandlus, tõusis varustaja, laohoidja ja kauba vastuvõtja töökoormus ning lisandus laopinna ebaefektiivne kasutamine. Seega lõhuti ühe muudatusega varustamise protseduurides vaadeldud valdkonna kuluarvestussüsteem ning kuluarvestusest saadavad andmed ei vastanud enam tegelikkusele. Neid andmeid ei saa aluseks võtta järgmiste perioodide kuluprognooside koostamisel. Samuti ei saa häid prognoose koostada standardnimekirja alusel, sest seal kajastuvad kogused ei vasta tegelikele vajadustele. Seni standardnimekirja alusel koostatud prognoosid ongi põhjustanud eelarvestatud ja tegelike kulude vahelise vastuolu. Kursuste kuluvahendite üle peetakse VERPis bilansivälist arvestust. Kuna e-arved laekuvad Axaptasse, siis tuleb varustajal edastada laohoidjale arve ja laohoidjal varude arvestuse pidamiseks see VERPi sisestada. VERP näitab ära üksikasjaliku kaubaliikumise kaubaartiklite ja koguste lõikes, kuid kulukoodide lõikes laos enam arvestust ei peeta. Seega on kasutuses kaks erinevat programmi, millest üks näitab üldist kulude väljavõtet kulukoodide lõikes, teine aga detailset kaubaliikumist ilma kulukoodideta. Analüüsides erinevaid võimalusi tekkinud probleemi lahendamiseks jõudis töö autor järeldusele, et parim võimalus olukorra parandamiseks on loobuda kahe erineva ja mitteühilduva programmi kasutamisest ning viia bilansiväliste varude arvestus VERPist üle Axaptasse. Seni VERPi ülalpidamiseks kulunud vahendid tuleks suunata Axapta arendusse, mis võimaldaks saatelehtede koostamisel lisada kulukoodid ja hiljem genereerida kuluväljavõtteid kulukoodide ja kaubaartiklite lõikes. See omakorda tagaks täpsed kuluandmed ja võimaldaks korrigeerida standardnimekirja vastavalt tegelikkusele. Selline lahendus tõstaks Axapta funktsionaalsust ja vähendaks erinevate programmide hulka. Kuigi laohoidjal tuleks sisestada saatelehele kulukoodid hoiaks Axaptale üleminek kokku laohoidja aega, mis enne kulus arvete sisestamiseks teise programmi. Samuti ei tuleks enam oodata arvete edastamist varustaja poolt, vaid need liiguksid laohoidjale automaatselt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et empiirilisele uuringule seatud eesmärgid said täidetud. Lõputöö esimeses osas koostatud teoreetiline käsitlus oli empiirilise osa võrdlemiseks ja analüüsimiseks piisav. Uurimistöö käigus leidis töö autor vastused kuluprognooside ja tegelike kulude vastuolu põhjustele ning tegi ettepanekud olukorra parandamiseks. Probleemi lahendamine võimaldab tulevikus tõsta ressursside kasutamise efektiivsust ja prognooside täpsust, mis omakorda vähendab aruandlust ja säästab tööaega.Nimetus Piiratud juurdepääs TTK peahoone radooni ohutuse monitooring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Pilisner, Sander; Šommet, Julia; Koch ReinLõputöö uuringute käigus jõuti järeldusele, et TTK peahoone asub kõrge radooniriskiga pinnasel ja hoone ligidal asuvad fosforiiti ja graptoliitargiliiti sisaldavad kihistud, mis võivad olla TTK hoone siseõhu peamisteks radooni allikateks, kandudes TTK hoone alla lahustununa põhjavees, mööda vett mitteläbilaskvat Tiskre kihistut. TTK peahoone ruumidee sisõhu radooni kontsentatsiooni väärtuste mõõdistus tulemustest selgus, et mõõdistatud ruumid võib tavalise ventilatsiooni töötamise režiimi korral valdavalt hinnata radooniohutuks. Arvestades aga osades ruumides mõõdistatud kõrgeid radooni kontsentratsioon väärtusi, on siiski osades ruumides radoonioht olemas, mille aga lahendaks ventilatsiooni režiimi parandamine, mis hoiaks tööajal siseõhu radooni kontsentratsiooni ohutul tasemel. Tööajal ja ventilatsiooni töötamise ajal registreeritud radooni kontsentratsioonide keskmised väärtused jäid kõikidel ruumidel alla riiklikult kehtestatud viitetaset 300 Bq/m3, mis tõttu võib neid ruume hinnata ohutuks. Ruum 124a, oli aga ainuke ruum mille tööajal registreeritud radooni kontsentratsiooni mõõdetud keskmine väärtus oli 332 Bq/m3, ületades viitetaset 300 Bq/m3. Lõputöö uuringute abil tuvastati hoones radooni ebaühtlane jaotumine ja radooni vertikaal suunaline liikumine hoone kõrgematele korrustele. Avastati, et radoon liigub otse 1. korruselt 4. korrusele jättes vahele vahepealsed korrused. Sellega tõestati seda, et hoone radooniohutuse hinnanguks ei pruugi piisata maaluse ja 1. korruse radooni kontsentratsiooni mõõdistustest vaid radooni tuleks mõõdistada kõikidel korrustel kus asuvad tööruumid. Lõputöös mõõdistatud tulemuste põhjal jõuti ka veel radoonitõkke lahendusteni, milleks oleksid ventilatsioonirežiimi parandamine, hoone õhulekkete tihendamine ja radooni kogumissüsteemi paigaldamine hoonele. Arvestades TTK peahoone suurust ja tulemustest selgunud radooni ebaühtlast jaotumist hoones, oleks mõistlik korraldada täiendavad radooni kontsentratsiooni mõõdistusi seni mõõtmata jäänud ruumides, et saaks anda tervikliku ja lõpliku radooniohutuse hinnangu TTK peahoonele. Veel ka seeõttu, et välja pakkuda parimaid radoonitõkke lahendusi TTK peahoonele.Nimetus Piiratud juurdepääs Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse peremajade energiatõhususe analüüs ja renoveerimise ettepanekud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tarvis, Anno; Hamburg, AntiJärgneva lõputöö eesmärkideks oli hinnata Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse peremajade sisekliima olukorda, analüüsida hoonete energiatõhusust ning teha ettepanekud renoveerimistöödeks. Objekt valiti seetõttu, et Pärnu linnavalitsuse andmetel on ruumid talvel külmad ja ülalpidamiskulud kõrged ning põhjused ei ole selged. Uurimistöö meetoditeks on sisekliima mõõtmised, dünaamiliste energiasimulatsiooni mudelite koostamine programmis IDA Indoor Climate and Energy 4.8 ja kohapealsed vaatlused. Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskus koosneb kuuest peremajast ja ühest tegelusmajast. Hoonetele väljastati ehitusluba 2009. aastal kui Eestis kehtis määrus nr. 258 „Energiatõhususe miinimumnõuded“. Käesolevas töös leitakse A-tüüpi peremajale energiatõhususarv määruse nr. 258 standardkasutuse alusel, et võrrelda seda miinimumnõuetega. Lisaks arvutatakse energiatõhususarv tänapäevaste nõuetega ning võrreldakse tegeliku tarbimisega. 2019. aasta lõpus renoveeriti osaliselt kaks A-tüüpi peremaja. Autor analüüsib käesolevas töös teostatud renoveerimistööde tasuvust ning pakub välja omapoolsed mõistlikud ettepanekud muudatuste tegemiseks. Lähteandmeteks on uurimistöös hoonete projektdokumentatsioon ja soojusenergia tarbimisandmed aastatel 2017-2019. Sisekliima mõõtmiste tulemusena selgus, et siseõhu temperatuur ruumides oli ebastabiilne, mille põhjuseks võib olla valesti reguleeritud küttegraafik või hoonete halb soojapidavus. Süsihappegaasi sisaldus oli ühes peremaja magamistoas 77% mõõdetud ajast üle normi, mis viitab ruumide halvale ventilatsioonile. Ilmselt samal põhjusel kasutatakse ka ruumide tuulutamiseks akende avamist. Ventilatsiooni õhuvooluhulkade mõõtmisel selgus, et süsteem on tasakaalust väljas. Peremajade õhulekketestidel saadi tulemuseks 4,9 m3/(hm2), mis on pigem halb tulemus. Termopiltidelt on näha, et suurimad lekkekohad on välisseinte ja katuslae liitumised. Arvutustes saadi A-tüüpi peremaja energiatõhususarvuks 2008. aasta nõuete ja standardkasutuse järgi 203 kWh/(m2a), mis on tunduvalt suurem kui sellel ajal maksimaalne lubatud 180 kWh/(m2a). Kuigi 2019. aasta standardkasutuse järgi oleks A-tüüpi peremaja energiatõhususarv 179 kWh/(m2a), siis vahepeal on muutunud arvutamise metoodika ning piirväärtused ei luba seda vanade tulemustega võrrelda. Arvestada, et suurim lubatud sellisele hoonele oleks hetkel kehtivate nõuetega 120 kWh/(m2a), võib öelda, et A-tüüpi peremaja ehitamine ei oleks aastal 2020 lubatud. Loa saamiseks tuleks kindlasti vähendada piirdekonstruktsioonide soojusläbivust. Kaalutud energiaerikasutuse tulemuseks saadi 191 kWh/(m2a), mis näitab, et tegelik tarbimine on ilmselt A-tüüpi peremajas veel suurem, aga täpsete tarbimisandmete puudumisel ei saa seda käsitleda faktina. 2019. aasta lõpus renoveeriti osaliselt kaks A-tüüpi peremaja. Tuginedes sisekliima mõõtmistulemustele ning tööde maksumusele, hindab käesoleva töö autor teostatud renoveerimist mittetasuvaks. Järgnevateks muudatusteks Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuses soovitab uurimistöö autor esmajärjekorras kontrollida ja vajadusel reguleerida küttegraafikut, paigaldada peremajadesse soojamõõtjad ning tasakaalustada ventilatsioonisüsteemid. Lisaks tuleks kindlasti avada peremajades probleemsete piirdekonstruktsioonide liitekohad, need korralikult tihendada ja vajadusel soojustada.Nimetus Piiratud juurdepääs Hansarent OÜ ärisuundade teenuste parendamine läbi haldussüsteemide arenduste(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kalmer, Kaurit; Nõuakas, KatiEttevõte Hansarent OÜ tegutseb turul kui sõidukite teenusliisingu ja lühirendi pakkujana. Olenevalt kliendi vajadusest on võimalik tal valida sobiv ärisuund ning võimalusel ka endale sobivaim sõiduk. Teenusliisingu ja lühirendi ärisuuna masinapark on koostatud lähtudes kliendi vajadustest ja sõiduki halduse efektiivusest ning parimast kulu ja kvaliteedi suhtest vastaval ajahetkel. Analüüsides ettevõtte kulusid ja tulusid leiab autor, et kulud liiguvad pigem tõusutrendis ning vaja on leida lahendusi kulude alandamiseks. Kulude osas lühirendi suunal võimalik kulusid alandada vaid sõidukiga seotud lisakuludelt neid optimeerides, mitte aga finantskulude puhul, mis liiguvad tõusutrendis ning mis tuleneb globaalselt turusituatsioonist ja on vältimatud. Teine osa on kaudsetel kuludel, mille alla kuuluvad infotehnoloogia ning detailsemalt haldussüsteemidega seotud kulud. Kuna need on liikunud samuti tõusutrendis ja ei vasta oma efektiivsuse ja kulude osas kvaliteedile, leiab autor lahendused uute haldussüsteemide osas. Tulude osas peab ettevõte leidma lahendusi tulubaasi tõstmiseks, mille peamine eesmärk on masinapargi mahu tõstmine. See on võimalik juhul kui tõsta ettevõtte väärtust uute ja efektiivsete haldussüsteemide näol, mis pakuvad kliendile kiiret ja head lahendust. Lisaks annavad uued autori poolt väljapakutud haldussüsteemide lahendused võimaluse alandada kulusid rahaliselt. Tähtis asjaolu on ka uute haldussüsteemide kasutuselevõtu osas ajavõit tööprotsesside teostamisel Hansarent OÜ töötaja puhul, mis jätab lühirendi suunal keskenduda lisatulu tõstmisele lisakindlustuste ja -varustuse osas. Teenusliisingu puhul tekitab see võimaluse efektiivsemale kulude optimeerimisele sõidukiga seotud lisakulude osas. Kulukeskuse töötajal tekib täpsem ülevaade sõiduki kuludest, mis tekitab võimaluse tulu tõstmiseks tulevikus kogu masinapargi osas. Teenusliisingu puhul on uue haldussüsteemi kasutuselevõtuga tekkiv ajakulu võit kulukeskuse töötajale 20 minutit päevas väljatoodud arvete sisestuse osas. Ajaline võit taandatuna rahalise võiduna on aastas 907 EUR. Süsteemi tasuvusanalüüsi ja ettevõtte viimase kahe aasta majandusaasta tulemuste põhjal on projekt mõistlik ja turvaline. Autor leiab, et uus haldussüsteem tekitab võimaluse pakkuda kliendile veelgi paremaid teenuseid. Parem teenus saab olema kiirem, efektiivsem ning arvestab eelkõige tuleviku digitaalseid lahendusi. Lühirendi osas tekitab uus haldussüsteem kogu rendiprotsessis parema kiiruse ja paberivabaduse. Klient säästab aega sõiduki rentimisel, Hansarent OÜ töötaja saab keskenduda rohkem lisateenuste müügile ehk ettevõtte tulubaasi tõstmisele. Samuti arvestab uus haldussüsteem tänapäeva ja tuleviku digitaalsete lahenduste sünergiat tööprotsesside haldamisel ja teenuste pakkumisel. Autor leiab, et haldussüsteemi vahetus on mõistlik, sest sellega kaasneb nii ajaline kui ka rahaline võit. Ajaline võit tekitab lisaks Hansarent OÜ töötajal võimaluse keskenduda rohkem tööprotsessidele, millega kaasneb ettevõttele suurem tulubaas ehk lisakindlustuste ja -varustuse müük. Lühirendi uus haldussüsteem säästab nii kliendile kui ka teenusepakkujale ehk Hansarent OÜ renditöötajale 11 minutit ühe rendi kohta. Päevapõhiselt on keskmiselt 16 renti ehk ettevõtte võit päevas ajaliselt on 176 minutit ehk ümardatuna 2,9 tundi üleeestiliste kontorite põhjal, mida autor peab piisavalt suureks ajaliseks võiduks. Lisaks võidab aastas lühirendi suunal Hansarent OÜ 8592 EUR haldussüsteemi halduskuludelt. Autor leiab, et mõlemal ärisuunal on uute väljapakutud haldussüsteemide kasutuselvõtt mõistlik ning põhjendatud. Mõlemal suunal tekib nii ajaline kui rahaline võit ning klient saab tulevikus paremat teenust. Lisaks tekitab see võimaluse ettevõttel Hansarent OÜ püsida paremini turukonkurentsis ning kasvatada edaspidi masinapargi mahtu. Kindlasti mõjutab ettevõtet ka 2020 a algusest aset leidev COVID-19 koroonaviiruse kriis. Eelkõige tuleb negatiivne tagajärg lühirendi suunal, mis sõltub suures osas turismist. Suvist ehk kõrghooaja (juuni-august) mahtu võib antud kriis kõigi ennustuste kohaselt mõjutada protsentuaalselt kuni 80%. Sügist, talve ja kevadet puudutav maht jääb hetke ennustuste kohaselt samaks. Teenusliisingu suunal saab kriisist lähtuvalt tulevikus tähtsaks digitaalne lähenemine, millele käesolevas lõputöös autor keskendunud on. Autor on arvestanud teenusliisingu suunal väljapakutud investeeringu osas majandusest tulenevate riskidega ning väljapakutud haldussüsteemi tasuvusanalüüs on tagasihoidlik ning mõistlik. Autor leiab, et püstitatud uurimisülesanded said lahendatud ning eesmärgid on täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Eestis kasutatavate raamatupidamise tarkvarade vastavus digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Joosepson, Leila; Nukka, AveLõputöö teemaks on Eestis kasutatavate raamatupidamistarkvarade vastavus digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele. Lõputöö on 99 lehekülge pikk ning koosneb viiest peatükist ja nende alampeatükkidest ning sisaldab kahte autori koostatud küsimustikku. Lõputöö teema on ajendatud asjaolust, et infotehnoloogia hüppeline areng on viinud kogu ühiskonna koos raamatupidamisvaldkonnaga uute väljakutsete ja võimalusteni, mille rakendamine hoiab raamatupidamise infosüsteeme pidevas muutumises. Lõputöö eesmärk on hinnata Eestis kasutatava raamatupidamistarkvara toodete vastavust digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele. Eesmärgi saavutamiseks on autor seadnud järgmised ülesanded: 1. 1. Selgitada digipöörde olemust ja sellest tulenevate muudatuste vajalikkust ja tausta arvestusalal. 2. Kaardistada 01.01.2017 RPS-i redaktsiooni digitaalsetest muudatustest tulenevad nõuded arvestusala infosüsteemidele. 3. Välja tuua arvestusala ootused raamatupidamisprogrammidele tulenevalt parimatest praktikatest majandusarvestuse automatiseerimise vallas. 4. Hinnata Eestis kasutatavate raamatupidamistarkvarade valmisolekut vastata raamatupidamise seaduse nõuetele ja arvestusala ootustele, tuua välja arenguvõimalused. See uuring põhineb deduktiivsel strateegial. Empiirilise uuringu käigus koguti andmeid kombineeritud meetodi, kvantitatiivse-kvalitatiivse uurimismeetodi abil. Andmeanalüüsi meetodid olid peamiselt statistilised, eesmärgiga võrrelda, kui suurt osa teoreetilisest hüpoteesist empiirilised uuringutulemused kinnitavad. Empiirilise uurimistöö käigus kogutud andmeid analüüsiti kirjeldava statistika abil. Lõputöö teoreetilise osa peamisteks allikateks on RPS-i uus versioon, mis kehtib Eestis alates 01.01.2017, ja pärast seda kehtivad versioonid, erinevad IKT arengukavad Eestis ja Euroopa Liidu uuringud digitaalse transformatsiooni kohta. Seda täiendavad arvestusala spetsialistide artiklid erialases meedias ning mitmed samateemalised magistritööd. Kuna see on üsna uus teema, on seda teemat käsitleva kirjanduse valik olnud suhteliselt piiratud. Lõputöö eesmärk on esitatud ülesandeid täites ja nende tulemusi dokumenteerides saavutatud. Uuringust selgus, et suurem osa uuritud raamatupidamisprogrammidest vastab raamatupidamise seaduse nõuetele ja raamatupidamise valdkonna ootustele ning on saadaval erinevatele turusegmentidele, nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele. Ehkki on olemas mõned kriitilised funktsioonid, mida tuleb tulevikus täielikumaks arendada, et need oleksid seadustega täielikult kooskõlas. Käesoleva lõputöö raames tehtud tähelepanekud on oluliseks sisendiks raamatupidamisprogrammide loojatele ja raamatupidamise seaduse loojatele, et raamatupidamiskohustuslased saaksid seaduse sätteid parimal võimalikul viisil täita.Nimetus Piiratud juurdepääs Andmekaitse nõuete rakendamine era- ja avaliku sektori raamatupidamises(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kuriks, Ruth; Murulaid, TiiaIsikuandmete kaitse õiguses on alates 25. maist 2018 keskne roll isikuandmete kaitse üldmäärusel, millega ühtlustati kogu Euroopa Liidus reeglid isikuandmete töötlemiseks. Ettevõtetelt ja riigiasutustele kehtestab üldmäärus senisest rangemaid reegleid füüsiliste andmete kaitsmiseks ning paneb lisakohustusi isikutele, kes andmeid töötlevad Lõputöö eesmärk oli analüüsida Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse nõuete rakendamist era- ja avalikus sektori raamatupidamises, et selgitada välja üldmääruse rakendamisega seotud võimalikud kitsaskohad. Eesmärgi täitmiseks püstitati järgmised uurimisülesanded: • analüüsida isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate nõuete rakendamist era- ja avalikus sektori raamatupidamises tuginedes teoreetilistele lähtekohtadele; • teha analüüsi põhjal järeldused isikuandmete kaitse üldmääruse rakendumisest era- ja avalikus sektori raamatupidamises; • tuua välja sarnasused ja erinevused isikuandmete kaitse üldmääruse rakendumisel erasektoris ning avalikus sektoris; • tuua analüüsi põhjal välja võimalikud kitsaskohad üldmääruse rakendamisel era- ja avaliku sektori raamatupidamises. Uurimisülesannete täitmiseks kasutati kombineeritud metoodikat. Aanalüüsi tulemusena võib hinnata, et Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded suuremas osas era- ja avaliku sektori raamatupidamises on piisaval määral rakendunud, et hoida ära isikuandmete leke ja vältida isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumise.Nimetus Piiratud juurdepääs AS Connecto Eesti tasuvuse analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sulev, Laura; Noorväli, HelleEttevõtete käekäik mõjutab riigi majanduslikku olukorda nii lühikeses kui pikas plaanis. Selleks, et riigis toimuks üldine majandusareng, peavad ka ettevõtted edukad olema. Edukaks äritegevuseks loetakse üldiselt kasumi teenimise võimet. Seda, kui hästi kasumit teenitakse ei näita mitte üksnes kasum kogusummana vaid ettevõtte kasumlikkus, mis tähendab kasumi teenimise võimekust. Kasumlikkuse ehk tasuvuse leidmiseks tuleks esmalt leida seda mõjutavad komponendid ning seejärel läbi viia tasuvuse analüüs. Lõputöö eesmärk on analüüsida AS-i Connecto Eesti tasuvust aastatel 2016-2018. AS Connecto Eesti müügitulu tuleneb kolmest valdkonnast, milleks on telekommunikatsioonivõrkude ehitus ja hooldus, elektriliinide ja seadmete ehitus ja hooldus ja gaasivõrkude hooldus. Müügitulu kokku oli 2016. aastal 26 316 000 €, millest kasum 2,4%, 2017. aastal 24 898 000 €, millest kahjum 10,3% ja 2018. aastal 28 264 000 €, millest kasum 5,0%. Võib öelda, et AS Connecto Eesti kuluarvestus annab tehtavatest kuludest adekvaatse ja täpse ülevaate, sest kulusid on võimalik jälgida nii kulukohtade kui kuluobjektide raames, jälgitakse muutuv- ja püsikulusid, otse- ja kaudkulusid, kuluarvestussüsteem on põhimõtteliselt neljandal tasemel, sest infotehnoloogia on integreeritud nii sisemisse kui välisesse aruandlusessse ja kulusid vaadeldakse nii mineviku andmete, kui tuleviku prognooside seisukohalt. Alates omanike vahetusest 2017. aastal on ettevõtte kulude ja tulude juhtimises toimunud kolm suuremat muudatust. Tähtsaimaks muudatuseks on kasumiaruande skeemi 1 vahetamine skeemi 2 vastu. Lisandus püsi- ja muutuvkulude jaotus, et osakonnajuhid tajuksid paremini püsikulude tähtsust ja oleks võimalik püsikulusid jälgid, kontrollida ja võimalusel vähendada. Tööajaarvestus läks standardkuluarvestuselt tegelike kulude arvestusele. Töö autori arvates on tulude ja kulude edukaks juhtimiseks kõik eeldused olemas, on välja töötatud kindel süsteem ja protseduur, et aruandlus oleks läbipaistev, tõene ja ettevõtte sissetulekud ja väljaminekud adekvaatselt hallatud. Kasumiläve arvutustes ei olnud võimalik 2016. aasta andmeid kaasata, sest sel ajal ei toimunud kulude jagamist püsi- ja muutuvkuludeks. 2017. aasta kasumiläve oli kõrgem, 39 kui sama aasta müügitulu, mis tähendab, et ettevõte ei jõudnud tasuvuspunktini ja kulud jäid suuremaks, kui tulud. Sellest võib järeldada, et 2018. aasta oli majanduslikult edukam ning kulude juhtimisel tehti õigemaid otsuseid kui 2017 aastal. Piirkasumimäära arvutus näitab, et parema tulemuse andis 2017. aasta. Sellist tulemust võib põhjendada sellega, et püsi- ja muutuvkulude jaotuses ei kajastu tütarettevõtetelt saadud kahjum, millel oli 2017. aasta tulemuses oluline roll. Kuna 2017. aastal oli tulemuseks kahjum, siis oli kokkuvõttes kindlasti edukam 2018. aasta. AS-i Connecto Eesti kasumiaruande horisontaalanalüüsil võrreldi 2017. aastat 2016. ja 2018. aastaga, sest just 2017. aastal toimus ettevõttes omanikevahetus ja hakati muudatusi sisse viima. Horisontaalanalüüsist selgus, et müügitulu vähenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 5,4%, ning aasta tulemuseks jäi kahjum 2 612 000 eurot. 2018. aastal on võrreldes 2017. aastaga müügitulu suurenenud 13,5% ja suurenenud ka müüdud toodangu kulud (7,2%) ja märkimisväärselt suurenenud puhaskasum 153,9 %. Kolme aasta võrdluses on näha, et halvimad tulemused olid 2017. aastal, mil vahetusid ettevõtte omanikud ja tekkis suur kahjum tütarettevõtte müügist. 2018. aastal on näitajad märkimisväärselt paranenud. AS-i Connecto Eesti vertikaalanalüüsist selgub, et müüdud toodangu kulu moodustab suurima osa müügitulust, olles läbi aastate üle 80% müügitulust. Müüdud toodangu kulud on kõik otsekuludena projektidele kantavad kulud, mille kolm tähtsaimat komponenti on tööjõukulud, alltöövõtukulud ning tooraine- ja materjalikulud. Kolme aasta võrdluses on toimunud muutus kulude struktuuris 2018. aastal, mil on suurenenud alltöövõtukulud ja vähenenud tööjõukulud. Uuritava ettevõtte müügikäibe puhasrentaabluse arvutus näitas, et ettevõte teenis 2016. aastal igalt müügikäibe eurolt 2,4 senti kasumit. 2017. aastal oli tegevus kahjumlik, mis tähendab, et eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt tuli katta kahjumit 10,5 senti iga müügikäibe euro kohta. 2018. aastaks jõuti taas positiivsele poolele, mil teeniti 5,0 senti kasumit igalt müügikäibe eurolt. Võrdluses konkurentidega ületasid AS-i Connecto Eesti müügikäibe rentaablusnäitajad arvutatud keskmisi näitajaid 2016. ja 2018. aastal, 2017. aastal jäid näitajad allapoole keskmist taset. Üldine tendents on, et kõrgemad näitajaid on väiksema müügikäibega ettevõtetel. 40 AS-i Connecto Eesti koguvara ja omakapitali puhasrentaablus jõudis 2018. aastaks soovitusliku tasemeni olles vastavalt 11,6% ja 26,2%. Võrdluses konkurentidega jäid AS Connecto Eesti näitajad koguvara ja omakapitali puhasrentaabluse ning investeeringute ja rakenduskapitali rentaabluse osas 2016. ja 2018. aastal üle keskmise, kuid 2017. aastal alla keskmist taset. Taas selgus, et üldiselt on väiksemate ettevõtete rentaablused kõrgemad, kui suurematel ettevõtetel. Kui tahetakse parandada rentaablussuhtarve, siis mõtleb juhtkond sageli vaid müügitulu suurendamisele, tegelikult mõjutavad rentaablust veel ettevõtte varade käibekordaja, lühiajalise võlgnevuse käibekordaja ning varude käibekordaja. AS Connecto Eesti varade käibesagedus oli 2016. aastal 1,67 ja 2018. aastal 2,32. Ettevõtte lühiajalise võlgnevuse käibekordaja näitas, et 2016. aastal tasuti ettevõttele võlad 8,61 korda aruandeaasta jooksul. 2017. aastal näitaja veidi langes ning 2018. aastaks paranes taas ja jõudis 9,81-ni. AS Connecto Eesti varude käibekordaja oli 2016. aastal 94,02, järgmise aasta lõpuks oli näitaja langenud, kuid seda varude mahu suurenemise tõttu. Kuna ettevõtte tegevusala on spetsiifiline ja konkurente võrdlemisi palju, kuid tellijaid suhteliselt vähe, siis on aastane lepingute maht piiratud, seega ei ole teenuste müügi suurenemine arvuliselt kuigi tõenäoline, mis tähendab, et tasuvuse suurendamiseks peab ettevõte leidma teisi võimalusi. Kolme aasta võrdluse põhjal võib öelda, et omanike vahetusega toimunud muudatused on kasumlikkust tõstnud kõigis aspektides, kuid võrdlusest konkurentidega oli näha, et tasuvusnäitajad võivad selles valdkonnas olla ka kõrgemad, kui uuritud ettevõttel. Sellest tulenevalt teeb töö autor ettevõtte juhtkonnale ettepanekud tasuvuse tõstmiseks: • kaaluda tegevuspõhist kuluarvestust, et selgitada välja, kas tasuvam on kasutada sisemist tööjõudu või alltöövõtte; • vähendada muutuvkulusid, et suurendada piirkasumimäära; • vähendada kulusid või suurendada müügitulu, et suureneks brutokasum ning seega tõuseks brutorentaablus; • viia läbi tasuvusanalüüs valdkondade lõikes ning kaaluda vähem kasumliku valdkonna sulgemist, sest analüüs näitas, et üldiselt on väiksemad ettevõtted kasumlikumad; • vähendada raha arvelduskontol, et suurendada varade käibesagedust; 41 • konkurentsi suurenedes või ettevõtte majandusliku olukorra halvenemisel ajutiselt hindu alandada näiteks projektipõhiselt, et tagada madalama hinnaga projektidest püsikulude tasumine ja ülejäänud projektide hangetel teha kõrgema kasumimarginaaliga pakkumine; • kaaluda välisturgudele siirdumist, et suurendada müügitulu ja seega anda võimalus rentaabluse tõusmiseks Kokkuvõtteks võib öelda, et AS-i Connecto Eesti tasuvusnäitajad on 2018. aastaks märkimisväärselt paranenud, kui võrrelda 2017. ja 2016. aastaga, mis tähendab, et uued omanikud on juurutanud tõhusad meetmed tulude ja kulude haldamiseks ja seega kasumlikkuse tõstmiseks, kuid püsivate muutuste nägemiseks tuleks analüüsi jätkata vähemalt kahe järgneva aasta andmete põhjal. Autori arvates on töö eesmärk täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Tehases toodetud elementide paigaldussõlmede kataloogi loomine ja maksumuse ning ajakulu analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Siim, Taavi; Hamburg, PilleKäesoleva lõputöö eesmärk oli koostata termopaneelide tüüpsete paigaldussõlmede kataloog koos sõlmede hinnastamise ja ajakulu lisamisega, et vähendada ajakulu esmase hinnapakkumise ja esmaste sõlmede koostamisel. Lõputöö tulemusena valmis 15 sõlmest koosnev termopaneelide tüüpsete paigaldussõlmede kataloog koos ajakulu ja maksumuse tabeliga. Kataloogi koostamiseks koguti kokku kõikide ettevõtte poolt ehitatud termopaneeliga objektide paigaldussõlmed. Sõlmed sorteeriti vastavalt nende liigile ja koostöös paigaldusjuhtide ja peainseneriga valiti välja enamlevinud lahendused. Seejärel sõlmed ühtlustati kasutades erinevaid kihte, värve ja täitemustreid. Kasutusele võeti ühtne viidete süsteem, kus iga joonisel oleva numbri taga on detaili või tarviku kirjeldus. Kõik joonised vormistati ühtse kirjanurgaga. Sõlmedel olevad lahendused tuli ajakohastada ja parandada vastavalt tänapäeval ettevõttes kasutusel olevatele tehnoloogiatele ja materjalidele. Igale sõlmele vastab ajakulu ja maksumuse tabel. Tabelis on kirjeldatud kõik sõlmes kasutatavad materjalid, tarvikud ja tootmist vajavad detailid. Tootmist vajavate detailide juures on välja toodud materjali maksumus ja tootmiseks kuluv aeg koos tootmise maksumusega. Ülejäänud materjalid ja tarvikud on ainult hinnastatud. Lisaks on tabelis toodud detailide ja materjalide paigaldamiseks kuluv aeg koos maksumusega. Kataloogi hakkavad kasutama nii eelarvestajad kui müügiinsenerid hinnapakkumiste tegemisel ja eelarvete koostamisel. Sõlmede kataloogi hakkavad kasutama lisaks projekteerijad, kes kataloogis olevaid sõlmi alusfailidena saavad kasutada.Nimetus Piiratud juurdepääs Defektide kaardistamine sildade tehnilise seisukorra hindamisel kasutades ehitusinfo mudelit(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kütt, Kerdo; Rannamäe, Ranno; Kiisa, MarttiKäesolevas lõputöös „Defektide kaardistamine sildade tehnilise seisukorra hindamisel kasutades ehitusinfo mudelit“ on välja töötatud meetod silla tehnilise seisukorra hindamise käigus fikseeritavate defektide kaardistamiseks, visualiseerimiseks ja arhiveerimiseks. Selleks on kasutatud kaasaegseid meetodeid, mille käigus laserskaneerimise ja fotogramm-meetria abil koostatud ehitusinfo mudeleid rikastatakse vastava informatsiooniga. Selleks töötati läbi praegusel hetkel kasutatavad ülevaatusmeetodid ja erinevad virtuaalreaalsuse tehnilised lahendused. Nende analüüsimisel kaardistati kitsaskohad ning töötati välja lahendus, mis oleks alternatiivne variant ülevaatussüsteemi parendamiseks ja töö efektiivsemaks muutmiseks. Töö käigus katsetati erinevaid tarkvarasid, millega on mudelit võimalik luua, muuta ja vaadelda. Seejuures ei olnud esmaseks prioriteediks mitte mudelist atraktiivse visuaali loomine, vaid toimivate tegevusprotsesside ja lahenduste väljatöötamine. Töö tulemusena selgus, et praegust ülevaatussüsteemi on võimalik parendada ja muuta protsesse efektiivsemaks. Töötati välja protsessikirjeldus, kus nii fotogramm-meetria kui ka laserskaneerimise teel saadud mudelitesse on Autodesk Reviti tarkvara kasutades võimalik salvestada vajalikku lisainformatsiooni ning seejärel läbi erinevate visualiseerimistarkvarade seda ka teiste protsessis osalejateni viia. Revitis modelleeriti sillamudelile juurde täiendav element, mis iseloomustab kahjustuse asukohta ja millele lisati omakorda kahjustuse informatsioon. Selliselt rikastatud ehitusinfo mudel on mõnes visualiseerimistarkvaras edukalt vaadeldav ja funktsionaalselt kasutatav (mudelis on võimalik ringi liikuda ning näha kahjustustega seotud informatsiooni). Eriti head ülevaadet on võimalik saada virtuaalreaalsusprille kasutades, mis tekitavad realistliku kohalolekutunde ja võimaldavad keskkonna tõetruud kogemist. Virtuaalreaalsuse tarkvaradest andis prille kasutades funktsionaalsuselt parima tulemuse Fuzor, kuna seal on võimalik avada mudelisse lisatud veebilinke. Nn arvutipõhistest ekraani abil kasutatavatest visualiseerimistarkvaradest eristus teistest Solibri Model Viewer, kuna selle funktsionaalsus võimaldab lisaks veebilinkidele avada ka kaustalinke. Telefonirakendustest andsid võrdväärse funktsionaalsuse BIM 360 Team ja StreamBIM, kus oli võimalik veebilinke avada. Tuleb eraldi rõhutada, et paljude testitud tarkvarade korral ei olnud funktsionaalsus antud kontekstis piisav ja neid põhjalikumalt edasi ei vaadeldud. Suurima probleemina kogu vaadeldava protsessi juures saab välja tuua asjaolu, et visuaalselt väga tõetruu lõpptulemuse saavutamine jääb enamikel juhtudel arvutite ebapiisava jõudluse taha. Sisendandmete mahtu punktipilve näol tuli alati protsessi käigus kärpida, et mudelite töötlus ajalises mõttes jääks mõistlikkuse piiridesse. Kuid tark- ja riistvara kiire arengu tõttu on sellelaadsed probleemid järjest lahenemas ja on väga suur tõenäosus, et juba lähitulevikus saab oluliselt tõsta mudelite visuaalset kvaliteeti. Püstitatud eesmärgid said töö käigus täidetud, kuna vajalikud tegevused suudeti tervikprotsessina läbi viia ja tulemus on juba praegu reaalselt kasutatav. Edasise töö käigus on võimalik protsesse veelgi optimeerida, kuna arvutite jõudlus ja visualiseerimistarkvarade funktsionaalsus areneb jõudsalt.Nimetus Piiratud juurdepääs Varikatuse projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Tihane, Jaak; Kuningas, Andres; Jaak JaanusLõputöös on teostatud katuse profiilpleki, kergroovide ja terasest sõrestike kandevõimearvutused ning on kujundatud jäigastussüsteem varikatuse stabiilsuse tagamiseks. Sisejõud varrastes on leitud arvutiprogrammis Autodesk Robot Structural Analysis 2018. Graafilise osa koostamiseks on kasutatud projekteerimistarkvara Tekla Structures 20.1 ja Autodesk AutoCAD 2018. Et töö mahtu piirata, ei ole kõigi sarnaste elementide kandevõimearvutused kirjalikult esitatud, vaid osa elementide kontrollid on teostatud arvutustarkvaras. Katuse profiilplekiks on kavandatud Ruukki 0,9 mm paksune kandev profiilplekk T45-30L-905, mis toetub Ruukki 250 mm kõrgustele 2,5 mm paksuse seinaga Z-kergroovidele. Nii abi- kui peasõrestikud on kujundatud K-võrguga sõrestikena ning kõikide varraste ristlõikeks on valitud toruprofiilid SHS, millede läbimõõdud on vahemikus 50...250 mm ning seinapaksused vahemikus 3...10 mm. Elementide terase tugevusklass on S355J2. Katuse jäigastamiseks on kavandatud sidemete süsteem sõrestike ala- ja ülavööde vahele. Sidemetega vähendatakse sõrestike surutud nii ala- kui ülavööde nõtkepikkusi ning nende abil suunatakse varikatusele horisontaalselt mõjuv tuulekoormus postidele. Koormustest on põhjalikumalt vaadeldud varikatustele tuulekoormuse määramist standardi EVS-EN 1991-1-4 järgi, kuna selle osa kohta on eestikeelseid arvutusnäiteid keeruline leida ning standard võib olla mitmeti mõistetav. Töös on püütud standard lahti mõtestada ning määrata tuulekoormus nii, et on kasutatud kõiki standardi poolt pakutavaid võimalusi võimalikult ökonoomse lahenduse saamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Iseteeninduslikku infrastruktuuri omava ettevõtte loomise võimalused Eesti pakiveoturul(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Keler, Erich; Nõuakas, KatiPakiveoturu mahud kasvavad kiiresti nii Eestis kui ka globaalselt. Peamine kasvutegur jõudsalt arenev e-kaubandus. Pakiautomaaditeenuse pakkujad on Eestis arendanud välja kolm eraldiseisvat pakiautomaatide võrgustikku. Eelpool nimetatud võrgustikud toimivad suurel määral paralleelselt ja katavad sama nõudlust. Ühtlasi on võrgustike operaatorid sunnitud läbilaskevõime kasvatamiseks suurendama võrgustikes olevate pakiautomaatide arvu, mis on loonud olukorra, kus oluliste liiklussõlmede ja linna tähendusega tõmbekohtade ümbruskonnas olevate pakiautomaatide arv on kasvanud kaheksani. See omakorda tekitab klientides segadust ja peamine argument – pakiautomaatide kasutusmugavus on kaotamas oma kaalu. Pakiveoturu mahu tulevikuprognoosid näitavad kasvutempo jätkumist. Aastaks 2027 ületab pakiveoturu maht 25 miljoni paki piiri. Olemasolevate pakiautomaatide võrgustike läbilaskevõime ei võimalda teenusepakkujatel tulevikunõudlust ära teenindada. Turul olevate kapilahtrite arv peab nõudluse teenindamiseks suurenema ligi kaks korda so 120 000ni. Selle numbri saavutamiseks on pakiveoturu jaoks antud lõputöö tulemuste kohaselt parim võimalik suund tarnijaneutraalse, suure mahutavuse, efektiivse, tuntud ja käidavatele asukohtadele keskendunud pakiautomaatide taristu loomine. Töö autori hinnangul on lõputöö eesmärgiks toodud küsimus saanud positiivse vastuse. Lisaks peamisele eesmärgile said vastatud kõik sekundaarsed küsimused. Kõrvalproduktidena saadud andmed ja järeldused on oluliseks sisendiks edaspidistele analüüsidele. Lõputöö koostamisel õnnestus autoril hoida erapooletut ning objektiivset vaatenurka turul esineva probleemi käsitlemisel.